Keywords: Kalevala-metric song, mythology, ritual swinging, seasonal festivities
The Estonian myth recounting the creation of the world and heavenly bodies has been recorded as a Kalevala-metric epic song (regilaul) that has parallels in other Finnic traditions. Various connections emerge within Estonian folklore between the Creation song and the popular practice of swinging at Easter or Pentecost, and the beginning of the summer season. In light of the cyclical conception of time, we can interpret the practice of singing the Creation song while on a swing as a part of the spring ritual marking the beginning of the year. In order to test this hypothesis, the article presents an analysis of the links between variants of the Creation song and the practice of swinging, based on materials from the Estonian Folklore Archives housed at the Estonian Literary Museum. Out of the 258 texts examined using source criticism, 230 could be verified as authentic representations of folklore obtained from oral tradition, either through written records or audio recordings. The earliest recorded text in the sample dates back to the 1820s.
For an analysis of variation in folk song, a modified version of the historical-geographic method of the Finnish school was employed, using the concepts of type and variant as the foundation for comparing and organizing the extensive corpus of the texts of Creation originating from oral tradition. In using this approach, the author has strived to avoid the idea of monolithic folk song types and a somewhat mechanistic view of the evolution of orally transmitted texts which have been characteristic of the Finnish school.
The archive contains Estonian variants of Creation that can be grouped into an older, Kalevala-metric version and a more recent version that represents a hybrid form of folk song incorporating features from both the more archaic alliterative Kalevala-metric singing tradition and the more modern European-style rhymed folk songs. Swinging is associated with the older version, variants of which have been recorded from the 19th century to the first half of the 20th century in peripheral regions of northern and western Estonia, as well as to some extent in central Estonia – that is, in an area where the archaic Northern Estonian Kalevala-metric singing tradition shares certain common features. The same region is the traditional area for the custom of swinging on large communal village swings that resemble Finnish and Ingrian swings. The more modern version, used in conjunction with a circle game, represents a newer tradition originating in Pärnu County, although this circle game may have been played during festivities at swing sites.
The connection between the Kalevala-metric Creation song and swinging becomes apparent through shared features in lyrics and melodies found in variants of the Creation type as well as swinging songs (occasionally, performers or collectors have also added explicit comments to song variants mentioning swinging). These common elements may have developed as a result of the songs being sung while singing. On the other hand, the older version of Creation is rarely associated with other activities or specific melodies. More than a third (38 per cent) of all the variants of the Kalevala-metric Creation feature text motifs or melodies intertwined with swinging songs, indicating that these variants have traditionally been sung while swinging or in close proximity to swinging. Texts of Creation linked to swinging form two main versions: Nest on the Swing (a bird weaves its nest on the swing shaft) and Narrow Swing (the swing is described using metaphors of the world tree). Although other epic Kalevala-metric songs have occasionally been sung on swings, their association with swinging is far more sporadic. There are also reports of singing Creation on a swing from Ingria.
The links between the Estonian Creation song and swinging allow us to at least hypothesize the existence of a past spring ritual conducted on swings. This ritual likely aimed to restore order to the world and ensure the fertility of humans and nature by singing about the rebirth of heavenly bodies. The swing may have directly symbolized the rotating cosmos, the world tree, or a model of the world.
Taive Särg (b. 1962), PhD, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), taive.sarg@folklore.ee
References
Arhiiviallikad
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) fotokogu
B-37:1257 – T. Gehlhaar – Fr. Schlater, Kiikujad. Koloreeritud lito 1840. aastaist.
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) käsikirja- ja helikogud
Anderson LL – Walter Andersoni lastelaulude kogu
E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu
EFA – Eesti folklooriarhiivi kogu (Eesti Rahvaluule Arhiivi kogu alates 1996. aastast)
EKÜ – Eestimaa Kirjanduse Ühingu rahvaluulekogu
ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu
EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu
H – Jakob Hurda rahvaluulekogu
RKM, Mgn II – Eesti (NSV) TA Fr. R. Kreutzwaldi nimelise (Riikliku) Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna helilintide kogu
Veebivarad
ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv 2003–2021. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas
SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi
Kirjandus
Astrauskas, Rimantas 1999. The Lithuanian calendar rites and music: On the issue of cycle unity. – Ritual and Music: Papers Presented at the International Ethnomusicologist Conference Held in Vilnius, Lithuania, December 11–12, 1997. Toim R. Astrauskas. Vilnius: Lithuanian Academy of Music, Department of Ethnomusicology, lk 55–68.
Bhattacharya, Deepak 2010. Rajo, The Swing Festival of Kalinga (India). – South East Asian Review. http://www.southeastasianreview.com/Rajo_Swing_Festival_Kalinga_India.pdf
Boehm, Fritz 1917. Das attische Schaukelfest. – Festschrift Eduard Hahn zum LX. Geburtstag, dargebracht von Freunden und Schülern. (Studien und Forschungen zur Menschen- und Völkerkunde XIV.) Toim Hugo Mötefindt, Alfred Vierkandt, Walther Vogel. Stuttgart: Verlag von Strecker und Schröder, lk 280–291. https://archive.org/details/festschrifteduar00hahn
Eliade, Mircea 1954 [1949]. Cosmos and History. The Myth of the Eternal Return. Tlk Willard R. Trask. New York: Harper Torchbooks.
Eliade, Mircea 2021. Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad. Tlk Mirjam Lepikult. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
ER = Eesti rahvalaulud Dr. Jakob Hurda ja teiste kogudest. Esimene köide. Toim Matthias Johann Eisen, Kaarle Krohn, Vihtori Alava, Oskar Kallas, Walter Anderson, Villem Grünthal. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.
ERL = Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I–IV kd. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1969–1974.
ERlV = Eesti rahvalaule viisidega. Koost Herbert Tampere. I–V kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, Eesti Raamat, Valgus, 1956–1965.
Frazer, James George 1894 [1890]. The Golden Bough: A Study in Comparative Religion. 1 kd. New York–London: MacMillan and Co. https://archive.org/details/goldenboughstudy01fraz
Frazer, James George 1911. The Golden Bough: A Study of Magic and Religion. 3. tr. III osa. The Dying God. London: MacMillan and Co. https://archive.org/details/goldenboughstudy04fraz
Frazer, James George 1912. The Golden Bough: A Study of Magic and Religion. 3. tr. V osa. Spirits of the Corn and of the Wild. I kd. London: MacMillan and Co. https://archive.org/details/goldenboughstudy07fraz
Frazer, James George 1913. The Golden Bough: A Study of Magic and Religion. 3. tr. VI osa. The Scapegoat. London: MacMillan and Co. https://archive.org/details/goldenboughstudy09fraz
Hermann, Uno 1967. Tartu, Viljandi ja Pärnu vaheline veetee. – Eesti Loodus, nr 4, lk 233–234.
Hiiemäe, Mall (koost) 1981. Eesti rahvakalender. 2. kd. Tallinn: Eesti Raamat.
Hiiemäe, Mall (koost) 1984. Eesti rahvakalender. 3. kd. Tallinn: Eesti Raamat.
Hiiemäe, Mall 2006a. Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 22.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Hiiemäe, Mall 2006b. Kosmogoonilise harja otsimine. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 21–48.
Hiiemäe, Mall 2017. Lihavõtted ehk ülestõusmispühad. – Eesti rahvakalender. Veebiväljaanne. Koost Selma Lätt, M. Hiiemäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/lihavotted
Hiiemäe, Mall 2018. Virumaa kalendripärimus. Tartu–Rakvere: EKM Teaduskirjastus, Viru Instituut.
Hurt, Jakob 1904. Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega. I kd. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 104.) Helsingi: Soome Kirjanduse Selts.
Irwin, John 1983. Editor’s introduction. – Franciscus Bernardus Jacobus Kuiper, Ancient Indian Cosmogony. Koost, toim J. Irwin. New Delhi: Vikas, lk 1–8.
Jaago, Tiiu 2000. Kolm lugu, kolm tõlgendust. – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim T. Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 205–228.
Jaago, Tiiu 2018. Suulisus kirjakultuuri ajajärgul. – Mäetagused, nr 70, lk 39–66. https://doi.org/10.7592/MT2018.70.jaago
Jason, Heda 2000. Motif, Type and Genre. A Manual for Compilation of Indices & A Bibliography of Indices and Indexing. (FF Communications 273.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.
Kalda, Mare 2015. Aardepärimuse tüpoloogiline tegelikkus. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 556–572. https://doi.org/10.54013/kk694a3
Kallio, Kati 2011. Interperformative relationships in Ingrian oral poetry. – Oral Tradition, kd 25, nr 2, lk 391–427. http://journal.oraltradition.org/issues/25ii/kallio
Kallio, Kati 2014. Laulamisen tapoja. Esitysareena, rekisteri ja paikallinen laji länsi-inkeriläisessä kalevalamittaisessa runossa. Lectio praecursoria Helsingin yliopistossa 14.12.2013. – Elore, kd 21, nr 1. https://doi.org/10.30666/elore.79126
Knüpffer, Arnold 1818. Salme. Ein Gedicht. – Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache, nr 11, lk 138–141. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/3625/beitrage11.pdf
Knüpffer, Arnold 1827. Poesien der Esthen. – Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache, nr 18, lk 92–113. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/3625/beitrage18.pdf
Koemets, Aino; Mirov, Ruth; Mägi, Udo; Pino, Veera; Tedre, Ülo 1974. Tüübikommentaar. – ERL, IV kd, lk 93–347.
KOO = Календарные обряды и обычаи в странах зарубежной Европы. Весенние праздники. Конец XIX – начало XX в. Отв. ред. Сергей Александрович Токарев. Москва: Наука, 1977.
Krohn, Kaarle 1894. Luomisruno. – Valvoja, kd 14, lk 311–321.
Krohn, Kaarle 1903. Kalevalan runojen historia. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 101.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Krohn, Kaarle 1926a. Die folkloristische Arbeitsmethode. Begründet von Julius Krohn und weitgeführt von nordischen Forschern. (Instituttet for sammenlignende kulturforskning. Serie B. Skrifter 5.) Oslo: H. Aschehoug & Co.
Krohn, Kaarle 1926b. Loomine. – ER, lk XXXIX–XL.
Krohn, Kaarle 1930. Luomisruno Inkerissä. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 10, lk 5–25.
Krohn, Kaarle 1932. Kalevalan kertomarunojen opas. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 192.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Krull, Hasso 2012. Jumalanna pesa. Mütopoeetiline essee. – Loomingu Raamatukogu, nr 19–20. Tallinn: SA Kultuurileht.
Kuiper, Franciscus Bernardus Jacobus 1983. Ancient Indian Cosmogony. Koost, toim John Irwin. New Delhi: Vikas.
Kuusi, Matti 1956. Virolais-suomalainen Maailmansyntyruno. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 36, lk 49–84.
Kuusi, Matti 1963. Varhaiskalevalainen runous. – Suomen kirjallisuus. I kd. Kirjoittamaton kirjallisuus. Toim M. Kuusi. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Otava, lk 129–215.
Kõiva, Ottilie 2014. Saateks. – Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal. Time to Wake: Twenty-Eight Estonian Folk Songs. Written Down by Friedrich Reinhold Kreutzwald in 1828 in Viisu Village, Järva County. Koost O. Kõiva, toim Janika Oras, Liina Saarlo, Kadri Tamm. Tartu–Paide: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Ajakeskus Wittenstein, Järvamaa Muuseum, lk 9–19.
Laugaste, Eduard 1977. Mõnda A. J. F. Knüpfferi folkloristlikust tegevusest. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 416–421.
Launis, Armas 1907. Kertomus sävelkeruumatkasta Inkerissä kesällä 1906. – Suomi, kd IV, nr 5. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 103–116.
Laurinkienė, Nijolė 1990. Mito atšvaitai lietuvių kalendorinėse dainose. Vilnius: Vaga.
Lewis, Gilbert 1980. Day of Shining Red: An Essay on Understanding Ritual. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511558061
Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused, nr 10, lk 7–23. https://doi.org/10.7592/MT1999.10.tamm
Loorits, Oskar 1990. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika.
Mansikka, Viljo Johannes 1932. Inkerin liekkulauluista. – Suomi, kd V, nr 14. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 1–75.
Masing, Uku 1998. Eesti usund. Toim Anti Lääts. Tartu: Ilmamaa.
Merkelbach, Reinhold 1964. Origin and religious meaning of Greek tragedy and comedy, according to the Erigone of Eratosthenes. – History of Religions, kd 3, nr 2, lk 175–190. http://www.jstor.org/stable/1061988
MI = Stith Thompson, Motif-Index of Folk Literature. A Classification of Narrative Elements in Folk-tales, Ballads, Myths, Fables, Mediaeval Romances, Exempla, Fabliaux, Jest-Books and Local Legends. 6 kd. Bloomington: Indiana University Press, 1955–1958.
Mäevere, Andres 2016. Kukk kui sümbol kirikutornis ja rahvapärimuses. – Eesti Kirik 22. VI, lk 8. http://www.eestikirik.ee/kukk-kui-sumbol-kirikutornis-ja-rahvaparimuses/
Neus, Heinrich 1850. Ehstnische Volkslieder. Erste Abtheilung. Hrsg. von der ehstländischen literärschen Gesellschaft. Reval: Kluge und Ströhm. https://dspace.ut.ee/handle/10062/6622
Neus, Heinrich 1852. Ehstnische Volkslieder. Dritte Abtheilung. Hrsg. von der ehstländischen literärschen Gesellschaft. Reval: Kluge und Ströhm. https://dspace.ut.ee/handle/10062/6622
Newall, Venetia 1989. An Egg at Easter: A Folklore Study. Bloomington: Indiana University Press.
Oinas, Felix 1999. Ida elemendid „Kalevalas”. – F. Oinas, Tuul heidab magama ja teisi esseid. („Keele ja Kirjanduse” raamatusari 3.) Toim Heldur Niit. Tallinn: Keel ja Kirjandus, lk 135–156. https://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2/idaelement_klvp.html
Pentikäinen, Juha 1989. Kalevalan maailma. Helsinki: Yliopistopaino.
Ribenis, Karin 1994. (Lüro)eepilise laulu struktuurist. „Loomine”. – Loomine. (Pro Folkloristica 2.) Toim Janika Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, lk 32–36. https://www.folklore.ee/era/nt/PF2/2Ribenis.htm
Rüütel, Ingrid 1969a. Rahvalaulu-terminoloogia probleeme. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 95–104.
Rüütel, Ingrid 1969b. Muistne „Loomislaul” eesti uuemas rahvatraditsioonis. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi ja materjale VI. Toim Meelik Kahu. Tallinn: Eesti Raamat, lk 102–132, 246–248.
Salminen, Väinö 1929a. Kalevalan kertovat runot Inkerissä. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 9, lk 52–76.
Salminen, Väinö 1929b. Tutkimus vatjalaisten runojen alkuperästä. – Suomi, kd V, nr 7, lk 1–75.
Salminen, Väinö 1931. Keinu l. liekku ja liekkuvirret. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 11, lk 23–39.
Schlegel, Christian Hieronymus Justus 1830. Reisen in mehrere russische Gouvernements in den Jahren 1801, 1807 und 1815. 5. kd. Meiningen: Friedrich Keyßner. http://hdl.handle.net/10062/17795
Sohberg, Martin 1876. Neljas Eesti laulutooja. Maa ja linna noore rahva rõõmuks. 66 laulu. Tartu: Schnakenburg.
Särg, Taive 2000. Vanemate rahvalaulutekstide ja -viiside seosed Karksi kihelkonna kalendrilauludes. – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim Tiiu Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 277–327, 349–352.
Särg, Taive 2008. Eesti kalendrilaulud viisidega. Tallinn: Koolibri.
Särg, Taive 2009. Context-related melodies in oral culture: an attempt to describe words-and-music relationships in local singing traditions. – Journal of Ethnology and Folkloristics, kd 3, nr 1, lk 35–56.
Talve, Ilmar 1961. Keinu ja keinuminen Suomessa. (Scripta Ethnologica 11.) Turku: Turun yliopiston kansantieteen laitos. https://doi.org/10.30673/sja.86249
Tampere, Herbert 1934. Mõningaid mõtteid eesti rahvaviisist ja selle uurimismeetodist. – Eesti Muusika Almanak. I kd. (Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi väljaanne 1.) Toim Johannes Jürgenson, Voldemar Leemets, Hillar Sakaria, Julius Vaks, Adolf Vedro. Tallinn: Eesti Lauljate Liit, lk 30–38.
Tampere, Herbert (koost) 1956a. Eesti rahvalaule viisidega. I kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tampere, Herbert 1956b. Mõningaid eestlaste etnilise ajaloo küsimusi suulise rahvaloomingu valgusel. – Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Toim Harri Moora. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 255–277.
Tampere, Herbert (koost) 1960. Eesti rahvalaule viisidega. II kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tarkka, Lotte 1996. Transformations of epic time and space: Creating the world’s creation in Kalevala-metric poetry. – Oral Tradition, kd 11, nr 1, lk 50–84. https://hdl.handle.net/10355/64730
Tedre, Ülo 1964. Tähelepanekuid regivärsilise rahvalaulu tüpoloogiast. – Eesti rahvaluulest. Toim Veera Pino, Ü. Tedre, Richard Viidalepp. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 7–34.
Timonen, Senni (toim) 1980. Näin lauloi Larin Paraske. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Tvauri, Andres 2001. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. (Muinasaja teadus 10.) Tallinn–Tartu: Ajaloo Instituut, Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool.
Valk, Ülo 1993. Kust tuli Ilmalind? Läänemeresoome loomisloo päritolust I–II. – Vikerkaar, nr 2, lk 21–29; nr 3, lk 61–66.
Van De Bogart, Willard G. 2014. The Giant Swing (Lo Ching Cha): Brahmanical origins and its significance to the religious culture of Thailand. – Contemporary Socio-Cultural and Political Perspectives in Thailand. Toim Pranee Liamputtong. Dordrecht: Springer, lk 23–48. https://doi.org/10.1007/978-94-007-7244-1_2
Viidalepp, Richard 1936. Eesti muistsest kiigekultuurist. – Nädal Pildis, nr 10, lk 220–222.
Vissel, Anu 2002. Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd. – Mäetagused, nr 21, lk 7–84. https://doi.org/10.7592/MT2002.21.kiik
