• 28. maist 3. juunini toimus Tallinna Ülikoolis Rahvusvahelise Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsiooni (International Association of Philosophy and Literature) 36. aastakonverents, mille teemaks oli sedakorda „Archeologies of the Future: Tracing Memories, Imagining Spaces”. Konverentsi ettekanded käsitlesid peale filosoofia ja kirjanduse ka filmi, maalikunsti, kujutavat kunsti, arhitektuuri ja muusikat. IAPL 2012 peaesinejad olid prantsuse üks mõjukamaid filosoofe Jacques Rancière, Erkki-Sven Tüür ja Sofi Oksanen. Konverentsil esines 220 uurijat rohkem kui 30 riigist. Esinejate hulka kuulus ka eesti kultuuriuurijate paremik, sealhulgas Luule Epner, Sirje Helme, Tiina Kirss, Eha Komissarov, Urve Lippus, Rein Raud, Jaan Ross, Virve Sarapik, Jaan Undusk, Tõnu Viik, Piret Viires. Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum, Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut, Eesti Humanitaarinstituut ning kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.
• 4.–7. juunini toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline folkloristika sümpoosion „Üleloomulikud kohad”. Selle korraldasid koostöös Kultuuriteooria Tippkeskusega (CECT) TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, skandinavistika osakond ning Tartu Nefa rühm. Sümpoosion jätkas Põhjamaade, Baltikumi ja keldi folkloristide ühiskonverentside sarja, mis sai alguse 1988. aastal Dublini Ülikoolis. Tartu sümpoosionil olid lähema vaatluse all inimese ja keskkonna suhted rahvapärimuses, usundiliste juttude teispoolsus ning muistendižanr laiemalt. Kirjalikest allikatest keskendus tähelepanu Skandinaavia saagadele, ettekandeid oli ka Aasia jt kultuuripiirkondade folkloorist. Esinejaid saabus 16 riigist. Plenaarettekanded pidasid Ergo-Hart Västrik (TÜ), Lina Bugiene (Leedu), John Lindow (USA), Terry Gunnell (Island), Timothy Tangherlini (USA), Jonathan Roper (TÜ), Daniel Sävborg (TÜ) ja Irma-Riitta Järvinen (Soome).
• 7. juunil tutvustati Eesti Keele Instituudis vastvalminud murdekogumikku „Minevikupärandit Häädemeestelt: valimik korrespondentide murdetekste”. Sõnavõttudega esinesid toimetajad Eevi Ross ja Helju Kaal.
• 20. juunil toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses seminar „Siuru kevad. Johannes Semper 120”. Jaan Undusk(UTKK) kõneles Johannes Semperi kohast meie kultuuriloos, Anneli Kõvamees (TLÜ) tema reisikirjadest, Tanel Pern (TÜ) raamatust „Kivi kivi peale”.
• 27. juunil peeti Tartu Ülikoolis XLV J. V. Veski päeva, mis oli pühendatud Valdek Palli 85. sünnipäevale („Keelte, murrete ja nimede ringist. Valdek Pall 85”). Ettekannetega esinesid Marja Kallasmaa („Valdek Palli jälgedes ja sammuke kõrvale ka”), Niina Aasmäe („Valdek Palli töödest mordva keelte alal”), Evar Saar („Viru kohanimede erinevaid tüüpe”), Liina Lindström („TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv ning murdekorpus uurimisvõimaluste avardajana”) ja Jüri Viikberg („Murdesõnaraamatust 1922–2012”).
• 28.–30. juunini toimus Tartu Ülikoolis konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas IV”. Ettekannetega esinesid Martin Ehala („Eesti keele mitu nägu”), Mati Heidmets („Baltikumi 20 aastat: tagasivaade ja tulevikuvalikud”), Tõnu Seilenthal ja Andres Heinapuu („Eesti koht soome-ugri maailmas”), Ringo Ringvee („Religiooni koht eestlase maailmas”). Toimus paneeldiskussioon „Kultuurist keeleni ja keelest kultuurini”. Eraldi sektsioonis olid keelekorpusteteemalised ettekanded. Teematubades käsitleti filmi, kirjandust ja muusikat. Vestlusringis arutleti eesti keele välisõppe oleviku ja tuleviku üle.
• 26.–28. juunini korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Rahvusarhiiv Tartus Baltic Heritage Networki konverentsi „Varjatud varandused/Hidden Treasures”. Kohale oli tulnud ligi sada väliseesti ja -balti ajaloo- ja kultuuripärandi kogujat, säilitajat ning uurijat kümnest riigist. Konverentsil käsitleti maailma mäluasutustesse jõudnud välisbalti arhiivimaterjale, mis on uurijate pilgu eest seni kõrvale jäänud, samuti seda, milliste unikaalsete arhiivimaterjalideni uurijad oma töö käigus on jõudnud või milliste materjalide jälgi ajavad.
