• 2. juunil kaitses Tiina Rüütmaa Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kontrastiivne ülevaade kõneviisisüsteemist ungari ja eesti kõrvallauses”. Juhendajad prof Helle Metslang (TÜ) ja dotsent Tõnu Seilenthal (TÜ), oponent prof János Pusztay (Lääne-Ungari ülikool). Väitekiri kaardistab ungari ja eesti kõrvallause kõneviisisüsteemi funktsionaalsed sarnasused ja erinevused sünkroonilisest perspektiivist. Uurimusse on haaratud ka eesti da-infinitiivis predikaadiga kõrvallause kui sagedane kõrvallausetüüp.
• 2. juunil kaitses Rene Altrov Tartu Ülikoolis doktoritöö „The Creation of the Estonian Speech Corpus and the Perception of Emotions”. Juhendajad prof Urmas Sutrop (TÜ) ja Hille Pajupuu (EKI), oponent prof Jens Allwood (Göteborgi ülikool). Väitekirja eesmärk on luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline alus ja kontrollida loodud korpuse materjali põhjal teoreetiliste seisukohtade õigsust. Uurimus näitab, kui oluline on korpust enne selle loomist hoolikalt planeerida ja tulemust analüüsida. Saadud teadmisi saavad rakendada nii emotsiooniuurijad kui ka kõnekorpuste arendajad.
•4. juunil korraldasid Eesti TA Underi ja Tuglase kirjanduskeskus ja Tartu Ülikool seminari „Johannes Semper ja prantsuse vaim”, kus vaadeldi Semperi tegevust eri valdkondades tema esseekogumiku „Prantsuse vaim” kaudu.
•7.–8. juunil toimus Urvaste vallas Liinakuru talus TÜ kirjandustudengite seitsmes kevadkool.
• 10. juunil esines Rein Veidemann Kelmi kultuuriklubi seminaril teemal „Terekäed (eesti) kultuuris”. Ta kõneles retoorilistest figuuridest, mille abil toimub kultuurisisene kommunikatsioon. Nähtus, mida tuntakse mis tahes keeles kinnisväljendite ehk fraseologismidena, eksisteerib ka laiemalt.
• 12.–14. juunini peeti Tartu Ülikoolis skandinavistika osakonna eestvedamisel rahvusvaheline konverents „Sagas, Legends and Trolls: The Supernatural from Early Modern back to Old Norse Tradition”. Konverentsil esines 41 teadlast 13 riigist, sealhulgas ka Tartu Ülikooli professor Daniel Sävborg („The Supernatural in Landnámabók and the sagas – A Comparative Study”) ning skandinavistika doktorant Mart Kuldkepp („Skaldic imagery in Selkolluvísur”).
•13.–14. juunil korraldasid Tartu ja Tallinna Ülikool Tartus rahvusvahelise tõlkelookonverentsi „3rd International Conference on Itineraries in Translation History: Between Policies and Poetics”. Kõneldi nii tõlketeooriast, -poliitikast ja -ideoloogiast üldisemalt kui ka konkreetsetest tõlgetest ning tõlkijate poliitiliselt motiveeritud valikutest
• 20. juunil kaitses Jingyi Gao Tartu Ülikoolis doktoritöö „Basic Color Terms in Chinese: Studies after the Evolutionary Theory of Basic Color Terms”. Juhendaja prof Urmas Sutrop (TÜ), oponent prof Zhongwei Shen (Massachusettsi Amhersti ülikool). Väitekiri uurib põhivärvinimesid seitsmes ajaloolises ja kolmes kaasaegses hiina lektis (st keelevariandis, mille all tavaliselt mõistetakse hiina keeli), tuginedes põhivärvinimede evolutsioonilise teooria kahele peamisele kontseptsioonile.
• 20.–21. juunil korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Gustav Wulff-Õie majamuuseumis Nüpli kirjandusteaduse IV suvekooli alapealkirjaga „Pulbitsev perifeeria”, mis kutsus üles märkama põnevaid arenguid eesti kirjanduse äärealadel.
• 26. juunil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek, kus esinenud Guntis Smidchensi ettekanne kandis pealkirja „Laulvat revolutsiooni mäletades”. Esitleti kolme raamatut: Guntis Smidchensi „The Power of Song. Nonviolent National Culture in the Baltic Singing Revolution”,
Ottilie Kõiva koostatud „Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal” ja Piret Paali koostatud „Halltõbi. Eesti muistendid. Mütoloogilised haigused II”.
• 28. juunil peeti Tartu Ülikoolis Emakeele Seltsi XLVII J. V. Veski päeva teemal „Kirjeldame eesti keele struktuuri”. Ettekannetega esinesid Helle Metslang („Mis teoksil: eesti keele tervikkäsitlused ja akadeemiline grammatika”), Pire Teras ja Eva-Liina Asu-Garcia („Foneetika tervikkäsitlus”), Reet Kasik („Sõnamoodustuse tervikkäsitlus”), Ann Veismann („Värske pilk määrusele”), Annika Kilgi („Morfoloogiakirjelduse valikutest”) ning Tiit Hennoste ja Andriela Rääbis („Suuline eesti keel. Tervikkäsitluse sisukord”). Akadeemilise osa järel käidi Raadi kalmistul ja asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.
