There are various contexts and implications for the question „What is poetry?” Genre-theory is only one of them, the self-reflection of poets and the border-policing attempts of literary establishments being the others. In a genre-theoretical attempt at a definition, it is advisable to aspire to terminological precision, although it would put a distance between the argument and everyday usage. Throughout its history the term ‘poetry’ has been used in the following senses: verbal art in general, fiction, all works in verse and lyric. Today, the last mentioned sense seems to prevail. We argue that conceptual consistency is occluded by the traditional triad of epic, dramatic and lyric, if taken as universal and necessary natural kinds of literature, and by the opposition of prose to poetry rather than verse. There is no single basis for distinguishing the three kinds, the triad is a relatively recent product of the history of poetics, and the opposition of poetry to prose looks like a category mistake. Our attempt at a definition results in a formal and external minimal formulation: poem is a short text in verse. Verse in turn is defined by the possibility of enjambment, the most evident signal of which is graphical layout. The next part of the essay attempts to furnish this minimal formal definition with a bunch of prototypical features.
References
Aavik, Johannes 1922. Puudused uuemas eesti luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Abrams, M. H. 1971. The Mirror and the Lamp: Romantic Theory and the Critical Tradition. London: Oxford University Press.
Alttoa, Villem 1958 = „Edasi” ankeet [kirjanike kongressi eel]. V. Alttoa vastused. – Edasi 19. X.
Aristoteles 2003. Luulekunstist (Poeetika). („Keele ja Kirjanduse” raamatusari 4.) Tlk ja komment Jaan Unt. Tallinn: Keel ja Kirjandus.
Attridge, Derek 1995. Poetic Rhythm: An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press.
Auden, W. H. 2012. 39 luuletust ja 5 esseed. Tlk Märt Väljataga. – Loomingu Raamatukogu., nr 3–6 Tallinn: SA Kultuurileht.
Banfield, Ann 2001. A Grammatical Definition of the Genre „Novel”. – Polyphonie – linguistique & littéraire, kd 4, lk 77–100.
http://www.hum.au.dk/romansk/polyfoni/Polyphonie_IV/Banfield_IV.htm
Behrens, Irene 1940. Die Lehre von der Einteilung der Dichtkunst vornehmlich vom 16. bis 19. Jahrhundert: Studien zur Geschichte der poetischen Gattungen. Halle/Saale: Niemeyer.
https://doi.org/10.1515/9783112325346
Bergmann, Jaan 1984 [1878]. Sõnakene luuldest. – Eesti kirjanduskriitika 1875–1900. Kommenteeritud tekstivalimik. Toim Karl Taev, Velly Verev. Tallinn: Eesti Raamat, lk 23–30.
Ehin, Andres 2001. Nelikümmend aastat vabavärsivaidlusest. – Looming, nr 9, lk 1398–1401.
EKSS 3 = Eesti keele seletav sõnaraamat, 3. köide. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ENE 4 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. köide. Tallinn: Valgus.
Finkelberg, Margalit 1998. The Birth of Literary Fiction in Ancient Greece. Oxford: Clarendon Press.
Genette, Gérard 1982. Poetic language, poetics of language. – Gérard Genette, Figures of Literary Discourse. Columbia University Press: New York, lk 75–102.
Genette, Gérard 1992. The Architext. An Introduction. California: University of California Press.
Genette, Gérard 1993. Fiction & Diction. Ithaca: Cornell University Press.
Goodman, Nelson 1984. Of Mind and Other Matters. Cambridge: Harvard University Press.
Hanson, Kristin, Kiparsky, Paul 1997. The Nature of Verse and Its Consequences for the Mixed Form. – Prosimetrum: Cross-cultural Perspectives on Narrative in Verse & Prose. Toim Joseph Harris, Karl Reichl. Cambridge: D. S. Brewer, lk 17–44.
Hennoste, Tiit 2009. Mälu ja elu. Grilliajastu kirjandus. – Looming, nr 9, lk 1271–1280.
Herbert, W. N., Hollis, Matthew (toim) 2000. Strong Words: Modern Poets on Modern Poetry. Bloodaxe Books.
Ilmet, Peep 2009. Luuletu luule. – Looming, nr 5, lk 718–720.
Jakobson, Roman 2012 [1958]. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Arne Merilai. – Akadeemia, nr 10, lk 1731–1773.
Joyce, James 2003. Kunstniku noorpõlveportree. Tlk Jaak Rähesoo. Tallinn: Varrak.
Järv, Ants 1958 = „Edasi” ankeet. A. Järve vastused. – Edasi 2. XI.
Kaplinski, Jaan 2004 [1975] Mis on luule? – Jaan Kaplinski, Kõik on ime. Tartu: Ilmamaa, lk 308–325.
Kotjuh, Igor (toim) 2011. Kius olla julge: luuletajad luulest. Tallinn: Kite.
Krull, Hasso 2011. Mis on luule? – Vikerkaar, nr 7–8, lk 88–100.
Kruus, Oskar 1958 = „Edasi” ankeet. O. Kruusi vastused. – Edasi 30. XI.
Liiv, Toomas 2011a [1981]. Nüüdisluule väärtusi ja ebaväärtusi. – Toomas Liiv, Tekst teeb oma töö. Arvustusi, esseid ja artikleid 1976–2009. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 56–65.
Liiv, Toomas 2011b [1984] Kolm repliiki. – Toomas Liiv, Tekst teeb oma töö. Arvustusi, esseid ja artikleid 1976–2009. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 66–73.
Lotman, Juri 1999 [1972]. Luule ja proosa. – Juri Lotman, Kultuurisemiootika. Tallinn: Olion.
Lõhmus, Aivo 1981. Fragment ja raamid. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 560–561.
Moretti, Franco 2008. The Novel: History and Theory. – New Left Review, kd 52, lk 111–125.
Muchnic, Helen 1966. Witch Hunt. – New York Review of Books. 1. XII.
Mäger, Mart 1979a [1973]. Luule ja proosa. – Mart Mäger, Luule ja lugeja. Tallinn: Eesti Raamat, lk 7–34.
Mäger, Mart 1979b [1973]. Mis on värss – Mart Mäger, Luule ja lugeja. Tallinn: Eesti Raamat, lk 35–49.
Nirk, Endel 1968. Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Tallinn: Eesti Raamat.
Norman, Charles (toim) 1962. Poets on Poetry. New York: Collier Books.
Olesk, Sirje 2001. Vabavärsi kolmekrossiooper. – Looming, nr 9, lk 1384–1397.
Peep, Harald 1967. Žanriteoreetilisi ääremärkmeid kuuldule ja loetule. – Looming, nr 6, lk 919–925.
Pert, Andres 1984 [1893]. Meie luulekirjanduse parandamiseks. – Eesti kirjanduskriitika 1875–1900: Kommenteeritud tekstivalimik. Toim Karl Taev, Velly Verev. Tallinn: Eesti Raamat, lk 182–195.
Priimägi, Linnar 1981. Toomas Liiv: Fragment. – Edasi 18. IV.
Pruul, Kajar 1996. Kivisildniku „leksikon” kui kunstiteos. – Vikerkaar, nr 6, lk 66–74.
Puhvel, Heino 1987 [1973]. Žanriteoreetilisi vaatlusi. – Heino Puhvel, Kirjandus muutuvas maailmas. Tallinn: Eesti Raamat, lk 19–32.
Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.
Sadowski, Witold 2004. [Ingliskeelne resümee raamatust Wiersz wolny jako tekst graficzny.] http://www.teoria.ilp.uw.edu.pl/aktualia/witold-sadowski-wiersz-wolny-jako-tekst-graficzny.html
Sang, Joel 2010. Raha ja luule. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 840–842.
Scully, James (toim) 1969. Modern Poets on Modern Poetry. London: Collins.
Shelley, Percy Bysshe 2004. Luule kaitseks. Tlk T. Pakk, M. Väljataga. – Vikerkaar, nr 7/8, lk 105–118.
Sööt, Bernard 1936. Eesti kirjandusteooria algmeid keskkoolile. Tartu: Noor-Eesti.
Sööt, Bernard 1966. Kirjandusteooria lühikursus (2. tr). Tallinn: Valgus.
Šapir 1999 = М. И. Шапир. Проблема границы стиха и прозы в свете лингвистического учения Р. О. Якобсона. – Роман Якобсон: Тексты, документы, исследования. Москва: Российский государственный гуманитарный институт, lk 664–669.
Timofejev, Leonid, Vengrov, Natan 1957. Kirjandusteaduslike terminite lühisõnastik. Tlk D. Palgi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tuglas, Friedebert 1909 = Fr. Mihkelson. E. Enno. Uued luuletused. [Arvustus]. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 243–252.
Tuglas, Friedebert 1969. Kirjandusloolisi pisivesteid. – Loomingu Raamatukogu, nr 22.
Tuglas, Friedebert 1996. „Kalevipoeg”. – Friedebert Tuglas, Kogutud teosed 7. Kriitika I ja II. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 80–97.
Turco, Lewis 1986. The New Book of Forms. A Handbook of Poetics. Hanover, NH: University Press of New England.
Turco, Lewis 2000. The Book of Forms. A Handbook of Poetics. Hanover, NH: University Press of New England.
Wellek, René 1971. Genre Theory, the Lyric, and Erlebnis. – René Wellek, Discriminations: Further Concepts of Criticism. New Haven–London: Yale University Press, lk 225–252.
Wolf, Werner 2005. The Lyric: Problems of Definition and a Proposal for Reconceptualisation. – Theory into Poetry: New Approaches to the Lyric. Toim Eva Müller-Zettelmann, Margarete Rubik. Amsterdam–New York: Rodopi, lk 21–56.
Väljataga, Märt 2009. Luule- ja pärislugude eristus teoorias ja praktikas I. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 401–411.
Üdi, Jüri, Viiding, Juhan 1998 [1975]. … Mis on see luuletaja luule? – Kogutud luuletused. Tallinn: Tuum, lk 286.
