Lühikroonika

1. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar. Renate Pajusalu ja Miina Norvik rääkisid Eesti inimeste keelelistest kogemustest, mille kogumiseks on tehtud 2020. aasta kevadest alates paarkümmend intervjuud. Esialgsete tulemuste põhjal selgus, millised kokkupuuted on intervjueeritavatel olnud eesti keele variantidega, kuidas mäletatakse emakeele ja võõrkeele õppimise kogemusi, millistest keelelise suhtlemise seaduspäradest ollakse teadlikud jm.

10. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti-uuringute Tippkeskuse soouuringute töörühma veebiseminar. Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Janika Oras pidas ettekande „Enne lõplikku vaikimist. Eakad naised 19.–20. sajandi moderniseeruvas laulutraditsioonis”. Esineja arutles eakate naislaulikute performatiivsuse ja staatuse üle moderniseeruvas ühiskonnas, tuginedes eri aegade laulikukirjeldustele ja omaenda välitöö­kogemustele. Laulikuteemaga seoses puudutas Oras ka kultuuridevahelise tõlkimise, eakate marginaliseerimise, vananemise sooliste aspektide, modernse ühiskonna enesekontrollimudelite, looja erivõimete ja -positsiooni küsimusi.

11. veebruaril selgusid 2021. aasta riigi teaduspreemiad. Jüri Talvet pälvis elutööpreemia ja Epp Annus aastapreemia.

16. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis pandeemiafolkloori seminar. Inglis­keelse seminari korraldasid folkloristika osakond ja Eesti-uuringute Tipp­keskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühm. Ettekandega „Pandeemiafolkloori püsivus 1918. ja 2020. aasta puhangute näitel” esines James Deutsch Smithsoni keskusest Washingtonis. Kestev koroona­viiruse pandeemia toodab rikka­likult folkloori – kuulujutte, legende, nalju. Võrreldes 1918. aasta gripilainega, torka­vad silma sarnasused. Tookord räägiti ­Hispaania gripist, nüüd Hiina viirusest; 1918. kui ka 2020. aastal väljendasid ameeriklased ennast rahvakultuuri kaudu, millega väärtustati ja tugevdati uskumusi, samuti nende alusel moodustunud gruppidesse kuulujate solidaarsust ning sidusust.

19. veebruaril korraldasid Emakeele Selts ja ajakiri Akadeemia teemapäeva „Keele­korralduse äärmised võimalused”. Uuriti, mis on valdkonniti keele­korralduses probleemiks, kuidas saaksime ühiselt demokraatlikumasse keelekorral­dusse panustada ja kuhu peaks keele­korraldus suunduma. 1. plokis „Keel ja selle korraldamine” esinesid Liina Lindström (TÜ, „Kas keel saab olla „õige” või „vale”: keeleteadlase vaade”), Külli Habicht (TÜ, „Keelekorralduse kaalukeeled. Soovitaja, hindaja, kasutaja vaatenurk”), Tiit Hennoste (TÜ, „Allkeelte allutamine ja mäss”), Margit Langemets ja Peeter Päll (EKI, „ÕS-i võimalusi”), Katrin Hallik (EKI, „Selge keel – sõnast sõnumini”), Ilmar Tomusk (Keele­amet, „Normist, tavadest ja vabadusest kolmes vaates: keeleametnik, õpetaja, kirjanik”) ja Kadri Vider (Eesti Keeleressursside Keskus, „Inimene saab massina vastu küll, aga miks ta peaks?”). 2. ette­kandeplokk kandis pealkirja „Keelekorraldus ja selle rakendamine” ning seal esinesid Heiki-Jaan Kaalep (TÜ, „Sõnamuutmise norming ja keeletaju”), Kadri­liis Rämmann (Tartu Forseliuse Kool, „Eesti keele lõimingu­võimalusi teiste õppeainetega”), Taive Murd (TÜ magistrant, Suure-Jaani Kool) ja Hannamari Soidla (TÜ magistrant, Luunja Keskkool, „Ühe eesti keele õpetaja argipäev”), Kadri Rahusaar (Koolibri, „Kuidas kirjastuses toimetatakse”), Urve Pirso (Riigikontroll, „Toimetaja vaade keele­korraldusele”), Elis Paemurd (Euroopa Komisjoni Tallinna esindus, „Eurotõlkija valikud ja võimalused”) ja Helen Kranich (Justiitsministeerium, „Õiguse mõte on sõnast suurem”). Mõlemale ettekande­plokile järgnesid arutelud, mida juhtisid Joonas Hellerma ja Piret Kriivan.

23. veebruaril anti Teaduste Akadeemia majas üle riiklikud preemiad. Wiedemanni keeleauhinna pälvis murdeuurija Jüri Viikberg.

25. veebruaril toimus ­Akadeemilise Rahva­luule Seltsi kõnekoosolek. Liina Saarlo pidas ettekande „Jutukas informant, usin koguja ja arhiiviametnik. Mõnda Priidu Tammepuu ja ERA vahekordadest”, milles ta keskendus rahvaluule­koguja Priidu Tammepuu suhetele erinevate mäluasutustega. Esineja mõtiskles iseäralike rahvaluulekogujate ja informantide teemal ning arutles neile antud lahknevate ja sageli vastu­oluliste hinnangute üle.