A singer telling the story of a singer’s life

Janika Oras

doi:https://doi.org/10.54013/kk718a5

Keywords: life writing, vernacular literacy, folkloristics, oral song tradition, singers, performance

The first part of the article discusses the models and examples of vernacular life writing, including the copious material written down for the archives by Marie Sepp (1862–1943), a country woman from Kolga-Jaani in Central Estonia. Marie Sepp also wrote her own life history based on folklorists’ instructions. Her life history reflects the relational self, considered characteristic of a communal agrarian society and of female writers. The rest of her biographical materials represent the oral tradition of (auto)biographical narration, while many of the small stories can be categorised under genres of narrative folklore. Among these is the „life history” of Mari Pärtens (1832–1919), Marie’s close community member from the previous generation, which is combined from short narratives revealing the peculiarities of her personality. Marie’s recordings of traditional songs and customs, in which personal experience plays an unusually significant part, also contain recollections of the spectacular performances by Mari Pärtens.

The second part of the article discusses the identity and performativity of Marie Sepp and Mari Pärtens as outstanding singers. While Mari Pärtens’s performances show premodern spontaneous ritual-carnivalistic performativity, Marie Sepp seems to have adopted modern models of self-control. In addition, their age determined the different roles and „acceptable” genres in the performances. By the 1930s, Marie Sepp had channelled her need to perform into an alternative creative activity – writing. One example of how her subjectivity was related both to communal oral as well as to modern individualistic models was her wish to have a funeral wreath placed on her grave. This nod of respect by the elite was also a way to establish Marie’s „face” in the community (e.g., Hofstede 2001).

Janika Oras (b. 1963), PhD, Estonian Literary Archives of the Estonian Literary Museum, Senior Researcher, janika@folklore.ee

References

Arhiiviallikad

ETMM, MO – Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, muusikaorganisatsioonide kogu

ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis

EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis

Kirjandus

Arukask, Madis, Raudalainen, Taisto-Kalevi 2012. Autobiographical and interpretative dynamics in the oral repertoire of a Vepsian woman. – Expressions of Belief. Vernacular Religion in Everyday Life. Toim Marion Bowman, Ülo Valk. London: Equinox, lk 104-139.

Asplund, Anneli 2002. Changing attitudes to love in Finnish folk songs. – Myth and Mentality: Studies in Folklore and Popular Thought. (Studia Fennica Folkloristica 8.) Toim Anna-Leena Siikala. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 233-246.

Bamberg, Michael 2011. Who am I? Narration and its contribution to self and identity. – Theory & Psychology, nr 1, kd 21, lk 1-22.
https://doi.org/10.1177/0959354309355852

Bauman, Richard 2012. Performance. – A Companion to Folklore. Toim Regina F. Bendix, Galit Hasan-Rokem. Oxford: Wiley-Blackwell, lk 94-118.
https://doi.org/10.1002/9781118379936.ch5

Brandt, Friedrich 1864. Eestima Öpik, ehk mitmesuggused aialikkud laulud. Nore rahwa römuks ja mele jahhutamisseks kokkukorjatud. Tartu: H. Laakmann.

Butler, Judith 1993. Bodies That Matter: On the Discursive Limits of ‘Sex’. New York-London: Routledge.

Eakin, Paul John 2008. Living Autobiographically. How We Create Identity in Narrative. Ithaca-London: Cornell University Press.

Edlund, Ann-Catrine 2016. The songbook and the peasant diary. As participants in the construction of the modern self. – Reading and Writing from Below. Exploring the Margins of Modernity. (Northern Studies Monographs 4.) Toim A.-C. Edlund, T. G. Ashplant, Anna Kuismin. Umeå: Umeå University & Royal Skyttean Society, lk 77-96.

Foley, John Miles 1995. The Singer of Tales in Performance. Bloomington-Indianapolis: Indiana University Press.

Freeman, Mark 2014a. The Priority of the Other: Thinking and Living beyond the Self. Oxford: Oxford University Press.
https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199759309.001.0001

Freeman, Mark 2014b. Narrative, ethics, and the development of identity. – Narrative Works, nr 2, kd 4, lk 8-27.https://journals.lib.unb.ca/index.php/NW/article/view/22780/26453 (12. III 2017).

Friedman, Susan Stanford 1998. Women’s autobiographical selves. – Women, Autobiography, Theory. A Reader. Toim Sidonie Smith, Julia Watson. Madison (Wis.): University of Wisconsin Press, lk 72-82.

Frykman, Jonas, Löfgren, Orvar 2015 [1987]. Kultuurne inimene. Keskklassi eluolu ajalooline areng. Tlk Olavi Teppan. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Giddens, Anthony 1991. Modernity and Self-Identity: Self and Society in the Late Modern Age. Cambridge: Polity Press.

Giddens, Anthony 1992. The Transformation of Intimacy: Sexuality, Love, and Eroticism in Modern Societies. Stanford: Stanford University Press.

Gutmann, David 1994 [1987]. Reclaimed Powers: Toward a New Psychology of Men and Women in Later Life. Evanston: Northwestern University Press.

Hiiemäe, Mall 1978. Kodavere pajatused: kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis. Tallinn: Eesti Raamat.

Hiiemäe, Mall 2008. Sõnajalg jaaniööl. (Eesti mõttelugu 73.) Tartu: Ilmamaa.

Hofstede, Geert 2001. Culture’s Consequences: Comparing Values, Behaviors, Institutions and Organizations Across Nations. Second edition. Thousand Oaks-London-New Dehli: Sage Publications.

Hurt, Jakob 1886. Vana Kannel. Alte Harfe. Täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid. Tõine kogu. Tartu: C. Mattiesen.

Jaago, Tiiu 2014. Genre creation within memory collection. – Estonian Approaches to Culture Theory. (Approaches to Culture Theory Series 4.) Toim Valter Lang, Kalevi Kull. Tartu: University of Tartu Press, lk 284−305.

Jannsen, Johann Voldemar 1860. Eesti laulik. 125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu: H. Laakmann.

Jansen, Ea 2004. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. Tartu: Ilmamaa.

Jansen, Ea 2007. Eestlane muutuvas ajas: Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Järv, Risto 2015. Lõputa ja lõputu rahvajutt. – Keel ja Kirjandus, nr 8−9, lk 529−540.
https://doi.org/10.54013/kk694a1

Kaivola-Bregenhøj, Annikki 2005. Homo narrans – people making narratives. – FF Network, nr 29, lk 3-11.

Kalkun, Andreas 2003. Seto naisautobiograafide maailm. − Ariadne Lõng, nr 1-2, lk 6−20.

Kalkun, Andreas 2010. Naiselikkus, mehelikkus ja seksuaalsus talupojakultuuris. – Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Toim Brigitta Davidjants. Tallinn: Eesti Gei Noored, lk 12−22.

Kalkun, Andreas 2014. Naise hääl ja keha eeposes. Soospetsiifilistest motiividest Anne Vabarna “Pekos”. – Regilaulu kohanemine ja kohandajad. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 31.) Toim Janika Oras, A. Kalkun, Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 219−252.

Kallio, Kati 2013. Laulamisen tapoja: esitysareena, rekisteri ja paikallinen laji Länsi-Inkeriläisessä kalevalamittaisessa runossa. Helsinki: Helsingin yliopisto.
https://doi.org/10.30666/elore.79126

Kauranen, Kaisa 2013. Mitä ja miksi kansa kirjoitti? – Kynällä kyntäjät. Kansan kirjallistuminen 1800-luvun Suomessa. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1370.) Toim Lea Laitinen, Kati Mikkola. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 19-54.

Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular Literacies – Past, Present and Future. Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Erik Edlund, Susanne Haugen. Umeå: Umeå University & Royal Skyttean Society, lk 309-323.

Kikas, Katre 2015. Mis kuulsin rahva suust se panin kirja… Mölder Märt Siipseni kirjalikust pärandist. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XIII-XIV. Toim Mart Velsker. Tartu: Tartu Ülikool, lk 33−54.

Kirss, Tiina 2002. Inimväärne elu naisena: teoreetilisi perspektiive eesti naiste elulugude uurimiseks. – Ariadne Lõng, nr 1-2, lk 6-23.

Kirss, Tiina 2010. “Vana tuuletallaja”: August Kitzbergi mälestused eesti autobiograafilise tüvitekstina. – Methis, nr 5-6, lk 38-53.

Kuismin, Anna 2013. Päiväkirjat ja omaelämänkerrat. Aikain muistot ja kokemusten koulut. – Kynällä kyntäjät. Kansan kirjallistuminen 1800-luvun Suomessa. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1370.) Toim Lea Laitinen, Kati Mikkola. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 60-97.

Kuismin, Anna 2016. Ploughing with the pen. Metapoetic elements in Finnish nineteenth-century peasant poetry. – Reading and Writing from Below. Exploring the Margins of Modernity. (Northern Studies Monographs 4.) Toim Ann-Catrine Edlund, T. G. Ashplant, A. Kuismin. Umeå: Umeå University & Royal Skyttean Society, lk 9-24.

Kurvet-Käosaar, Leena 2003. Teemandid tolmuhunnikus ehk kuidas vaadelda naiskirjanike päevikuid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 178−191.

Kurvet-Käosaar, Leena 2016a. Euroopa-ihalusest taasiseseisvusperioodi autobiograafiates. – Methis, nr 17-18, lk 163-179.

Kurvet-Käosaar, Leena 2016b. “Not Much Love Lost Between Me and My Husband”. Love in Estonian women’s life-stories of the Soviet period. – The Soviet Past in the Post-Socialist Present. Methodology and Ethics in Russian, Baltic and Central European Oral History and Memory Studies. (Routledge approaches to history 14.) Toim Melanie Ilic, Dalia Leinarte. New York-London: Routledge, lk 110−128.

Kurvet-Käosaar, Leena 2016c. Enese ilmnemine/ilmutamine Viivi Luige romaanis “Varjuteater”. – Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad. (Studia litteraria Estonica 18.) Toim L. Kurvet-Käosaar, Marin Laak. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 36-55.

Laitinen, Lea, Mikkola, Kati (toim) 2013. Kynällä kyntäjät. Kansan kirjallistuminen 1800-luvun Suomessa. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1370.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Loorits, Oskar 1940. Das sog. Weiberfest bei den Russen und Setukesen in Estland. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 14.) Tartu: K. Mattiesen.

Metsvahi, Merili 2007. Indiviid, mälu ja loovus: Ksenia Müürsepa mõttemaailm folkloristi pilgu läbi. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mikkola, Kati 2009. Tulevaisuutta vastaan: Uutuuksien vastustus, kansantiedon keruu ja kansakunnan rakentaminen. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1251.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
https://doi.org/10.30666/elore.78856

Oras, Janika 2008. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 27.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.

Oras, Janika 2010. Motivations of volunteer archive correspondents: three women from Estonia. – Ethnologia Fennica. Finnish Studies in Ethnology, nr 37, lk 22-36.

Oras, Janika 2017a. Mari and Marie: Performativity and creativity of two Estonian singers in late nineteenth-century. – Folklore. Electronic Journal of Folklore, nr 67.
https://doi.org/10.7592/FEJF2017.67.oras

Oras, Janika 2017b (ilmumas). Favourite children and stepchildren: Elite and vernacular views about Estonian folk song styles. – Res Musica, nr 9.

Palm, August 2004. Villem Reiman. Tartu: Ilmamaa.

Passerini, Luisa 2007. Memory and Utopia. The Primacy of Intersubjectivity. London-Oakville: Equinox.

R[eiman, Villem] 1897. [Kolga-Jaanis …] – Kodumaalt. Postimees 28. XI, lk 3.

Rüütel, Ingrid 1980. Eesti uuemad laulumängud I. Tallinn: Eesti Raamat.

Sarmela, Matti 1974. Folklore, ecology and superstructures. – Studia Fennica, kd 18, lk 76-115. http://www.kotikone.fi/matti.sarmela/ecofolklore.htm#Matti_Sarmela (30. VII 2017).

Silver, Catherine B. 2003. Gendered identities in old age: toward (de)gendering? – Journal of Aging Studies, kd 17, nr 4, lk 379-397.
https://doi.org/10.1016/S0890-4065(03)00059-8

Siikala, Anna-Leena 2000. Body, performance, and agency in Kalevala rune-singing. – Oral Tradition, kd 15, nr 2, lk 255−278. http://journal.oraltradition.org/files/articles/15ii/5_siikala.pdf (30. VI 2017).

Sildoja, Krista (koost) 2014. Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.

Smith, Sidonie, Watson, Julia 2010. Reading autobiography: A Guide for Interpreting Life Narratives. Second edition. Minneapolis: University of Minnesota Press.

Tampere, Herbert 1936. Samm edasi rahvaviiside jäädvustamisel. Rahvapärimuste Selgitaja, nr 1, lk 15.

Tõnurist, Igor 2004. Rahvamuusikakoguja August Pulsti põhimõtetest. – Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 1924-2004. Aegkiri. (Talletusi Eesti muusika- ja teatriajaloo radadelt 1.) Toim Alo Põldmäe, Kalju Haan. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, lk 34−41.

Ukkonen, Taina 2000. Menneisyyden tulkinta kertomalla. Muistelupuhe oman historian ja kokemuskertomusten tuottamisprosessina. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 797.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Undusk, Jaan 2011. Baltisaksa kirjakultuuri struktuurist. Ärgituseks erinumbri lugejale. – Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 561−571.

Vakimo, Sinikka 2001. Paljon kokeva, vähän näkyvä: Tutkimus vanhaa naista koskevista kulttuurisista käsityksistä ja vanhan naisen elämänkäytännöistä. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 818.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Vunder, Elle 2008. Moderniseerumine ja kultuurimustrite muutused 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandil. – Eesti rahvakultuur. Toim Ants Viires, Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 459-475.