Lühikroonika

1. oktoobril tähistas Emakeele Selts Tallinnas Euroopa keelte päeva üliõpilas­konverentsiga. Ettekannetega esinesid Tallinna ja Tartu ülikooli üliõpilased Helena Lemendik („Autori isiku väljen­damise keelelised vahendid eesti­keelsetes magistritöödes”, TLÜ), Eike Ülevain („Autori rollist ja keelevahenditest tantsu­lavastusi tutvustavates tekstides”, TLÜ), Elvīra Kalniņa („Liivi fraseoloogia Uues Testamendis”, Läti Ülikool), Janek Vaab („Lõunaeesti kõrisulghäälik”, TÜ), ­Marielle Aas („Kaks- ja ükskeelsete laste jutustamisoskus MAIN-testi tulemuste põhjal”, TLÜ), Ülle Kimmel („Vihameta­foorid internetitekstides”, TLÜ), Taave Lips („Neeger eesti keeles – vastuoluline ja mitmeti mõistetav”, TLÜ) ja Elisabeth Kaukonen („Sooliselt markeeritud sõnavara veebiportaalide Delfi ja ERR-i spordiuudistes”, TÜ).

4. oktoobri Eesti Kirjandusmuuseumi seminaril pidas Kanni Labi ettekande „Kokku, kooreke, ja trükki, Muhu regilaulud!” Ta tutvustas Muhu „Vana Kandle” koostamise lugu, mis algas 1955. aastal.

6.–7. oktoobril korraldas Tallinna Ülikool konverentsi „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”. Arutleti praeguste suundumuste ja lahenduste üle, kuidas kindlustada tasakaal rahvus­liku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel ning tagada rahvuskeelte staatus teaduskeelena. Põhiette­kannetega esinesid Annette de Groot („Hollandi ülikooli­hariduse ingliskeelestamine”, Amsterdami ülikool), Rainer Enrique Hamel („Ladina-Ameerika: kas inglise keele monopol või keelterikkad teaduse ja kõrghariduse mudelid?”, Autonoomne Metropoliülikool, Mehhiko), Kerttu Rozenvalde („Läti riik – Läti kõrgharidusekeele hoidja ja arendaja?”, TÜ) ja Vera Schwach („Tasakaalutus – norra keel teaduses ja mujal”, Põhjala innovatsiooni-, teadus- ja haridusinstituut (NIFU), Norra). Eestist esinesid Helen Hint, Peep Nem­valts, Kaarina Rein, Riina Reinsalu ja Anna Kuznetsova.

7. oktoobril toimus lasteaiaõpetajate eesti keele veebiseminar „Meie ­kiisul kriimud silmad. Lugev laps”. ­Seminari keskmes oli eesti keele õpetamine ja omandamine lasteaias ja algkoolis. Esinesid Jaanika Palm („Milleks lasteaia­lapsele raamatud ja lugemine?”, Eesti Laste­kirjanduse Keskus), Andra Kütt („Kuidas on lapse loovus seotud keele arenguga?”, TLÜ), Katre Kikas („Lugev laps Andrus Kiviräha lasteraamatutes”, EKM), Maili Liinev („Lugemispesa rühmas ja klassis – lugemisrõõmu ja -huvi tekitaja”, MTÜ Hooling), Kristel Kiens („Eneseteadlikkus ja enesesõbralikkus – kuidas neid ressursse endas arendada?”, Audentes), Kelly Lilles („Tii-tii-digiõpe. ALPA rakendus kirju­tamisvalmiduse toetamisel”, ALPA Kids).

14.–15. oktoobril peeti Narva-Jõesuus keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli sügisseminar „Keel ajas ja aeg keeles”. Korraldaja oli Eesti Keele Instituut. Esinesid Jüri Viikberg („Aja väljendamisest eesti murretes”, EKI), Tiina Paet („Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende ajakohasus”, EKI), Lydia Risberg („Mis siis ikkagi kostub?”, EKI), Karin Zurbuchen („Mida tunneme ninaga? 20 aastat hiljem”, TLÜ), Fred Puss („Perekonnanimede eestistamine kui aja märk”, EKI), Mariko Faster („Aja väljendamine kohanimedes”, Võru Instituut), Kristiina Bernhardt („Keeleõppija aeg”, TLÜ), Geda Paulsen („Konnektiiv, seeläbi korrelatiiv, seeläbi sisend. Järjestustest ja ühendustest”, EKI), Aimi Pikksaar („Pikka aega kandis ta ainult lühikesi plisseeritud seelikuid ehk mida suudab kontekstipõhine analüüs öelda sõnade tähenduste kohta”, TÜ) ja Rodolfo Basile („Verbiaspekt ja leiduma-konstruktsioonid eesti ja soome keeles”, TÜ).

15. oktoobril peeti Narva kolledžis hõimu­päeva konverents „Vabaduse kontsept Ida-Euroopa kirjandustes VI”. Ungari kirjanduse teemasid käsitlesid Patrik Šenkár, Julianna Lőrincz ja Gábor Lőrincz (kõik Komárno ungarikeelsest J. Selye ülikoolist Slovakkias). Szilárd Tibor Tóth (Narva) võttis vaatluse alla István Átányi vähetuntud romaani „Põhja­maine truudus” („Északi hűség”) süžee seotuse Soomega. Nikolai Rakin (Sõktõvkar) andis ülevaate Vassili Lõtkini soome kirjanduse tõlgetest komi keelde. Udmurdi kirjanduse küsimusi vaagisid Tatjana Zaitseva ja Olga Maksimova (Iževsk). Jaan Bärenson (Tallinn) tutvustas 15 aastat ilmunud ajakirja Hõimurahvaste Aeg. Lingvistikasektsioonis esines Dmitri Jef­remov (Iževsk), kes vaatles udmurdi keele variatiivsust. Elvira Küüni (Narva) teema oli „Rahvus­vähemuste emakeele ja kultuuri­õppe võimalusi Sillamäel”, Piret Norvik (Tallinn) rääkis Vaivara murrakust välitöödel tehtud lindistuste näitel. Mõlemas sektsioonis astusid üles ka Narva kolledži üliõpilased: Anastassia Matrossova võrdles Nikolai Baturini teoste vene tõlkeid algtekstiga ja Artur Viks pidas ettekande „Veaanalüüs ja mitmekeelsus Ida-Virumaa keelemaastikul”. János Pusztay (Budapest / Nitra) esitles omaenda ­loodud ungarikeelset põhjasamojeedi eepost „Szomatu”. 

18. oktoobri Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna seminaril pidas Nikolai Kuznetsov ettekande „Tšuudid komi pärimuses”. Tšuude kujutleti komide eellastena, paganliku muistse rahvana, kelle ideaalses maailmas oskasid lapsed kohe pärast sündi kõndida ja rääkida ning vili kasvas iseenesest. Permikomid nimetavad sõnaga tšud kurje vaime.

19. oktoobril peeti Tallinnas XVI oskuskeelepäev „Mõõdetav ja mõõtmatu terminoloogias”. Esinesid Liina-Mai Tooding ja Ene-Margit Tiit („Eesti statistikakeele areng ja selle nähtavad ja peidetud verstapostid”, TÜ), Rein Laaneots („Terminitööst sõnakogu Metroloogia koostamisel”, TTÜ), Mare Kalda („Sõnad, sõnad, sõnad. Tänapäevafolkloori terminid teiste mõistete keskel”, EKM), Mait Sepp („25 000 ilmaterminit – palju võimalusi, veel rohkem väljakutseid”, Eesti Looduseuurijate Selts), Jari Pärgma („Köögikeelest eesti viipekeeleks! Eesti viipekeelne IT-terminoloogia”, Eesti Viipekeele Selts) ja Tiia Sippol („Ajakajalisus teatriterminoloogias – võimatuse võimalustest”, Eesti Teatri Agentuur). Kelly Lilles ja Mari Vaus (EKI) esitlesid EuroTermBanki terminihaldustarkvara. Keelepäeva korraldasid Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatu­koguhoidjate Ühing. 

21. oktoobril peeti Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Esinesid Eesti Muinastaideseltsi liikmed Väino Poika­lainen („Äänisjärve ­kaljujoonised ja Eesti Muinastaideseltsi tegevusest nende dokumenteerimisel”) ja Enn Ernits („Äänisjärve petroglüüfide tõlgendamise ajaloost”).

21. oktoobril toimus Tartus Ene Mihkelsoni loomingule pühendatud ette­kande­päev. Esinesid Jürgen Rooste („Vajuva vee otsingul: poeetilise pilgu piir”), Loone Ots („„Ahasveeruse une” salamustrid. Kas Mihkelson tikib Piibli lõuendile?”) ja Galina Ponomarjova („Venekeelsest kirjandusest Ene Mihkelsoni raamatu­kogus”). Marju Lauristini juhitud vestlusringis „Kuidas lavastada Mihkelsoni?” osalesid Priit Pedajas, Garmen Tabor ja Merle Karusoo. Korraldas Ene Mihkelsoni Selts koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kirjanduse ja kultuuriloo allikate uurimise töörühmaga.

26. oktoobril toimus Tartu Ülikooli raamatukogus vestlusring noorte kirjandus­kriitikutega. Selle üle, milleks kirjanduskriitikat kirjutada, arutlesid Saara Liis Jõerand, Saara Lotta Linno ja Joosep Susi. Vestlust juhatas Mart Velsker.

29. oktoobril korraldati Võrus konverents „Vaade Kreutzwaldile ristimetsade kaitsmise ajal”. Ettekannetega esinesid Mai Maser („Toidust ja joogist doktor Kreutzwaldi õpetuse järgi”), Ave Mattheus („Kreutzwaldi meditsiiniline rahvavalgus­tus”), Enn Ernits („Friedrich Reinhold Kreutzwald muinasteadust harrastamas”), Urmas Kalla („Sibula Jaani võrukeelne vastukaja „Kalevipojale”: Võhu lood ja laulud”), Urmas Bereczki („Siberi eestlaste saaga”), Andreas Kalkun („Kreutzwaldi terra incognita: kuis ja mille Kreutzwald võõrist maist ja rahvist kirot´”), Madis Arukask („Eeposte „Kalevi­poeg” ja „Lāčplēsis” usundilisest taustast”), ­Eduard Parhomenko („Vaeslapse käsikivist Heideg­geri käega”) ja Jaanika Palm („„Kalevi­poeg” laste lugemislaual”). Õpetajad Raili Leesalu ja Helena Linnamäe tutvustasid Laulu­isa loominguga tegelemist Kreutzwaldi Koolis.