Eesti keele otseste eriküsilausete sõnajärje aspekte

1. Sissejuhatus

Eesti keeles on finiitverb teatud tüüpi lausetes teisel kohal, olenemata sellest, millise lauseliikmega lause algab, st eesti keel on nn V2-keel (vt nt Lindström 2017: 551–555). Tavaliselt algab lause subjektiga (1a), kuid võib alata ka mis tahes muu lauseliikmega (1b–1e).

(1a) Nad ronisid raudteerinnatise alt läbi. (Lindström 2017: 550)
(1b) Maasikamoosi keetis ema neli purki. (Lindström 2017: 551)
(1c) Täna on taevas erakordselt selge. (Lindström 2017: 551)
(1d) Õnneks oli Adu ise telefoni juures. (Lindström 2017: 553)
(1e) Nagu ma ütlesin, teeb valitsus korrektiivi. (Eesti ühendkorpus 2021)

(1a)	Nad ronisid raudteerinnatise alt läbi. (Lindström 2017: 550)
(1b)	Maasikamoosi keetis ema neli purki. (Lindström 2017: 551)
(1c)	Täna on taevas erakordselt selge. (Lindström 2017: 551)
(1d)	Õnneks oli Adu ise telefoni juures. (Lindström 2017: 553)
(1e)	Nagu ma ütlesin, teeb valitsus korrektiivi. (Eesti ühendkorpus 2021)

V2-sõnajärje üks selgemaid tunnuseid on subjekti ja verbi pöördjärg lausetes, mis algavad muu lauseliikmega kui subjekt (1b–1e). V2-sõnajärg ei ole eesti keeles siiski ainus põhjus, miks subjekt võib verbile järgneda: subjekti paigutumise lause lõpupoole võib tingida ka subjekti fokuseerimine (Lindström 2017: 550), vt näiteid 2a–2b.

(2a) Harilikult alustas kõnelust isa. (Lindström 2017: 550)
(2b) Divisjoni direktoriks saab Jaak Anton. (Lindström 2017: 550)

(2a)	Harilikult alustas kõnelust isa. (Lindström 2017: 550)
(2b)	Divisjoni direktoriks saab Jaak Anton. (Lindström 2017: 550)

 

1.1. Eesti V2-sõnajärg kui germaani mõju

On mitu põhjust arvata, et eesti keele V2-sõnajärg on germaani keeltega toimunud kontakti tagajärg. Esiteks on V2-keeled maailma keelte seas suhteliselt haruldased (Holmberg 2015; Woods, Wolfe 2020). Kõige paremini uuritud on nende seast kõik germaani keeled (peale tänapäeva inglise keele, millele V2-järg iseloomulik ei ole), vt näiteid 3–5.

(3)	rootsi keel, V2 (Holmberg 2015: 343)
(3a)	Jag	har	ärligt	talat	aldrig	sett	huggormar
	1sg	abiv.1sg	ausalt	ütlema.prts	iialgi	nägema.prts	rästik.pl.indef
	i	den	här	skogen.
	prep	dem	siin	mets.sg.def.m/f
	’Ma pole ausalt öelda kunagi siin metsas rästikuid näinud.’

(3b)	Huggormar har jag ärligt talat aldrig sett i den här skogen.
	’Rästikuid pole ma siin metsas ausalt öelda kunagi näinud.’
(3c)	I den här skogen har jag ärligt talat aldrig sett huggormar.
	’Siin metsas pole ma ausalt öelda kunagi rästikuid näinud.’
(3d)	Ärligt talat har jag aldrig sett huggormar i den här skogen.
	’Ausalt öelda pole ma kunagi siin metsas rästikuid näinud.’

(4)	saksa keel, V2 (Haider 2010: 1)
(4a)	Eine	Maus	hat	heute	den	Käse	verschmäht.
	indef.art	hiir	abiv.3sg	täna	def.art.aku	juust	ära.põlgama.prts
	’Üks hiir on täna juustu ära põlanud.’
(4b)	Den Käse hat heute eine Maus verschmäht.
	’Juustu on täna üks hiir ära põlanud.’
(4c)	Heute hat eine Maus den Käse verschmäht.
	’Täna on üks hiir juustu ära põlanud.’

(5)	hollandi keel, V2 (Broekhuis, Corver 2015: 1209–1210)
(5a)	Jan heeft	Marie	deze	ansichtkaart	toegestuurd	vanuit	China.
	Jan abiv.3sg	Marie	dem.m/f	postkaart	saatma.prts	prep	Hiina
	’Jan saatis selle postkaardi Mariele Hiinast.’
(5b)	Deze ansichtkaart heeft Jan Marie toegestuurd vanuit China.
	’Selle postkaardi saatis Jan Mariele Hiinast.’

Teiseks on eesti keel uurali keeltest ainus V2-keel. Näiteks soome keel on n-ö V3-keel, kus verbile võib eelneda kaks moodustajat (Vilkuna 1989), vt näidet 6.¹

(6)	soome keel, V3 (Vilkuna 1989: 189)
	Varsovassa	se/vihainen	väkijoukko/joku	olisi
	Varssavi.ine	3sg/vihane	rahvamass/keegi	olema.kond
	voinut	polttaa	poliisiaseman.
	võima.prts	põletama.inf	politseijaoskond.aku
	’Varssavis oleks see/vihane rahvamass/keegi võinud politseijaoskonna maha põletada.’

Kolmandaks on eesti keelel olnud pikk kontaktiperiood germaani keeltega (Prillop jt 2020), samas kui teised eesti keele peamised kontaktkeeled, nagu naabruses räägitavad slaavi või balti keeled, ei ole V2-keeled. Germaani mõjust annavad tunnistust eesti keele suurima laensõnade rühma pärinemine alamsaksa keelest ja mitmed germaanimõjulised grammatilised muutused nn murrangueesti keeles (Prillop jt 2020).

 

1.2. Eesti ja germaani V2-sõnajärje erinevused

Kuigi eesti keele V2-järg on seega peaaegu kindlasti germaani laen, on see germaani V2-järjest mitmes mõttes erinev. Üks suur erinevus puudutab otseste eriküsilausete sõnajärge. Germaani keeltes esineb kõigis pealausetes kas V2-järg (nt väitlaused, eriküsilaused) või V1-järg (nt käsklaused, üldküsilaused). Eesti keeles on väitlausetes ja üldküsilausetes valdav V2-järg ning käsklausetes V1-järg, mida esineb vähemal määral ka üldküsilausetes ja tingimuslausekujulistes soovlausetes (Lindström 2017: 556). Eesti keele otsestes eriküsilausetes aga on valdav verbilõpuline sõnajärg (Lindström 2006, 2017: 558). Seega erineb eesti keele otseste eriküsilausete sõnajärg deklaratiivsete pealausete sõnajärjest (vrd 7a vs. 7b), samas kui germaani keeltes on otsestes eriküsilausetes nagu deklaratiivsetes pealauseteski võimalik ainult V2-järg, vrd näiteid 8–10.

(7a)	Millega Post ajakirjanduse ajalukku läheb? (Lindström 2017: 558)
(7b)	?Sellega Post ajakirjanduse ajalukku läheb.

(8)	rootsi keel, V2
	Varför	dricker	Elsa	aldrig	kaffe?
	miks	jooma.3sg	Elsa	iialgi	kohv
	’Miks Elsa kunagi kohvi ei joo?’

(9)	saksa keel, V2 (Haider 2010: 68)
	Was	will	er	uns	erklären?
	mida	tahtma.3sg	3sg.m	1pl.dat	seletama.inf
	’Mida ta meile seletada tahab?’

(10)	hollandi keel, V2 (Broekhuis, Corver 2015: 1210)
	Wat	heeft	Jan	Marie	toegestuurd	vanuit	China?
	mida	abiv.3sg	Jan	Marie	saatma.prts	prep	Hiina
	’Mis Jan Mariele Hiinast saatis?’

Lisaks otsestele eriküsilausetele esineb eesti keeles erinevusi germaani V2-järjest ka kõrvallausetes ja deklaratiivsetes pealausetes. Enamikus germaani keeltes on V2- ja V1-järg välistatud (sidendiga algavates) kõrvallausetes, st neis keeltes esineb nn asümmeetriline V2-järg, kus V2-järg esineb pealausetes, kuid mitte kõrvallausetes (vrd näiteid 11–12). Eesti keeles võib V2-järg esineda ka kõrvallausetes (13), kuigi kõrvallausete sõnajärg on varieeruv ning V2-järje osakaal on kõrvallausetüübiti erinev (Lindström 2017: 559).

(11a)

saksa keel, otsene eriküsilause, V2 (Haider 2010: 68)

Was

will

er

uns

erklären?

mida

tahtma.3sg

3sg.m

1pl.dat

seletama.inf

’Mida ta meile seletada tahab?’

(11b)

saksa keel, kaudne eriküsilause, mitte-V2 (Haider 2010: 68)

(Man

fragt

sich,)

was

er

uns

erklären

will.

pron

küsima.3sg

refl

mida

3sg.m

1pl.dat

seletama.inf

tahtma.3sg

’Tekib küsimus, mida ta meile seletada tahab.’

(11c)

saksa keel, relatiivlause, mitte-V2 (Haider 2010: 68)

(Alles,)

was

er

uns

erklären

will

kõik

mida

3sg.m

1pl.dat

seletama.inf

tahtma.3sg

’Kõik, mida ta meile seletada tahab.’

(12a)

hollandi keel, deklaratiivne pealause, V2 (Broekhuis, Corver 2015: 1208–1209)

Jan

leest

het

boek

morgen.

Jan

lugema.3sg

def.art.n

raamat

homme

’Jan loeb seda raamatut homme.’

(12b)

hollandi keel, komplementlause, mitte-V2 (Broekhuis, Corver 2015: 1208–1209)

(Ik

weet

dat)

Jan het

boek

morgen

leest.

1sg

teadma.1sg

et

Jan def.art.n

raamat

homme

lugema.3sg

’Ma tean, et Jan loeb seda raamatut homme.’

(12c)

hollandi keel, kaudne üldküsilause, mitte-V2 (Broekhuis, Corver 2015: 1208–1209)

(Hij

vroeg

of)

Jan

het

boek

morgen

leest.

3sg

küsima.pret.3sg

kas

Jan

def.art.n

raamat

homme

lugema.3sg

’Ta küsis, kas Jan loeb seda raamatut homme.’

(13) mina isiklikult ei saa aru, miks peaks keegi tahtma narkootikume tarvitada. (etTenTen13)

(13)	mina isiklikult ei saa aru, miks peaks keegi tahtma narkootikume tarvitada. (etTenTen13)

Ka eesti keele deklaratiivsetes pealausetes esineb V2-järjest erandeid, kuigi deklaratiivsetes pealausetes esineb V2-järge kõige rohkem, ligikaudu 90% (Tael 1988: 15). Peamised erandid on järgmised.

1. V3-järg on võimalik, kui verbile vahetult eelnev moodustaja on rõhutu asesõna, seda eelkõige suulises keeles (Tael 1990: 34; Lindström 2002, 2017: 554–555; Vihman, Walkden 2021).

(14) Täna ma tõusin juba kell viis. (Lindström 2017: 554)

(14)	Täna ma tõusin juba kell viis. (Lindström 2017: 554)

2. Verb võib asuda teisest positsioonist kaugemal, kui verbil on primaarne lauserõhk (Remmel 1963; Sahkai, Tamm 2019), vrd näiteid 15a ja 15b.

(15a) Pingelises situatsioonis inimene tavaliselt mobiliseerib ennast. (etTenTen13)
(15b) Selline lähenemine meid edasi ei vii. (etTenTen13)

(15a)	Pingelises situatsioonis inimene tavaliselt mobiliseerib ennast. (etTenTen13)
(15b)	Selline lähenemine meid edasi ei vii. (etTenTen13)

3. Episteemilise või kõneliigipartikliga algavad väitlaused võivad olla verbilõpulised, olenemata sellest, kas verbil on primaarne lauserõhk või mitte (Lindström 2007: 228, 2017: 558), vrd näiteid 16a ja 16b.

(16a) Vaevalt ma selle ise sinna saatsin. (Lindström 2017: 558)
(16b) Ju ma sealt siis inspiratsiooni sain. (Lindström 2017: 558)

(16a)	Vaevalt ma selle ise sinna saatsin. (Lindström 2017: 558)
(16b)	Ju ma sealt siis inspiratsiooni sain. (Lindström 2017: 558)

4. Väitlausetes esineb ka V1-järge, näiteks nn narratiivne V1 (17a) ja kõneliigi fookust väljendav V1 (17b).

(17a) Lähen mina hommikul kanu söötma [---] (Lindström 2017: 557)
(17b) Sõltub ju tükitöötasu otseselt tehtava töö hulgast. (Lindström 2017: 555)

(17a)	Lähen mina hommikul kanu söötma [---] (Lindström 2017: 557)
(17b)	Sõltub ju tükitöötasu otseselt tehtava töö hulgast. (Lindström 2017: 555)

Mõlemat tüüpi konstruktsioonid esinevad ka nt saksa keeles (18a, 18b), kõneliigi fookust väljendav ka soome keeles (18c). Väitlausete V1-järg võib seega samuti olla germaani laen, kuid ei pruugi.

(18a)

saksa keel, narratiivne V1 (Taigel 2021: 39)

Hab

ich

ihr

ganz

frech

noch

en

Kuß

gegeben.

abiv.1sg

1sg

3sg.f.dat

väga

üleannetu

veel

üks

suudlus

andma.prts

’Andsin talle väga üleannetult veel ühe suudluse.’

(18b)

saksa keel, kõneliigi fookust väljendav V1 (nn kausaalne V1) (Taigel 2021: 24)

Ist

er

doch

eine

Anerkennung

ihres

Schaffens.

olema.3sg

3sg.m

ju

indef.art

tunnustus

3sg.f.gen

töö.gen

’On see ju tunnustus tema tööle.’

(18c)

soome keel, kõneliigi fookust väljendav V1 (Vilkuna 1989: 117)

Voisi-han

kaikki

olla

pahemmin-kin.

võima.kond-ptcl

kõik

olema.inf

halvem-ptcl

’Võiks ju kõik olla halveminigi.’

 

1.3. V2-sõnajärg ja sõnajärjetüpoloogia

V2-sõnajärg tingib kõigis keeltes, kus see esineb, ühesuguse domineeriva SVO-sõnajärje nendes kontekstides, kus V2-seaduspära kehtib. V2-keeled võivad siiski olla tüpoloogiliselt erineva sõnajärjega nendes kontekstides, kus V2-seaduspära ei kehti. Näiteks kõigis germaani keeltes (v.a inglise keel) on deklaratiivses pealauses ­V2-seaduspära tõttu finiitverb teisel kohal (vrd näiteid 19a ja 19b).

(19a)	rootsi keel, V2
	Elsa	dricker	aldrig	kaffe.
	Elsa	jooma.3sg	iialgi	kohv
(19b)	saksa keel, V2
	Elsa	trinkt	nie	kaffee.
	Elsa	jooma.3sg	iialgi	kohv
	’Elsa ei joo kunagi kohvi.’

Kontekstides, kus V2-reegel ei kehti, nagu infiniittarindites ja kõrvallausetes, on aga lääne- ja põhjagermaani keelte sõnajärg tüpoloogiliselt erinev: põhjagermaani keeled on (S)VO-tüüpi (näide 20), läänegermaani keeled (v.a inglise keel) (S)OV-tüüpi (näide 21) (vt nt Haider 2010: 7; Kiparsky 1995: 152).

(20)	rootsi keel, (S)VO
(20a)	Elsa	vill	[dricka			kaffe].
	Elsa	tahtma.3sg	jooma.inf			kohv
	’Elsa tahab juua kohvi.’
(20b)	Maria	sa		[att	Elsa		aldrig	dricker	kaffe].
	Maria	ütlema.pret.3sg		et	Elsa		iialgi	jooma.3sg	kohv
	’Maria ütles, et Elsa ei joo kunagi kohvi.’

(21)	saksa keel, (S)OV
(21a)	Elsa	will	[kaffee		trinken].
	Elsa	tahtma.3sg	kohv		jooma.inf
	’Elsa tahab kohvi juua.’
(21b)	Maria	sagte		[dass		Elsa	nie	kaffee	trinkt].
	Maria	ütlema.pret.3sg		et		Elsa	iialgi	kohv	jooma.3sg
	’Maria ütles, et Elsa ei joo kunagi kohvi.’

Eesti keele infiniittarindite ja kõrvallausete sõnajärg varieerub (vt nt Vilkuna 1998: 207, 216–217), nt infiniittarindites on võimalik nii VO- kui ka OV-järg (vt ka näitematerjali Ogren 2018):

(22a) soov [osta kohalikku toitu] (VO, etTenTen13)
(22b) soov [sooja toitu süüa] (OV, etTenTen13)

(22a)	soov [osta kohalikku toitu] (VO, etTenTen13)
(22b)	soov [sooja toitu süüa] (OV, etTenTen13)

Eesti keele verbilõpulist sõnajärge võib seostada uurali keelte ajaloolise verbi­lõpulise sõnajärjega (Remmel 1963: 252). Võib eeldada, et uurali keelena on eesti keele ajalooline sõnajärg sarnaselt teistele uurali keeltele (S)OV (vt Abondolo 1998; Vilkuna 1998, 2022; de Groot 2017: 548; Laczkó 2023: vi). Verbilõpulise sõnajärje vaheldumist (S)VO-järjega väljaspool V2 kontekste võib seostada ka teistes uurali keeltes toimuva või toimunud tüpoloogilise muutusega (S)OV > (S)VO. Näiteks soome keeles on võrreldes eesti keelega infiniittarindites ja kõrvallausetes (nagu ka otsestes eriküsilausetes) oluliselt vähem verbilõpulist sõnajärge kui eesti keeles (Vilkuna 1998), mistõttu võib oletada, et soome keeles on see tüpoloogiline muutus kaugemale jõudnud.

Verbilõpuline sõnajärg eesti keele infiniittarindites ja kõrvallausetes võib olla tingitud läänegermaani (S)OV-järje mõjust; eriti kõrvallausete, aga ka infiniittarindite verbilõpulist sõnajärge on tihti saksa keele mõjuga seostatud (vrd Aavik 1912). See mõju võib olla seisnenud verbilõpulise sõnajärje taandumise pidurdamises, kuid ei saa ka välistada, et see on seisnenud verbilõpulise sõnajärje tagasilaenamises või – hiljem tekkinud süntaktiliste struktuuride, nagu finiitsete kõrvallausete puhul – esma­kordses laenamises. Seevastu soome keel, kus verbilõpulist sõnajärge on oluliselt vähem, on olnud kontaktis rootsi keelega, kus (S)OV-järg on samuti asendunud ­(­S­)VO-järjega.

Eesti keele otseste eriküsilausete verbilõpulist järge aga läänegermaani mõjuga seostada ei saa, sest pealausetena on need kõigis germaani keeltes V2-järjega. Tegemist näib seega olevat ühega vähestest kontekstidest (verbilõpuliste deklaratiivsete pealausete kõrval), kus eesti keeles on säilinud ajalooline verbilõpuline sõnajärg, ilma et seda saaks seostada läänegermaani (S)OV-järje mõjuga.

 

1.4. Uurimisküsimused

Eesti keele otseste eriküsilausete sõnajärjega on seega seotud mitu mõistatust: miks neis ei ole erinevalt deklaratiivsetest pealausetest valdav germaani keeltest ­laenatud V2-sõnajärg? Miks neis on säilinud verbilõpuline järg, kuigi seda ei saa erinevalt infiniittarindite ja kõrvallausete verbilõpulisest järjest seostada läänegermaani ­SOV-järje mõjuga? Mis on otseste eriküsilausete sõnajärje varieerumise tegurid?

Käesoleva uurimuse eesmärk on eesti keele otseste eriküsilausete V2-sõnajärjest täpsem pilt saada, et nende mõistatuste lahendamisele lähemale liikuda. Uurimusküsimused on järgmised:

1. Kui palju V2-järg tänapäeva otsestes eriküsilausetes esineb?

2. Kas küsilausetes on täheldatavad samasugused prosoodilised erandid V2-järjest nagu deklaratiivsetes pealausetes (seoses rõhutute asesõnade ja primaarset lause­rõhku kandva finiitverbiga)?

3. Kas otsestes eriküsilausetes on rohkem või vähem V2-järge kui kõrvallausetes (täpsemalt kaudsetes eriküsilausetes ja relatiivlausetes)?

4. Kas V2-järg on küsilausetest kadumas või pole see sinna (veel) jõudnudki?

Esimesele, teisele ja kolmandale küsimusele vastamiseks tegime sünkroonilise korpuseuuringu (ptk 2), neljandale küsimusele vastamiseks diakroonilise uuringu (ptk 3).

 

2. Sünkrooniline korpuseuuring

Varasematest uurimustest on teada, et eriküsilausetes domineerib verbilõpuline sõnajärg. Nt Liina Lindströmi (2006: 885) andmetel on suulises kõnes verbilõpulise järje osakaal otsestes eriküsilausetes 77%, kaudsetes eriküsilausetes 71% ja relatiivlausetes 51%. Selle uuringu põhjal ei selgu aga, kas laused, mis ei ole verbilõpulised, on V2-järjega või näiteks V3-järjega. Käesoleva korpuseuuringu eesmärk on V2-järje osakaal eriküsilausetes täpsemalt kindlaks teha, eelkõige eristada seda võimalikust V3-järjest.

Teine eesmärk on teada saada, kas otsestes eriküsilausetes esineb V2-järge rohkem või vähem kui kaudsetes eriküsilausetes ja relatiivlausetes. Teiste sõnadega: kas germaani keeltele omane pea- ja kõrvallausete asümmeetria peegeldub siiski ka eesti keele otsestes eriküsilausetes võrrelduna kaudsete eriküsilausete ja relatiivlausetega.

Kolmas eesmärk on kontrollida, kas otsestes eriküsilausetes esinevad sama­sugused prosoodilised erandid V2-järjest nagu väitlausetes (vt eespool näiteid 14 ja 15), ehk kas V2-järg väit- ja küsilausetes on ühtne nähtus ja kas küsilaused toetavad hüpoteesi, et V2-järje laenamisel eesti keelde mängis rolli prosoodia (vt Holmberg jt käsikiri).

 

2.1. Andmestik ja meetod

Uurimuse andmestik pärineb korpusest etTenTen13 ja on saadud liidese ­keeleveeb.ee kaudu. Andmestik koosneb finiitsetest lausetest, mis algavad küsivate-siduvate asesõnadega miks, millal ja kellele. Andmestik koostati lausetest, mis ei alga subjektiga, et tuvastada V2-järje esinemine ühemõtteliselt subjekti ja verbi pöördjärje ­põhjal. Andmed saadi järgmiste päringutega:

1) 200 juhuslikku lauset, mis sisaldavad asesõna miks; sama päring koos küsimärgiga;

2) 200 juhuslikku lauset, mis sisaldavad asesõna millal; sama päring koos küsimärgiga;

3) korduvate päringutega leitud laused, mis sisaldavad asesõna kellele ja mõne kolmekohalise verbi lemmat²; samad päringud koos küsimärgiga.

Tabel 1. Andmestikus märgendatud tunnused ja nende väärtused.

Tunnus	Väärtus
1. Lausetüüp	1. Otsene eriküsilause
	2. Kaudne eriküsilause
	3. Relatiivlause
2. Sõnajärjetüüp	1. V2 (asesõna – verb – subjekt – laiend). Subjekti ja verbi pöördjärjega laused
	2. V3(+) (asesõna – subjekt – verb – laiend). Laused, kus finiitverb järgneb subjektile, kuid eelneb verbi seotud laiendile. Finiitverb võib olla 3. kohal või järgneda lauseadverbiaalile
	3. Verbilõpuline (asesõna – subjekt – laiend – verb). Laused, kus finiitverb järgneb seotud laiendile3
	4. Subjektilõpuline (asesõna – {verb, laiend} – subjekt). Fokuseeritud subjektiga lõppev lause
3. Otsese eriküsilause subjekti tüüp	1. Rõhutu asesõna
	2. Rõhuline asesõna või täistähenduslik nimisõnafraas
4. Otsese eriküsilause finiitverbi tüüp	1. Abiverb, modaalverb või koopula
	2. Täistähenduslik peaverb

Lõplikku andmestikku jäeti ainult eksplitsiitset subjekti sisaldavad laused. Verbi­lõpulise ja V3-järje eristamiseks jäeti andmestikku ainult laused, mis sisaldasid lisaks subjektile vähemalt veel ühte verbi seotud laiendit. Välja jäid finiitset laiendit või täiendit sisaldavad laused, sest neil on samuti mõju sõnajärjele (Lindström 2017: 549).

Laused märgendati järgnevate tunnuste alusel (vt tabelit 1): lausetüüp, sõna­järjetüüp, otseste eriküsilausete subjekti tüüp ja otseste eriküsilausete finiitverbi tüüp. Otseste eriküsilausete subjekti tüüp märgendati selleks, et kontrollida, kas ka eri­küsilausetes moodustavad rõhutud asesõnad V2-järjest erandi nagu (suulistes) väitlausetes. Otseste eriküsilausete finiitverbi tüüp märgendati selleks, et kontrollida kaudselt, kas eriküsilausetes nagu väitlauseteski ei kaldu primaarset lauserõhku kandev verb esinema teisel positsioonil. Oletada võib, et abi- ja modaalverbid ning koopulad kannavad väiksema tõenäosusega primaarset lauserõhku kui täis­tähenduslikud verbid.⁴ Seega võib oletada, et kui primaarset lauserõhku kandvad verbid ei saa esineda teisel positsioonil, esineb V2-järg sagedamini abi- ja modaalverbide ning koopulaga kui täistähenduslike verbidega. See tõend on siiski kaudne, sest ka täis­tähenduslikud verbid võivad olla lauserõhutud ja vastupidi.

 

2.2. Tulemused

Andmestikus oli kokku 273 otsest eriküsilauset, 199 kaudset eriküsilauset ja 883 relatiivlauset.

Uurimuse esimene eesmärk oli kindlaks teha erinevate sõnajärjetüüpide osakaal otsestes eriküsilausetes. Sõnajärjetüüpide jaotus otsestes eriküsilausetes on esitatud tabelis 2: domineeris verbilõpuline sõnajärg (46%), V2-järje osakaal oli 22% ja V3(+) sõnajärje osakaal 27%. 5% lausetest lõppes fokuseeritud subjektiga.

Tabel 2. Sõnajärjetüüpide osakaal otsestes eriküsilausetes.

Sõnajärg	Arv	Osakaal
V2	60	22%
V3(+)	74	27%
Verbilõpuline	126	46%
Subjektilõpuline	13	5%
Kokku	273	100%

Sõnajärjetüübid on illustreeritud näidetes 23–26.

(23a) Miks kustutas Vene riigipank Eesti firma võla? (V2, etTenTen13)
(23b) Kellele jagasid erakonnad riigieelarvest „katuseraha“? (V2, etTenTen13)
(23c) Millal kasutab inglane mobiilset netti? (V2, etTenTen13)

(23a)	Miks kustutas Vene riigipank Eesti firma võla? (V2, etTenTen13)
(23b)	Kellele jagasid erakonnad riigieelarvest „katuseraha“? (V2, etTenTen13)
(23c)	Millal kasutab inglane mobiilset netti? (V2, etTenTen13)

(24a) Miks ma jään Eesti Energia kliendiks? (V3, etTenTen13)
(24b) Kellele me anname võimu end mõjustada? (V3, etTenTen13)
(24c) Millal ma saan riikliku toetuse? (V3, etTenTen13)

(24a)	Miks ma jään Eesti Energia kliendiks? (V3, etTenTen13)
(24b)	Kellele me anname võimu end mõjustada? (V3, etTenTen13)
(24c)	Millal ma saan riikliku toetuse? (V3, etTenTen13)

(25a) Miks ma nii palju smailisid panin? (Verbilõpuline, etTenTen13)
(25b) Kellele ma teatepulga edasi annan? (Verbilõpuline, etTenTen13)
(25c) Millal te linnasüsteemis tööle asusite? (Verbilõpuline, etTenTen13)

(25a)	Miks ma nii palju smailisid panin? (Verbilõpuline, etTenTen13)
(25b)	Kellele ma teatepulga edasi annan? (Verbilõpuline, etTenTen13)
(25c)	Millal te linnasüsteemis tööle asusite? (Verbilõpuline, etTenTen13)

(26a) Miks probleemiga ei tegele Tallinna Tehnikaülikooli teadurid? (Subjektilõpuline, etTenTen13)
(26b) Kellele pakuks huvi lastetoa seintele joonistamine? (Subjektilõpuline, etTenTen13)
(26c) Millal osutub vajalikuks kuulmekile läbitorkamine? (Subjektilõpuline, etTenTen13)

(26a)	Miks probleemiga ei tegele Tallinna Tehnikaülikooli teadurid? (Subjektilõpuline, etTenTen13)
(26b)	Kellele pakuks huvi lastetoa seintele joonistamine? (Subjektilõpuline, etTenTen13)
(26c)	Millal osutub vajalikuks kuulmekile läbitorkamine? (Subjektilõpuline, etTenTen13)

Teine eesmärk oli teada saada, kas otsestes eriküsilausetes esineb V2-järge rohkem või vähem kui kaudsetes eriküsilausetes ja relatiivlausetes. Sõnajärjetüüpide jaotus kaudsetes eriküsilausetes ja relatiivlausetes on esitatud tabelis 3. Kaudsetes eri­küsilausetes domineeris nagu otsesteski verbilõpuline sõnajärg (64%). V2-järje ­osakaal oli 12%, V3(+) sõnajärje osakaal 23% ja subjektilõpulist sõnajärge oli 1%. Relatiivlausetes oli enam-vähem võrdselt V3(+) ja verbilõpulist sõnajärge (vastavalt 46% ja 40%). V2-järge esines ainult 5%-s ja subjektilõpulist sõnajärge 9%-s relatiiv­lausetes.

Tabel 3. Sõnajärjetüüpide osakaal kaudsetes eriküsilausetes ja relatiivlausetes.

Sõnajärg	Kaudsed eriküsilaused		Relatiivlaused
	Arv	Osakaal	Arv	Osakaal
V2	24	12%	42	5%
V3(+)	46	23%	386	46%
Verbilõpuline	127	64%	330	40%
Subjektilõpuline	2	1%	75	9%
Kokku	199	100%	833	100%

Kolmas eesmärk oli kontrollida, kas ka otsestes eriküsilausetes esinevad sama­sugused prosoodilised erandid V2-järjest nagu väitlausetes. Tabelis 4 on esitatud rõhutute asesõnaliste subjektide vs. täistähenduslike ja rõhuliste asesõnaliste subjektide jaotus sõnajärjetüübiti. Andmestikus oli ligikaudu võrdselt rõhutuid asesõnalisi subjekte (51%) ja täistähenduslikke või rõhulisi asesõnalisi subjekte (49%). V2-järjega lausetest oli rõhutu asesõnalise subjektiga ainult 10%. Nii V3(+) sõnajärjega kui ka verbilõpulistes lausetes olid ülekaalus rõhutud asesõnalised subjektid (vastavalt 68% ja 65%).

Tabel 4. Rõhutute asesõnade ning rõhuliste asesõnade ja täistähenduslike nimisõnafraaside jaotus otsestes eriküsilausetes sõnajärjetüüpide kaupa.

Sõnajärg	Rõhutu asesõna (osakaal rea summast)	Rõhuline asesõna või täistähenduslik nimisõnafraas (osakaal rea summast)	Kokku
V2	6 (10%)	54 (90%)	60
V3(+)	50 (68%)	24 (32%)	74
Verbilõpuline	82 (65%)	44 (35%)	126
Subjektilõpuline	0 (0%)	13 (100%)	13
Kokku	138 (51%)	135 (49%)	273

Tabelis 5 on toodud abiverbide, modaalverbide ja koopulate vs. täistähenduslike finiitverbide jaotus otsestes eriküsilausetes sõnajärjetüübiti. Koguandmestikus olid ülekaalus täistähenduslikud finiitverbid (65%). V2-järjega lausetes oli täistähenduslike finiitverbide osakaal üldisest osakaalust ligi poole väiksem (33%). Verbilõpulistes lausetes oli täistähenduslike finiitverbide osakaal üldisest osakaalust tunduvalt suurem (85%) ning V3(+) sõnajärjega lausetes veidi väiksem (57%).

Tabel 5. Finiitsete abiverbide, modaalverbide ja koopulate vs. täistähenduslike finiitverbide jaotus otsestes eriküsilausetes sõnajärjetüübiti.

Sõnajärg	Finiitne abiverb, modaalverb või koopula (osakaal rea summast)	Täistähenduslik finiitverb (osakaal rea summast)	Kokku
V2	40 (67%)	20 (33%)	60
V3(+)	32 (43%)	42 (57%)	74
Verbilõpuline	19 (15%)	107 (85%)	126
Subjektilõpuline	4 (31%)	9 (69%)	13
Kokku	95 (35%)	178 (65%)	273

2.3. Arutelu

Uurimus kinnitab, et V2-sõnajärje osakaal tänapäeva eesti keele otsestes eriküsilausetes on oluliselt väiksem kui deklaratiivsetes pealausetes: 22% vs. u 90%. V3(+) sõnajärje osakaal on veidi suurem kui V2-järjel (27%) ning kõige sagedasem on verbi­lõpuline järg (46%). Lauselõpulise fookustatud subjektiga lauseid on 5%. Eesti keel erineb seega germaani keeltest, kus V2-järg on ühtmoodi ainuvaldav nii deklaratiivsetes pealausetes kui ka otsestes eriküsilausetes.

Kaudsete eriküsilausete ja relatiivlausetega võrreldes on otsestes eriküsilausetes V2-järge siiski kaks kuni neli korda rohkem. Seega ehkki kaudsetes eriküsilausetes on V2-järje osakaal suhteliselt väike, avaldub siiski mingil määral germaani keeltele omane pea- ja kõrvallausete asümmeetria. See kinnitab, et otseste eriküsilausete V2-järg on saksamõjuline.

Kuigi V2-järje osakaal eesti keele eriküsilausetes ja väitlausetes on väga erinev, näitavad tulemused, et eriküsilausete V2-järjel on ühisjooni väitlausete omaga. Mitmed uurimused on näidanud, et eelkõige suulises kõnes on väitlausetes sagedane V3-järg, kui verbile vahetult eelnev moodustaja on rõhutu asesõna (Tael 1990: 34; Lindström 2002, 2017: 554–555; Vihman, Walkden 2021). Tulemustest nähtub, et otsestes eriküsilausetes ilmneb sama tendents, ning seda ka kirjalikus tekstis: kuigi andmestikus on ligikaudu võrdselt rõhutuid asesõnalisi subjekte ja täistähenduslikke leksikaalseid ning rõhulisi asesõnalisi subjekte (vastavalt 51% ja 49%), on V2-järjega lausetest rõhutu asesõnalise subjektiga ainult 10%.

Teine väitlausetes esinev erand V2-järjest puudutab primaarset lauserõhku kandvat verbi, mis kaldub asuma teisest positsioonist kaugemal (Remmel 1963; Sahkai, Tamm 2019). Tulemused viitavad sellele, et sama tendents võib esineda eriküsilausetes: koguandmestikus on täistähenduslike finiitverbide osakaal 65%, V2-järjega lausetes aga poole väiksem (33%) ning verbilõpulistes lausetes oluliselt suurem (85%); V3(+) sõnajärjega lausetes on täistähenduslike finiitverbide osakaal üldise andmestikuga võrreldes pisut väiksem (57%). Need tulemused võivad olla kaudseks tõendiks sellest, et ka eriküsilausetes mõjutab verbi rõhulisus tema positsiooni. Teisalt on siiski selge, et eriküsilausetes on verbilõpuline sõnajärg domineeriv ega sõltu verbi omadustest.

Kokkuvõttes näitavad tulemused, et nii väit- kui ka küsilausetes mõjutavad V2-sõnajärge prosoodilised tegurid. See võib toetada võimalust, et V2-järje laenamisel mängisid rolli prosoodilised tegurid.

 

3. Diakrooniline korpuseuuring

V2-sõnajärje erinev esinemine väitlausetes ja eriküsilausetes tõstatab küsimuse, kuidas selline asümmeetria on tekkinud: kas V2-järg on eriküsilausetest kadumas või ei ole see sinna kunagi jõudnudki?

 

3.1. Andmestik ja meetod

Uurimisküsimusele vastamiseks võrdlesime V2-järje osakaalu eesti keele deklaratiivsetes pealausetes ja otsestes eriküsilausetes eri ajalooperioodidest pärinevates tekstides. Allikad on kokku võetud tabelis 6. Andmestik pärineb vana kirjakeele korpusest (VAKK), Salomo Heinrich Vestringi eesti-saksa sõnaraamatust (Vestring) ja etTenTen13 korpusest. XVII sajandist on esindatud kaks saksa emakeelega autorit, Georg Müller ja Heinrich Stahl. Müllerilt on esindatud jutlused aastatest 1600–1606, Stahlilt „Hand- und Hausbuch I”. XVIII sajandist on esindatud kaks allikat, mida on seostatud eesti emakeelega keelejuhtide kasutamisega (Kask 1970: 86, 91): Anton Thor Helle 1732. aasta teosele „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” lisatud kümme dialoogi ja Vestringi sõnaraamatu näitelaused. XIX sajandist on esindatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tekstid aastatest 1840–1850. Tegu on eesti emakeelega autoriga, kelle jaoks aga saksa keel oli hariduse, kultuuri ja kodukeel. Tänapäeva eesti keele deklaratiivsete pealausete osas eeldasime varasemate uurimuste põhjal, et V2-järje osakaal on umbes 90% (Tael 1988).

Varasemate perioodide andmestikus märgendasime iga lause sõnajärjetüübi järgnevalt:

V2 – finiitverb on teisel positsioonil; esimene lauseliige võib olla nii subjekt kui ka muu lauseliige või ka väljajäetud asesõna, st viimasel juhul on verb lineaarselt esimesel positsioonil;

V3 – finiitverb on kolmandal positsioonil, kuid mitte lause lõpus;

verbilõpuline – finiitverb on lause lõpus (sealjuures võib olla ka kolmandal positsioonil);

muu – nt eriküsilausetes verb kolmandast positsioonist kaugemal, kuid mitte lõpus; väitlausetes nt V1-järg, mis ei ole tingitud asesõnalise subjekti väljajätust.

Tabel 6. Andmestik allikate kaupa.

Allikas	Väitlauseid	Eriküsilauseid
VAKK, Mülleri jutlused (1600–1606)	100 esimest (Jutlus 01 (18.12.1600), Jutlus 02 (28.12.1600))	90 (kõik leitud laused)
VAKK, Stahl „Hand- und Hausbuch I” (1632)	100 esimest	57 (kõik leitud laused)
Vestringi sõnaraamatu näitelaused (u 1720–1740)	200 esimest	55 (kõik leitud laused)
VAKK, Thor Helle „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache”, 10 dialoogi (1732)	319 (kõik leitud laused)	87 (kõik leitud laused)
VAKK, Kreutzwaldi tekstid aastatest 1840–1850	100 esimest	100 esimest
etTenTen13	–	273 juhuslikku (vt ptk 2.1)

Tänapäeva andmestiku (etTenTen13) märgendust on kirjeldatud peatükis 2.1. Kuna tänapäeva andmestik oli kontrollitum, ei ole andmed täielikult võrreldavad. Eriküsilausete vähesuse tõttu ei olnud võimalik varasematest perioodidest sama kontrollitud andmestikku koguda.

 

3.2. Tulemused

Uuringu eesmärk oli võrrelda deklaratiivsete pealausete ja otseste eriküsilausete sõnajärge eri perioodide tekstides. Kõigis analüüsitud allikates domineeris väit­lausetes sarnaselt tänapäeva eesti keelele V2-sõnajärg, vt joonist 1 ja näiteid 27a–27e.

Joonis 1. Deklaratiivsete pealausete sõnajärjetüüpide protsent analüüsitud allikates.

(27a) Walata Pattu siddes olle mina sündinut, ninck Pattu siddes on minu Em̃a mind Ilmalle thonut. (V2, Müller)
(27b) sehl istup temma Jummala omma keicke+ +weggiwesse Jssa parrambal kehl (V2, Stahl)
(27c) Sest on linad ni arwokessed. (V2, Thor Helle)
(27d) Omma Asja pärrast, polle ma sinna sanud. (V2, Vestring)
(27e) Wallitseja kässo peale töttasid karwased ning sulgis issandad ulgakeste teele (V2, Kreutzwald)

(27a)	Walata Pattu siddes olle mina sündinut, ninck Pattu siddes on minu Em̃a mind Ilmalle thonut. (V2, Müller)
(27b)	sehl istup temma Jummala omma keicke+ +weggiwesse Jssa parrambal kehl (V2, Stahl)
(27c)	Sest on linad ni arwokessed. (V2, Thor Helle)
(27d)	Omma Asja pärrast, polle ma sinna sanud. (V2, Vestring)
(27e)	Wallitseja kässo peale töttasid karwased ning sulgis issandad ulgakeste teele (V2, Kreutzwald)

Eriküsilausete osas lahknevad allikad järsult, vt joonist 2 ja näiteid 28a–28h. Mülleril ja Stahlil (XVII saj) esineb saksapärane V2-järg, Vestringi sõnaraamatus (XVIII saj), Thor Helle grammatika dialoogides (XVIII saj), Kreutzwaldi tekstides (XIX saj) ja etTenTen13 korpuses (tänapäeva keel) domineerib verbilõpuline järg.⁵

Joonis 2. Otseste eriküsilausete sõnajärjemallide protsent analüüsitud allikates.

(28a) Minck+ +pr : ted sina ninda minu kaas? (V2, Müller)
(28b) Kust tehdt sinna sedda? (V2, Stahl)
(28c) Mis wallatust moistwad wäetimad tehha? (V2, Thor Helle)
(28d) Kust se nüüd ennam tulleb? (verbilõpuline, Thor Helle)
(28e) Kuis woib üks Wargus mahto sada kui polle Wasto Wotjad. (V2, Vestring)
(28f) Mis ma sest holin? (verbilõpuline, Vestring)
(28g) kuis radsime meie üks+ +teisest siin jubba lahkuda? (V2, Kreutzwald)
(28h) Mis kasso teie min:o ukkamisest sate? (verbilõpuline, Kreutzwald)

(28a)	Minck+ +pr : ted sina ninda minu kaas? (V2, Müller)
(28b)	Kust tehdt sinna sedda? (V2, Stahl)
(28c)	Mis wallatust moistwad wäetimad tehha? (V2, Thor Helle)
(28d)	Kust se nüüd ennam tulleb? (verbilõpuline, Thor Helle)
(28e)	Kuis woib üks Wargus mahto sada kui polle Wasto Wotjad. (V2, Vestring)
(28f)	Mis ma sest holin? (verbilõpuline, Vestring)
(28g)	kuis radsime meie üks+ +teisest siin jubba lahkuda? (V2, Kreutzwald)
(28h)	Mis kasso teie min:o ukkamisest sate? (verbilõpuline, Kreutzwald)

 

3.3. Arutelu

Vaadeldes otseste eriküsilausete sõnajärge perioodide lõikes, ilmneb, et XVII sajandi saksakeelsetel autoritel (Mülleril ja Stahlil) esineb neis praktiliselt ainult saksa­pärane V2-sõnajärg, kuid tänapäeva keeles (etTenTen13 korpuses), XIX sajandi eesti autori keeles (Kreutzwaldil) ja eesti keelejuhtidega seostatud XVIII sajandi tekstides (Thor Helle dialoogides ja Vestringi sõnaraamatu näitelausetes) domineerib verbi­lõpuline järg. Allikatevaheline erinevus küsilausete sõnajärjes viitab sellele, et V2-järg Mülleri ja Stahli eriküsilausetes on Helle Metslangi ja Külli Habichti (2019) mõistes vahekeelenähtus, mida emakeelsete kõnelejate keeles ei eksisteerinud ja mis kadus kirjakeelest väga ruttu, kui selle arendamise võtsid üle eesti emakeelega autorid, nagu Kreutzwald. Sellest võib järeldada, et emakeelsete kõnelejate eesti keeles ei ole V2-järg otsestes eriküsilausetes kunagi domineerinud, st seda ei ole germaani keeltest eriküsilausetesse täiel määral laenatud.

Deklaratiivsetes pealausetes seevastu on V2-järje osakaal kõigil vaadeldud perioodidel ja kõigis allikatüüpides suhteliselt stabiilne. Kuivõrd see esineb ka Thor Helle dialoogides ja Vestringi sõnaraamatu näitelausetes, mida seostatakse eesti keelt emakeelena kõnelevate keelejuhtidega ja kus eriküsilausete sõnajärg erineb saksa keelest, võib järeldada, et deklaratiivsesse pealausesse oli V2-järg laenatud enne XVIII sajandit. See võis aset leida XVI–XVII sajandil kontaktis ülemsaksa keelega ja saksamõjulise kirja- ja kirikukeelega, või juba XIII–XVII sajandil ehk murrangueesti keeles kontaktis alamsaksa keelega, mis andis eesti keelde enim laensõnu ja põhjustas mitmeid struktuurseid muutusi (Prillop jt 2020).

Tekib küsimus, millega seletada V2-järje erinevat laenamist deklaratiivsetesse pealausetesse ja otsestesse eriküsilausetesse, kui see esineb kontaktkeeles ja ka sellest mõjutatud kirjakeeles mõlemas lausetüübis võrdselt.

Varasemalt on otseste eriküsilausete verbilõpulist sõnajärge seostatud infostruktuuriga: lausealgulise fookusega ja juhtudega, kus muud lauseliikmed peale verbi viitavad tuntud referentidele (Lindström 2006, 2017: 560). Teisalt märgib näiteks Maria Vilkuna (1998: 182), et kui soome keeles esineb OV-järg tõepoolest ainult juhul, kui objekt kannab tuntud infot, siis eesti keeles, nagu ka karjala, vepsa, ersa ja komi keeles, on OV-järg võimalik ka juhul, kui objekt kannab uut infot. Sama märgib Lind­ström (2006: 885). Näiteks tundub võimalik küsida „Millal sa kooki küpsetad?”, ilma et koogist oleks eelnevalt juttu olnud. Verbilõpuline järg tundub võimalik isegi juhul, kui verb väljendab tuntud infot ja laiend kitsast või kontrastiivset fookust:

(29)	A:	Ma küpsetasin täna leiba.
	B:	Aga millal sa KOOKI küpsetad?

Kui eriküsilausetes esineb OV-järg seega nii tuntud kui ka uut infot väljendava objektiga, siis väitlausetes vastupidi ei tundu SOV-järg võimalik ka juhul, kui subjekt on fokuseeritud ja objekt väljendab tuntud infot (30a) või kui subjekt ja verb on osa fookusest ja objekt on topik (30b):

(30a)	A:	Kes selle küpsetas?
	B:	*MARI selle küpsetas.
(30b)	A:	Kust see kook siia sai?
	B:	*MARI selle KÜPSETAS.

Seega tundub, et üksnes infostruktuur eriküsilausete verbilõpulist sõnajärge ning väitlausete ja eriküsilausete sõnajärjeerinevust ei seleta.

Eesti keele verbilõpulist sõnajärge seostatakse tihti saksa mõjuga, nagu ka V2-järge. Võimalik, et saksa keele verbilõpuline sõnajärg mõjutas eesti keeles ka kontekste, kus see saksa keeles endas ei esine, nii nagu V2-järg esineb eesti keeles teataval määral ka kõrvallausetes, kus see saksa keeles olla ei saa. Otseste eriküsi­lausete verbilõpulise sõnajärje põhjendamine saksa mõjuga ei seletaks siiski, miks ei ilmne samasugune mõju samal määral deklaratiivsetes pealausetes, st see ei seletaks eriküsilausete ja väitlausete erinevust.

Veel ühe seletusena võiks kaaluda võimalust, et küsilaused on mingil põhjusel konservatiivsem, aeglasemalt muutuv kontekst kui väitlaused, näiteks väiksema esinemissageduse või vormellikuma kasutuse tõttu (vrd viisakusvormeleid nagu „Kuidas käsi käib?”). Küsilausete konservatiivsuse poolt räägivad ka mõned muud asjaolud. Eesti keeles võib eriküsilausete konservatiivsuse märgiks olla küsilause vormis konstruktsioon, kus objektikäändena on võimalik elatiiv, viidates eesti keele objekti­käände separatiivsele algupärale (Pajusalu 2006; Prillop jt 2020: 193). Mõningates keeltes, nagu tänapäeva inglise ja prantsuse keel, on ajalooline V2-järg kadunud väitlausetest, kuid säilinud osaliselt eriküsilausetes. Teisalt ei ole väitlausete ja eri­küsilausete sõnajärje erinemine keeltes üldine nähtus, näiteks inglise ja skandinaavia keeltes ning ka soome keeles toimus tüpoloogiline muutus SOV > SVO sarnaselt nii väit- kui ka küsilausetes.

Pakume siin välja veel ühe võimaliku seletuse: V2-järg laenati deklaratiivsetesse pealausetesse ja otsestesse eriküsilausetesse erinevalt, sest nende sõnajärg oli V2-järje laenamise ajal juba erinev. Tundub võimalik, et enne V2-järje laenamist oli eesti keeles juba alanud uurali keeltele laiemalt omane verbilõpulise sõnajärje taandumine. See muutumisprotsess võis avalduda varieerumisena, kus algne verbilõpuline sõnajärg vaheldus järgedega, milles finiitverb paiknes kas subjekti järel teisel positsioonil või nn V3 või V3+ positsioonis, mis ilmnevad ka tänapäeva deklaratiivsetes pealausetes (vrd eespool näiteid 6 ja 15a), otsestes eriküsilausetes (vt näiteid 24a–24c) ning kaudsetes eriküsilausetes ja relatiivlausetes (vrd tabel 3).⁶ Võimalik, et V2-järg võeti üle kontekstides, kus verb esines juba subjekti järel teisel positsioonil või V3(+) positsioonis, kuid verbilõpuline sõnajärg jäi selle mõjust puutumata. Deklaratiivsete pealausete ja otseste eriküsilausete sõnajärje erinevust võiks sellise hüpoteetilise stsenaariumi korral seletada see, et V2-järje laenamise ajaks oli verbilõpuline sõnajärg väitlausetes juba valdavalt taandunud, eriküsilaused aga muutusid mingil põhjusel aeglasemalt või piiratumalt, näiteks infostruktuuri, väiksema esinemissageduse, suurema vormellikkuse või muude tegurite mõjul, mistõttu V2-järje laenamise ajal domineeris eriküsilausetes veel verbilõpuline sõnajärg. See hüpotees nõuab edasist kontrollimist.

 

4. Kokkuvõte

V2-sõnajärg, mis on laenatud eesti keelde tõenäoliselt germaani keelest, esineb ­deklaratiivsetes pealausetes ja otsestes eriküsilausetes väga erineval määral, kuigi saksa keeles on see mõlemas lausetüübis ainuvaldav. Kui väitlausetes on V2-järje osakaal ligikaudu 90% (Tael 1988), siis otsestes eriküsilausetes ainult 22%. Otsestes eriküsilausetes on V2-järge siiski kaks kuni neli korda rohkem kui kaudsetes eri­küsilausetes ja relatiivlausetes, mis võib peegeldada germaani keelte sõnajärjele omast pea- ja kõrvallausete asümmeetriat. Otsestes eriküsilausetes domineerib verbi­lõpuline sõnajärg (46%) ning esineb ka V3(+) sõnajärg (27%).

Väitlausete ja eriküsilausete V2-järg tundub siiski olevat ühtne nähtus, sest mõlemas kontekstis esinevad samad prosoodilised erandid: V3-järg, kui verbile eelneb rõhutu asesõna, ja V3+ või verbilõpuline sõnajärg, kui verb kannab primaarset lause­rõhku. See toetab hüpoteesi, et V2-järje laenamisel mängisid rolli prosoodilised tegurid.

Ajaloolised keeleandmed viitavad sellele, et väit- ja eriküsilausete erineva sõnajärje põhjuseks ei ole V2-järje kadumine otsestest eriküsilausetest, vaid pigem see, et V2-järge ei ole neisse kunagi täiel määral laenatud. Lahtiseks jääb küsimus, miks laenati V2-järg väit- ja eriküsilausetesse erinevalt. Pakume välja hüpoteesi, et väit- ja eriküsilausete sõnajärg oli V2-järje laenamise ajaks juba lahknenud: deklaratiivsetes pealausetes oli uurali keelte ajalooline verbilõpuline järg valdavalt taandunud, otsestes eriküsilausetes aga veel valdavalt säilinud. Oletame, et V2-järg võeti üle kontekstides, kus verbilõpuline sõnajärg oli juba taandunud, kuid verbilõpuline järg jäi selle mõjust puutumata.

 

Töö valmimist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimine ning Ungari Károli Gáspári nimeline reformeeritud kiriku ülikool (Károli Gáspár Református Egyetem).

 

Lühendid

1, 2, 3 = 1., 2., 3. isik; abiv = abiverb; aku = akusatiiv; art = artikkel; dat = daativ; def = definiitne; dem = demonstratiiv; f = feminiin; gen = genitiiv; indef = indefiniitne; ine = inessiiv; inf = infinitiiv; kond = konditsionaal; konj = konjunktsioon; m = maskuliin; n = neutrum; pl = pluural; prep = prepositsioon; pret = preteeritum; pron = pronoomen; PRTS = partitsiip; ptcl = partikkel; refl = refleksiivne asesõna; sg = singular.

 

Heete Sahkai (snd 1972), PhD, Eesti Keele Instituudi vanemteadur (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), heete.sahkai@eki.ee

Anne Tamm (snd 1968), PhD habil., Károli Gáspári nimelise reformeeritud kiriku ülikooli dotsent (Reviczky 4-201, 1088 Budapest), tamm.anne@kre.hu

Anders Holmberg (snd 1951), PhD, Newcastle’i ülikooli emeriitprofessor (Newcastle upon Tyne, NE1 7RU), anders.holmberg@newcastle.ac.uk