• 5. mail Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril kõneles Liisi Laineste Venemaa presidendist Vladimir Putinist kuulujuttude ja huumori kaudu.
• 7.–9. maini korraldasid Tartu Ülikooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikool ning filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituut rahvusvahelise konverentsi „Miks keeleteadus?” („The Why Linguistics Conference”). Olles esimene sellise teemapüstitusega konverents Eesti keeleteaduse ajaloos, arutleti praeguse olukorra ja võimaluste üle keeleteaduses. Plenaarettekannetega astusid üles Andrei Popescu-Belis (Idiapi instituut; Lausanne’i tehnoloogiainstituut), kelle teema oli masintõlge, Mónica Tamariz (Edinburghi ülikool), kes kõneles evolutsioonilisest keeleteadusest, ning Dylan Glynn (Pariisi VIII ülikool), kes käsitles ühiskonna ja keelekasutuse seoseid.
• 8. mail peeti Obinitsas TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse seto sõnaraamatu seminar. Kaja Teder pidas ettekande „Kolme seto murraku sõnavara erinevused”, Silvi Murulauk tutvustas Kihnu uut veebisõnaraamatut, Alli Laande ja Kristi Ilves Mulgi murde suure sõnaraamatu projekti ning Sulev Iva rääkis võru sõnaraamatu koostamisest.
• 12. mai Emakeele Seltsi etümoloogiateemaline kõnekoosolek Tallinnas oli pühendatud Lembit Vaba ja Enn Ernitsa 70. sünnipäevale. Ettekannetega esinesid juubilarid: Vaba „Etümoloogialainel” ja Ernits „Eesti-ingeri isikunimedest läbi aegade”. Ojars Bušs kõneles soome-ugri laensõnadest läti keeles. Esitleti ka Lembit Vaba artiklikogumikku „Sõna sisse minek”.
• 14. mail peeti Eesti Keele Instituudis terminoloogia päeva. Esinesid Eva Tamm („Terminitöö ABC”), Kadri Sõrmus („Eestikeelse terminoloogia programm”), Marve Allik („Töö lennundusterminoloogiaga – lähtekohti ja kogemusi”), Mari Vaus ja Signe Saar („Terminoloogiatöö Eesti Keele Instituudis”), Vahur Meus („Mis on Termeki?”) ja Tiina Pai („Sügavuti terminibaasist IATE”).
• 14.–15. mail toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis konverents „Kirjanduse pingeväljad ja adressaadi dünaamika”, kus uuriti eesti kirjanduse ja kultuuri suhteid pagulastega ning eluloojutustamise mitmeid vorme. Kahel päeval esinesid kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadlased ja doktorandid: Arne Merilai, Leena Kurvet-Käosaar, Külliki Kuusk, Aare Pilv, Brita Melts, Johanna Ross, Marin Laak, Eva Rein, Aija Sakova-Merivee, Triinu Ojamaa, Rutt Hinrikus, Janika Kronberg, Eve Annuk, Agnes Neier, Tiina Saluvere, Krista Ojasaar ja Sirje Olesk.
• 26. mail toimunud EKM-i teisipäevaseminaril esines Nastya Astapova, kes kõneles Valgevene presidendi A. Lukashenka kohta käivatest alternatiivsetest elulugudest, uskumustest ja kuulujuttudest.
• 28. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi hooaja viimane koosolek. Eda Kalmre pidas ettekande „Heale jutule ei ole tõde takistuseks: linnalegendid ja kuulujutud 35 aastat hiljem”. Eesti folkloristika aastapreemia anti üle Mare Kõivale. ARS-i juhatus esitas 2014. aasta tegevusaruande, valiti uus juhatus.
• 29. mail kaitses Tartu Ülikooli vene kirjanduse doktorant Konstantin Polivanov väitekirja „„Doktor Živago” kui ajalooline romaan” („Doctor Zhivago as a Historical Novel”). Juhendaja Ljubov Kisseljova, oponendid Susanna Witt (Uppsala ülikool) ja Michel Aucouturier (Sorbonne’i ülikool).
