The first part of the article deals with the theoretical problem of historical fiction as a means of exploring the historical past. According to the consensual view in the theory of fiction, fictional worlds are inhabited only by fictional entities, so that the Tallinn of Jaan Kross’ historical novels is a fictional Tallinn, although one with a factual counterpart. In this view historical novels cannot be used for exploring the past. In the best case they can be used as sources about the times of their composition. On the other hand there is a tradition represented by certain novelists as well as philosophers who prefer blurring the line between fiction and history, claiming that poetic imagination and inventiveness is a necessary skill as much for the historian as for the novelist. Moreover, in their opinion the novelist can provide a better, more intimate insight into the experience and motivation of historical actors. This divide between isolationists, who separate fiction and history into water-tight compartments, and the writers who prefer to see a continuum between the two genres is parallel to the distinction between modernism and postmodernism, as the former is often interpreted as a separation of mental spheres and the latter as a blending of different genres and blurring of boundaries. This distinction also has a geographical counterpart, as according to Andrew Wachtel there has been a continuous intergeneric dialogue between historiography and fiction in the Russian culture, whereas in the West the two have grown apart since the mid-19th century. The second part of the article revisits the debates of the 1970s and 1980s between the authors Lennart Meri and Jaan Kross on the one hand and their critics among historians on the other. Both Lennart Meri and Jaan Kross, in their different ways, claimed for their imaginative conjectures the status not only of historical verisimilitude but even veracity. Although both were rebuked by academic scholars, their speculations have entered the popular view of history or collective memory.
References
Aristoteles 2003. Luulekunstist (Poeetika). Tlk ja komment Jaan Unt. Toim Ain Kaalep. Tallinn: Keel ja Kirjandus.
Ash, Timothy Garton 2007. The Stasi on Our Minds. – The New York Review of Books 31. V.
Auerbach, Erich 2012. Mimesis. Tegelikkuse kujutamine Õhtumaade kirjanduses. Tlk Kalle Kasemaa. Tartu: Ilmamaa.
Bahovski, Erkki 2012. Ajaloo kaks palet: kas minevikust annab parema pildi meelelahutus või tõsiteadus? – Postimees 1. IV.
Brintlinger, Angela 2000. Writing a Usable Past: Russian Literary Culture, 1917-1937. Evanston: Northwestern University Press.
https://doi.org/10.2307/j.ctv47wb2g
Collingwood, R. G. 1994. The Idea of History: With Lectures 1926-1928. Oxford: Oxford University Press.
Doležel, Lubomír 2010. Possible Worlds of Fiction and History. Baltimore: Johns Hopkins University Press.
Hutcheon, Linda 1988. A Poetics of Postmodernism. London: Routledge.
Kahk, Juhan 1965. “Mahtra sõja” tegelased sõja eelõhtul. – Vaateid Vilde elusse. Lühiuurimusi Eduard Vilde 100. sünnipäeva puhul. Koost Jaan Toomla. Tallinn: Eesti Raamat, lk 40-54.
Kaplinski, Külliki 1988. Veel Balthasar Russowi päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 74-82.
Kas Thule on Saaremaa? 1984. Vestlusring Lennart Mere “Hõbevalgema” asjus. Kirja pannud Ene Veiper. – Sirp ja Vasar 16. III.
Kivimäe, Jüri 2008. Kolmkümmend aastat hiljem. – Lennart Meri, Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, lk 577-590.
Kross, Jaan 1986a. Armas Sulev Vahtre! – Vahelugemised IV. Tallinn: Eesti Raamat, lk 29-31.
Kross, Jaan 1986b [1980]. Vastuseks Mall Jõe küsimustele “Sirbi ja Vasara” tarvis ehk “Need põnevad matkad minevikku”. – Vahelugemised IV. Tallinn: Eesti Raamat, lk 94-105.
Kross, Jaan 1986c [1983]. Ettekanne Tampere kirjanikeorganisatsioonis oktoobris 1982. – Vahelugemised IV. Tallinn: Eesti Raamat, lk 131-149.
Kross, Jaan 1990a [1987]. Balthasar Russow – ajalugu ja romaan (Ettekanne Kreutzwaldi päevadel Tartus 27. XII 1986). – Vahelugemised V. Tallinn: Eesti Raamat, lk 129-145.
Kross, Jaan 1990b [1988]. Paul Johanseni (ja iseenese) päästmiskatse ühe ülirange ajaloolasmuusa käest. – Vahelugemised V. Tallinn: Eesti Raamat, lk 169-184.
Kross, Jaan 1990c [1988]. Balthasar Russowi (ja iseenese) päästmiskatseks teise ülirange ajaloolasmuusa käest. – Vahelugemised V. Tallinn: Eesti Raamat, lk 185-228.
Kross, Jaan 2003. Omaeluloolisus ja alltekst. 1998. a. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Lennart Meri: personaalnimestik 1991. Koost Krõõt Liivak. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Ligi, Herbert, Tõnisson, Evald 1974. Kaheksas õhtu Idrisiga. – Sirp ja Vasar, 8. ja 15. III.
Lotman, Juri 1987 = Ю. Лотман, Сотворение Карамзина. Москва: Книга.
Lotman, Juri 1996 = Ю. Лотман, Внутри мыслящих миров: Человек – Текст – Семиосфера – История. Москва: Языки русской культуры.
Lotman, Juri 2012. Kiri Jaan Krossile 09.10.1982 (kommenteerinud ja publikatsiooni ette valmistanud Mikhail Trunin, tlk Kajar Pruul). – Vikerkaar, nr 9, lk 45-55.
McHale, Brian 1987. Postmodernist Fiction. London: Routledge.
Meri, Lennart 1973. Seitse õhtut Idrisiga. – Sirp ja Vasar 18. V.
Meri, Lennart 1976. “Hõbevalge” autori vastus. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 189.
Meri, Lennart 2008. Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia.
Raamatu osa Eesti arengus. Koguteos 1935. Toim Daniel Palgi. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Raun, Toivo Ü. 1981. Estonian Literature, 1872-1914: A Source for Social History? – Journal of Baltic Studies, kd XII, nr 2, lk 120-127.
https://doi.org/10.1080/01629778100000121
Ryan, Marie-Laure 2002. Fiction and Its Other: How Trespassers Help Defend the Border. – Semiotica, kd 138, nr 1/4, lk 351-368.
https://doi.org/10.1515/semi.2002.012
Schaeffer, Jean-Marie [2012]. “Fictional vs. Factual Narration”. – The living handbook of narratology. Toim Peter Hühn jt. Hamburg: Hamburg University Press.
https://doi.org/10.1515/9783110316469.179
Schmid, Wolf 2010. Narratology: An Introduction. Berlin: De Gruyter.
https://doi.org/10.1515/9783110226324
Sumner, Benedict Humphrey 1947. Survey of Russian History. London: Duck-worth.
Tedre, Ülo 1976. Vaade ajakuristiku servalt. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 631-633.
-ts- 1984 [1889]. Kirjandusest. – Eesti kirjanduskriitika 1875-1900. Koost Karl Taev, Velli Verev. Tallinn: Eesti Raamat, lk 143-145.
Tõnjanov, Juri 1964. Vahakuju. Jutustusi. Tlk Ella Reim. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tõnjanov, Juri 1993 [1930] = Ю. Н. Тынянов, Как мы пишем. – Ю. Н. Тынянов, Литературный факт. Мoсква: Высшая школа, lk 150-157.
Ungurianu, Dan 2007. Plotting History: The Russian Historical Novel in the Imperial Age. Madison: University of Wisconsin Press.
Ungurianu, Dan 2012. The Use of Historical Sources in War and Peace – Tolstoy on War: Narrative Art and Historical Truth in “War and Peace”. Toim Rick McPeak, Donna Tussing Orwin. Ithaca: University of Cornell Press, lk 26-41.
https://doi.org/10.7591/cornell/9780801448980.003.0003
Unt, Mati 1989. Merest. – Looming, nr 3, lk 399-401.
Wachtel, Andrew 1994. An Obsession with History: Russian Writers Confront the Past. Stanford: Stanford University Press.
https://doi.org/10.1515/9780804766784
Viires, Ants 1976. Kus lõpeb luule, kus algab ajalugu? – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 562-566.
Väljataga, Märt 2009. Luule- ja pärislugude eristus teoorias ja praktikas I. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 401-410.
Öpik, Elina 1976. Lisa soome-ugri drakonoloogiale. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 186-188.
Öpik, Elina 1988. Ajalootunnetuse kahest tasandist ja Balthasar Russowi kohast Eesti kultuuriloos. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 149-159.
