Women in the Society of Estonian Literati

Janet Laidla

doi:https://doi.org/10.54013/kk792a1

Keywords: Society of Estonian Literati, Estonian national awakening, civic activism, women’s movements

The Society of Estonian Literati (Eesti Kirjameeste Selts) (1872–1893) was a prominent initiative during the Estonian national awakening in the latter half of the 19^thcentury. Its main pursuits included the development of Estonian as a literary language, the publication of Estonian-language literature (particularly school textbooks), and the collection of folk songs, tales, and artifacts. Established during the height of the national awakening, the society played a role in the subsequent division of the movement in the 1880s and faced closure, partly due to internal rivalry during the period of Russification.

While women were not typically recognized as very active members of the society or the wider national movement, there were exceptions, notably the national poet Lydia Koidula. Recent research in women’s history has shed more light on her contemporary – teacher, journalist, and author Lilli Suburg, the first woman accepted into the Estonian Society of Literati in 1873. However, sources reveal over 100 women members of the society (the number of men is unreported, but estimated at around 1500). Many of the women were family members of male counterparts.

Meeting minutes and correspondence reveal incomplete membership lists and fee rolls, so the exact number of women members remains elusive. The existing sources are also problematic as they only provide partial information, such as family name, sometimes marital status, initials, first name, or location. Mistakes and inconsistencies in the spelling of names make it difficult to ascertain the historical women behind the names. Approximately one-third of the 110–120 women can be confidently identified. The geography of the national movement has been studied by a number of authors and the locations align in some cases – for example, the parish of Kanepi provided a number of active members. However, the sample of women is insufficient for a thorough comparison. One notable difference is that urban girls and women had a stronger prevalence among members than their male counterparts. Unmarried women seemed to have a narrow majority, but, as mentioned, personal data is incomplete.

Women’s participation in meetings began years after the first women joined and likely remained slim. Around one-third of women members paid their membership fee (not all of the men did either), most for one or two years, only a few on a more regular basis. Some of the women engaged in literary pursuits, with the journal and works by Lilli Suburg present in the library, and poems by Anna Haava, Elise Aun, and Liina Täker earning recognition. The sole documented speech by a woman was delivered by Natalie Johanson-Pärna, a teacher and sister of one of the key figures of the national movement, Carl Robert Jakobson. Women’s primary role appeared to be in organizing fairs to raise funds for the society. They undertook preparations, provided refreshments, and crafted many of the items for sale. This was probably the most socially acceptable form of participation. While formal Estonian women’s societies emerged in the early 20^th century, this paper demonstrates the increasing social activity of Estonian women over the waning decades of the 19^th century.

Many of the same women also participated in other national awakening initiatives, such as fundraising for the Estonian Alexander School. Women’s activities during the national awakening merit further research. A particularly interesting area for exploration would be the single women possessing the means and motivation for active engagement.

Janet Laidla (b. 1982), PhD, Lecturer of Estonian History at the University of Tartu (Jakobi 2, Tartu 51005), janet.laidla@ut.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 6 – Aspe-Nieländer, Elisabeth (1860–1927) kirjanik

f 14 – Eesti Kirjameeste Selts (ERM)

f 15 – Eesti Kirjameeste Selts (EKS)

f 193 – „Eesti avalikud tegelased” 1. tr (1932) ja avaldamata 2. tr

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.402 – Tartu Keiserlik Ülikool

EAA.902 – Maa-Virumaa adrakohtunik (Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Simuna kihelkond)

EAA.1244 – EELK Lihula kogudus

EAA.1296 – EELK Helme kogudus

EAA.1298 – EELK Sangaste kogudus

EAA.2100 – Eesti Vabariigi Tartu Ülikool

EAA.3150 – EELK Tartu Peetri kogudus

EAA.5283 – Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Kirjandus

II Jurjevi ülema talurahva kohtu… – Livländische Gouvernements-Zeitung, 28. IX 1894, lk 579.

Annuk, Eve 2008. Lilli Suburgi kuvand eesti kirjandusloos. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, kd 8, nr 1/2, lk 77–93.

Annuk, Eve 2012. Sooküsimus eesti ajakirjanduses 19. sajandi lõpul ja Lilli Suburgi „uus naine”. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, kd 12, nr 1/2, lk 65–81.

Annuk, Eve 2023. Naisproosakirjanikud kultuuriloos ja tänapäeva eesti kultuuriteadvuses. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–774. https://doi.org/10.54013/kk788a2

Anvelt, Ilmar 2019. A remarkable woman: Jenny Leidig, the first English lecturer at the Estonian national university. – Open! The EATE Journal, nr 55, lk 30–34.

Aruanne. Tallinna Eesti Aleksandre-real-kooli abi-komitee töö 1882 aastal. – Virulane 25. I 1883, lk 4.

Aula 1932 = Tartu ülemaalise rahvaasemikkude kongressi aula koosolekute otsused (27.–29. XI 1905). – Punased aastad. Mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. I kd. (1905. Aasta Seltsi toimetised 2.) Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, lk 227–230.

Balkelis, Tomas 2004. The Lithuanian national intelligentsia and the women’s issue, 1883–1914. – Canadian Slavonic Papers, kd 46, nr 3–4, lk 267–287. https://www.jstor.org/stable/40860043

Birmontienė, Toma; Jurėnienė, Virginija 2012. The development of women’s rights in Lithuania: Striving for political equality. – The Struggle for Female Suffrage in Europe: Voting to Become Citizens. (International Studies in Sociology and Social Anthropology 122.) Toim Blanca Rodríguez Ruiz, Ruth Rubio Marín. Leiden–Boston: Brill, lk 79–93. https://doi.org/10.1163/9789004229914_005

Branta, Aija 2012. Winning women’s vote: Experience from Latvia. – The Struggle for Female Suffrage in Europe: Voting to Become Citizens. (International Studies in Sociology and Social Anthropology 122.) Toim Blanca Rodríguez Ruiz, Ruth Rubio Marín. Leiden–Boston: Brill, lk 95–109. https://doi.org/10.1163/9789004229914_006

Bürgermusse 1932 = Tartu ülemaalise rahvaasemikkude kongressi Bürgermusse koosolekute otsused (27.–29. XI 1905). – Punased aastad. Mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. I kd. Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, lk 220–226.

Davidoff, Leonore; Hall, Catherine 1992. Family Fortunes: Men and Women of the English Middle Class, 1780–1850. London: Routledge.

Dorpat. – Revalsche Zeitung 2. X 1906, lk 2.

EKmS AR 1873 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1873. 1. ak. Tartu: H. Laakmann, 1873.

EKmS AR 1874 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1874. 2. ak. Tartu: Laakmann, 1875.

EKmS AR 1875 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1875. 3. ak. Tartu: Laakmann, 1875.

EKmS AR 1876 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1876. 4. ak. Tartu: Laakmann, 1876.

EKmS AR 1877 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1877. 5. ak. Tartu: Mattiesen, 1877.

EKmS AR 1878 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1878. 6. ak. Tartu: Schnakenburg, 1878.

EKmS AR 1879 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1879. 7. ak. Tartu: Schnakenburgi kirjadega, 1879.

EKmS AR 1880 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1880. 8. ak. Tartu: Schnakenburgi kirjadega, 1880.

EKmS AR 1881 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1881. 9. ak. Tartu: Schnakenburgi juures, 1881.

EKmS AR 1882 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1882. 10. ak. Tartu: Schnakenburgi juures, 1883.

EKmS AR 1883 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1883. 11. ak. Tartus: H. Laakmanni juures, 1884.

EKmS AR 1884–1885 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1884 ja 1885. 12. ja 13. ak. Tartu: H. Laakmanni juures, 1886.

EKmS AR 1886–1887 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1886 ja 1887. 14. ja 15. ak. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1888.

EKmS AR 1888 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1888. 16. ak. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1889.

EKmS AR 1889:I = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1889. aastal, I vihk. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1889.

EKmS AR 1889:II = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1889. aastal, II vihk. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1889.

EKmS AR 1889:III = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1889. aastal, III vihk. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1890.

EKmS AR 1890 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1890. aastal. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1891.

Hanovs, Deniss 2002. Woman in the national movement ideology in Latvia in the 19^th century. – Women in Baltic Societies: Past and Present. Toim Maria Goloubeva, D. Hanovs. Riga: N. I. M. S.

Jahresbericht 1897–1898 = Jahresbericht der Ehstländischen literärischen Gesellschaft für 1897–1898. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, herausgegeben von der Ehstländischen Literärischen Gesellschaft, kd 5. Reval: Franz Kluge, 1900, lk 310–326.

Jahresbericht 1898–1899 = Jahresbericht der Ehstländischen literärischen Gesellschaft für 1898–1899. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, herausgegeben von der Ehstländischen Literärischen Gesellschaft, kd 5. Reval: Franz Kluge, 1900, lk 424–435.

Jansen, Ea 1971. C. R. Jakobsoni „Sakala”. Tallinn: Eesti Raamat.

Jansen, Ea 2007. Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Johanson-Pärna, Natalie 1882. Eesti Tütarde Haridus. Eesti Kirjameeste Seltsis 15-mal Talwe kuu päewal 1882 kõnelenud Natalie Johanson-Pärna. Tallinn: A. E. Brandt.

Karjahärm, Toomas; Sirk, Väino 1997. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Karro, Piret 2022. 150 aastat eesti feminismi. – Vikerkaar, nr 3, lk 57–112.

Keiserliste körguste suurvürst Vladimir Aleksandrovitshi ja tema proua suurvürstinna Maria Pavlovna külaskäik Tallinnas. – Virulane 17. VI 1886, lk 1–2.

Kiirend-Pruuli, Katrin 2018. Abikaasade isiklike suhete õiguslik korraldus Eesti esimesel iseseisvusperioodil: tee kaheliikmelise parlamendi suunas. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2017. Peatoim Andres Andresen. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 205–231.

Kikas, Katre 2017. Rahvaluulekogujate elulood Jakob Hurda rahvaluulekogus. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 584–599. https://doi.org/10.54013/kk718a2

Kivimäe, Sirje 1995. Esimesed naisseltsid Eestis ja nende tegelased. – Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Toim Ea Jansen, Jaanus Arukaevu. Tartu–Tallinn: Eesti Ajalooarhiiv, Eesti TA Ajaloo Instituut, lk 118–135.

Koguteos 1934 = Koguteos: Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm: 70 a. sünnipäevaks. Tallinn: Koguteose Komitee.

Kristine Lettner 70-aastane. – Postimees 7. XI 1929, lk 5.

Kruus, Hans 1939. Eesti Aleksandrikool. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.

Kui koidupuna punetas…. – Esmaspäev 8. VI 1940, lk 9.

Kurepalu, Kalju (koost) 2017. Kullamaa kihelkonna naisühendused aastatel 1918–1940. Kullamaa: Kullamaa Kihelkonnamuuseum.

Laar, Mart 2005. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. (Scripta Archivi Historici Estoniae.) Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Lange, Anne 2004. Ants Oras. (Eesti kirjanikke.) Tartu: Ilmamaa.

Leinarte, Dalia 2017. The Lithuanian Family in its European Context, 1800–1914: Marriage, Divorce and Flexible Communities. London: Palgrave. https://doi.org/10.1007/978-3-319-51082-8

Lerchenbaum, Emma 2012. Minu mälestused eestlaste elust Peterburis 1879–1919. Tartu: Tartu Ülikool.

Liim, Allan 2010. Keskhariduskoolid 1880. aastate teisest poolest 1905. aastani. – Eesti kooli ajalugu. 2. kd. 1860. aastaist 1917. aastani. Koost ja toim Endel Laul, toim Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 366–391.

Lust, Kersti; Türna, Tõnis 2022–2023. Matsid mõisaladvikus. Eesti päritolu mõisavalitsejad ja -rentnikud ärkamisajal I–II. – Tuna 2022, nr 4, lk 18–36; 2023, nr 1, lk 35–49.

Markkola, Pirjo 1990. Women in rural society in the 19^thand 20^th centuries. – The Lady with the Bow: The Story of Finnish Women. Toim Merja Manninen, Päivi Setälä. Helsinki: Otava, lk 17–29.

Mason, Joan 1992. The admission of the first women to the Royal Society of London. – Notes & Records. The Royal Society Journal of the History of Science, kd 46, nr 2, lk 279–300. https://doi.org/10.1098/rsnr.1992.0027

Mäelo, Helmi 1957. Eesti naine läbi aegade. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Nevrozov, A. S. 1893. Die Rechte der baltischen Frau. Riga.

Niinivaara, Eeva 1994. „Ikka paistab seesama päike”. Elu mu noorusaja Eestis ja Soomes. Tlk Mare Ollisar, Martin Ollisar. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Offen, Karen 2004. Challenging male hegemony: Feminist criticism and the context for women’s movements in the age of European revolutions and counterrevolutions, 1789–1860. – Women’s Emancipation Movements in the Nineteenth Century. Toim Sylvia Paletschek, Bianka Pietrow-Ennker. Stanford: Stanford University Press, lk 11–30.

Paletschek, Sylvia; Pietrow-Ennker, Bianka 2004. Concepts and issues. – Women’s Emancipation Movements in the Nineteenth Century. Toim S. Paletschek, B. Pietrow-Ennker. Stanford: Stanford University Press, lk 3–10.

Peterburi 1910 = Peterburi Eesti Kooli Selts 1885–1910. Peterburi: J. Watsari trükk.

Poska-Grünthal, Vera 1936. Naine ja naisliikumine. Peajooni naisliikumise ajaloost ja probleemistikust. (Elav Teadus 58.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Puhvel, Madli 2016. Lydia Koidula. Elu ja aeg. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.

Põldmäe, Rudolf 1978. „Vanemuise” Selts ja teater 1865–1880. (Eesti teatriajaloo vihikud.) Tallinn: Eesti Raamat.

Raag, Arno 1928. Elisabeth Aspe elu ja looming. Biograafilis-kriitiline essee. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.

Raamot, Mari 1962. Minu mälestused. I ja II osa. New York: Kultuur.

Rosenthal, Heinrich 2010. Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869–1900. Tlk Krista Räni. Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia.

Rosenthal-Lipp, Edith (tlk, toim) 1926. Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Salumaa, Elmar 2010. Tiib pandud aastaile õlale. Mälestuskilde minevikust. (Eesti mälu 39.) Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

S. H. 1929. Prl. Emma Lerchenbaum 70-a. – Päevaleht 7. III, lk 7.

Sirk, Väino 2010. Kutseharidus 1860.–1880. aastail. – Eesti kooli ajalugu. 2. kd. 1860. aastaist 1917. aastani. Koost ja toim Endel Laul, toim Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 239–261.

Suburg, Lilli 2002. Suburgi perekonna elulugu. – L. Suburg, Kogutud kirjatööd. Koost ja toim Aino Undla-Põldmäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 313–459.

Sulkunen, Irma 1990. The mobilisation of women and the birth of civil society. – The Lady with the Bow: The Story of Finnish Women. Toim Merja Manninen, Päivi Setälä. Helsinki: Otava, lk 42–53.

Suur Näitemüik (Basaar). – Virulane 5. III 1884, lk 4.

Taal, Kersti 2018. Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu. Tallinn: Argo.

Tartu sõnumid. – Valgus 9. X 1906, lk 3.

Tuglas, Friedebert 2009. Eesti Kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus. Kogutud teosed, kd 13. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Töö on teinud mu elu sisukaks. Esimese Eesti Naisseltsi asutaja 80-a. – Päevaleht 10. III 1939, lk 8.

Undla-Põldmäe, Aino 2002a. Järelsõna. – Lilli Suburg, Kogutud kirjatööd. Koost ja toim A. Undla-Põldmäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 461–480.

Undla-Põldmäe, Aino 2002b. Lilli Suburgi tütarlastekool. – Lilli Suburg, Kogutud kirjatööd. Koost ja toim A. Undla-Põldmäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 480–491.

Undla-Põldmäe, Aino 2002c. Ajakiri „Linda”. – Lilli Suburg, Kogutud kirjatööd. Koost ja toim A. Undla-Põldmäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 493–501.

Uuemad sõnumid. – Eesti Postimees 30. VI 1882, lk 3.

Verzeichniß 1873 = Verzeichniß der Mitglieder der gelehrten estnischen Gesellshaft am Schlusse des Jahres 1873. – Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1873. Dorpat: G. Mattiesen, 1874, lk 101–107.

Verzeichniß 1898 = Verzeichniß der Mitglieder des Ehstländischen literärischen Gesellschaft (November 1898). – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, herausgegeben von der Ehstländischen Literärischen Gesellschaft, kd 5. Reval: Franz Kluge, 1900, lk 327–332.

Verzeichniß 1900 = Verzeichniß der Mitglieder am Schlusse des Jahres 1900. – Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1900. Dorpat: Mattiesen, 1901, lk 193–203.

Whelan, Heide W. 1999. Adapting to Modernity: Family, Caste and Capitalism among the Baltic German Nobility. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart 22.) Köln–Weimar–Wien: Böhlau Verlag.

Wilhelmi, Anja 2008. Lebenswelten von Frauen der deutschen Oberschicht im Baltikum (1800–1939). Eine Untersuchung anhand von Autobiografien. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.

Wilkins, Emma 2014. Margaret Cavendish and the Royal Society. – Notes & Records. The Royal Society Journal of the History of Science, kd 68, nr 3, lk 245–260.