PDF

Lühikroonika

3. märtsil kuulutati välja Keele ja Kirjanduse auhinnad 2020. aasta kaastööde eest. Lühikeste ettekannetega esinesid kõik laureaadid: Ann Veismann („Kelle ees ja mille taga? Ruumis orienteerumise viisid eesti keeles”), Tõnno Jonuks ja Atko Remmel („Metsarahva kujunemine. Retrospektiivne vaade müüdi­loomele”), Kristo Nurmis („Seltsimees Vaheri küsimus. Nõukogude subjektsus Luise Vaheri 1941. aasta päevikus”) ning Kristiina Ross („Sõna, mõiste ja ideoloogia. Laulatusest abielu­referendumini”). Koostaja Arne Merilai tutvustas poeetika teema­numbrit (1–2/2021).

3. märtsil esines Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris” psühholingvist ning TÜHI lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla. Ta pidas ettekande keele ja taju seostest, samuti keelega seotud kultuurilistest eripäradest.

4. märtsil toimus Eesti-uuringute Tippkeskuse migratsiooni- ja diasporaa­uuringute töörühma veebiseminar. Torontos asuva Väliseesti Muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani kõneles teemal „Mida loeb eestlane välismaal?”.

8. märtsil peeti Eesti Kirjandusmuuseumis seminar näitamisvõtetest videomeemides. Mare Kalda refereeris näitamisvõtteid, mida videote uurijad on pulbitseva ekraanimaterjali põhjal sõnastanud. Selliste käsitluste märksõnad on adaptatsioon, paroodia ning esitus.

10. märtsil korraldas Postimees koostöös Eesti keelenõukoguga konverentsi „Eesti hariduse keel”. Konverentsi teema lähtus uue „Eesti keele arengu­kava 2021–2035” võtmevaldkondadest – eesti keele rollist üldhariduses ja kõrghariduses. Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho kõneles „Eesti keele arengukava” eesmärgist, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar eesti keelest alus- ja üld­hariduses ning Eesti keelenõukogu esimees, TÜ professor Birute Klaas-Lang eesti keelest kõrghariduses ja teaduses. Peeti kaks vestlusringi, mida juhatas Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala. Vestlusringis „Kuidas luua ühtne eesti kool?” osalesid Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ja Irene Käosaar ning vestlusringis „Kui palju eesti keelt mahub ülikooli?” Birute Klaas-Lang, TÜ õppeprorektor Aune Valk ja ettevõtluskõrgkooli Mainor alus- ja keele­õppe mooduli juht Marleen Kedars.

11. märtsil pidas TÜ rakenduslingvistika kaasprofessor Kristiina Praakli ema­keele­päevale pühendatud loengu „Eesti keeled”. Eestis on praegu registreeritud paarsada emakeelt: enim on eesti ja vene keele kõnelejaid, võõrkeeltest osatakse kõige rohkem vene ja inglise keelt, kohalikest keeltest võru, seto, mulgi ja saarte keelt. Viimasel ajal on Eesti keeleala täienenud ka uussisserändajate keeltega, nagu hispaania, itaalia, hiina keel jt.

12. märtsil peeti arutelupäev „Eesti keel normi ja vabaduse vahel”. Korraldajad olid Eesti Keele Instituut ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Eesti keelega tegelevate huvigruppide ja institutsioonide esindajad arutlesid eesti keele tuleviku, keelelise vabaduse ning standardiseerituse vahekorra üle. Ettekannetega esinesid Killu Mei („Meie teha maine”), Martin Ehala („Eesti keele kasutus: keda mudida?”), Maarja Kangro („Keelenormid ja huumor”), Helen Sooväli-Sepping („Tulemusest sõnumiks – kuidas valmib teaduslik selge sõnum”), Kristiine Kuremaa ja Kaidi Kolsar („Keelenormingud emakeeleõpetuses ja muu emakeelega õppija toetamine”), Jelena Kallas, Raili Pool ja Alina Smirnova („Keeleõppija keelereeglite otsingul”), Merilin Aruvee („Tagasipöördumine grammatika juurde ehk Kuidas õpetada grammatikat XXI sajandil?”), Virve-Anneli Vihman ja Liina Lindström („Kas eesti keel on cringe? Mis keelt teismelised kõnelevad?”), Karet Eesmäe („Alustav keeletoimetaja keelekorralduse virvarris”), Aet Kuusik („Mida tahab (keele)toimetaja?”), Peeter Päll („Keelekorralduse müüdiloome”), Margit Langemets („Elavast ja surnud keelest”), Külli Habicht („Vormist ja normist”) ja Lydia Raadik („Sünonüümidest paronüümideks (ja tagasi)”). Ettekannetele järgnes vestlusring Arvi Tavasti ja Liina Lindströmi juhtimisel.

12. märtsil toimus Eesti Rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverents „Eesti keele elujõust”. Arutleti keele muutumise, vastupidavuse ja kohanemisvõime üle. Esinesid Toomas Hendrik Ilves („Sõnaustamine”), Fred Puss („Limukas või Kuningas? Eesti perekonnanimede püsivusest”), Andra Teede („Kuidas siis normaalsed inimesed üldse räägivad?”), Calista Krass („Angloeestlased”), Tiit Hennoste („Elame veel!”). Sõprus- ja vaenusuhete üle keeles vestlesid kirjanikud Karl Martin Sinijärv ja Justin Petrone. 

14. märtsil korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeva. President Kersti Kaljulaid kuulutas välja 2021. aasta presidendi rahvaluule kogumispreemiad. Adik Sepp pälvis elutööpreemia silmapaistvate kaastööde eest aastail 1960–2020, Urve Vares preemia väljapaistvate tööde eest 2020. aasta kogumisvõistlustel ja koostöö eest aastatel 2011–2020 ning Aino Liivik järje­kindla kogumisvõistlustest osavõtu ja esile tõstetud tööde eest aastail 2013–2020. Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlased võtsid kokku möödunud aasta kogumisvõistluste ja küsitluste tulemused: Mari Sarv kõneles kogumisvõistlusest „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris”, Astrid Tuisk koroonapärimuse kogumisest ning Ave Goršič andis ülevaate küsitlusest „Tervise hoidmine koroonakriisi ajal”. ERA digiarhivaar Olga Ivaškevitš tutvustas 2021. aasta küsitlus­kava „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal”.

15. märtsil tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis emakeelepäeva. Ettekande­päeval oli kolm esinejat: Aija Sakova („Meelesügavus ja keelejulgus. Eestlus ja mitmikkultuurilisus”), Piret Voolaid („Mis meele peal, see keele peal ehk emakeelepäeval vanasõnadele mõeldes”) ja Janika Kronberg („Keel kui toormaterjal, kirjandus(teos) kui toode”). Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitali koostöös anti välja selleaastane Gustav Suitsu nimeline luulepreemia, mille pälvis Mats Traat luulekogu „Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu kiilen” eest.

16. märtsil tehti veebiülekandes Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumis teatavaks 2020. aasta Keeleteo laureaadid. Rahvaauhinna pälvis Taavi Pae õ– ja ö-hääliku piiritähise avamise eest Saaremaal. Peaauhinna said Peep Nemvalts (kogumiku „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas” eest) ja Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eesti keele õppe projekt räpiooper „Karma”.

18. märtsil toimus Eesti Rahva Muuseumi sarja „Maailm ja rahvad” järjekordne loeng. Vanausulistest Eestis kõneles keele­teadlane ja vene keele professor Irina Külm­oja.

19. märtsil pidas ERM-is loengu „Emakeele jälil” Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Jüri Viikberg.

19. ja 20. märtsil korraldas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut emakeeleolümpiaadi lõppvooru teemal „Võõrast omaks ehk laenamine keeles ja kultuuris”. Olümpiaadil osales 82 maakondlike piirkonnavoorude parimat õpilast. Õpilastel tuli lahendada kümme ülesannet, mis kõik keskendusid laenamisele, kuid mille teemad varieerusid eesti keele ajaloost, laensõnade õigekirjast, keelemaastikest kuni eesti nimede ja kirjandustekstide laenamiseni.

24. märtsil esines Tallinna Ülikooli saate­sarjas „Ekspert eetris” TÜHI üldkeeleteaduse professor Anna Verschik. Esineja kõneles keele arengust ja muutusest, mitmekeelsusest, aga ka sellest, mis on perekonna keelepoliitika. 

24.–25. märtsil toimus Eesti folkloristide talvekonverents „Loodus-keskkond-kultuur”. Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts. Ette­kannetega esinesid Madis Arukask („Looduse probleem eesti rahvaluule käsitlemisel”), Merili Metsvahi („Animism ja analogism kui abivahendid eesti talupoja rahvapärase ontoloogia mõistmiseks”), Atko Remmel („Vaateid religiooni ja looduse kokkupuutepunktidele”), Liisa Granbom-Herranen („Miks loodus sai vanasõnade kogumisel oluliseks”), Ulrike Plath („Kliimamälu: igapäev ja katastroofid pikal XIX sajandil”), Kadri Tüür („Heeringas regilaulus: mis ta seal teeb?”), Katre Kikas („Loodusest kahe XIX sajandi keskpaigas sündinud mehe omaeluloolistes tekstides”), Ene-Reet ­Soovik („Metsamuinasjutud ökokodanikele? „Metsavaimu heategu” ökokriitilisest vaatevinklist”), Eva Šipöczová („Collective memory and public anti-government demonstration in Czech Republic in 2019”), Guillem Castañar („Chukchi with­out Borders: Fortunes and Misfortunes of a Russian Joke Cycle outside Russia”), Anastasiya Fiadotava („„When you try to tell people about climate change, and they start making memes about you”: Greta Thunberg memes in the context of her climate change activism”), Mall Hiiemäe („Folkloor kui inimese ja keskkonna suhte ning selle muutumise kajastaja”), Piret Pungas-Kohv, Lona Päll („Kohapärimuse roll looduskaitseliste tegevuste vahendamisel: soode taastamise näide”), Mare Kõiva („Tuhat aastat lõputut malemängu männipuu all (Zuriaake)”), Kalle Voolaid, Piret Voolaid („Loomariik Eesti spordi­organisatsioonide nimede inspiratsiooni­allikana: kultuuriline vaade”) ja Mare Kalda („Geopeitjad kui loodus­rahvas. Looduse representatsioonist harrastus­rühmas”). Ümarlauavestluses arutleti teemal „Postkolonialism ja postsotsialism – kas neid saab ühendada?”.

29. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis folkloori ja kollektiivse mälu seminar. Ettekande „The folklore research and collective memory at Institute of ­Ethnology Czech Academy of Sciences” pidas Eva Šipöczová. Seminari korraldas EKM-i folkloristika osakond ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdis­kultuuri uuringute töörühm. Tšehhi teaduste akadeemia etnoloogia instituudi mälu-uuringute osakonnas uuritakse muu­hulgas täna­päevase folkloori kaudu vahendatavat kollektiivset mälu. Eva Šipöczová analüüsis oma ettekandes XX sajandi teisest poolest pärinevaid valitsuse­vastaseid anekdoote.