2. mail toimus Tallinnas kõnekoosolek „Aktuaalset soome-ugri teemadel”.
Nikolai Kuznetsov (TÜ) tutvustas prolatiivi käände semantikat komi keeles. Kohakäändeid klassifitseeritakse suuna ja orientatsiooni märkimise järgi. Erinevatest suunatüüpidest tähistab komi prolatiiv marsruuti. Orientatsiooni alusel see ei klassifitseeru, sest ei viita ei sisekohale, ei välispinnale ega muule topoloogilisele tsoonile. Tüpoloogiliselt prolatiivi semantilise tuuma moodustavatest põhifunktsioonidest markeeritakse komi keeles prolatiivi käändega kolme: 1) marsruut, nt туйöд ’mööda teed’; 2) läbikäik, nt öшиньтi ’läbi akna’; 3) lava, nt вöртi ’läbi metsa’. Komi prolatiivi perifeerseteks funktsioonideks on puutekoha märkimine, nt киöд ’käest (kinni võtta)’, ja kindlas kontekstis ka lokatiivne funktsioon.
Elena Ryabina (Udmurdi Riiklik Ülikool) kõneles udmurdi värvileksika kujunemisest. Tänapäeva udmurdi keeles eristatakse lõunamurret, põhjamurret ja bessermani murret, lisaks neile on põhja- ja lõunamurrete vahel ka keskmurrakuid. Udmurdi keele murrete vahelised märkimisväärsed erinevused tulenevad ajaloolistest põhjustest. Lõunapoolsed udmurdid jäid tatarlaste riigi koosseisu, aga põhjaudmurdid sattusid üsna varakult venelaste mõjusfääri. Udmurdi keele värvileksikat on E. Ryabina uurinud Brent Berlini ja Paul Kay teooria valguses, mille järgi värvinimede teke ja kujunemine allub kõikides keeltes üldistele seaduspärasustele. Põhivärvinimede areng läbib seitse staadiumi. Kõige esimesena ilmuvad keelde värvikategooriad must ja valge ning neile järgnevad punane, roheline, kollane ja sinine. Need põhivärvinimed on permi keeltes ühist päritolu.
Valentina Semenova (TÜ) rääkis teemal „Traditsiooniline maailmapilt ja kujundid mari rahvaastronoomias”. Ettekanne tutvustas maride maailmapilti, millele on tugevasti mõju avaldanud vana maausk. Maridel ei olnud XVIII sajandi lõpuni kirjakeelt, kuid arhailine maailmapilt säilis rahva mälus koos lugupidava suhtumisega taevakehadesse. Tähistaevas nähti müütide kangelasi ning muinasjuttude tegelasi, nt шордо ’põder-hirv’, йyÿкс ’luik’, кайыккомбо ’metshani’, юмын-тага ’taevakits’, кöгöрчен või кеде ’tuvi’, вараксим ’pääsuke’, куку ’kägu’, пызле ’pihlakas’. Hiljem said neist kosmonüümid ja astronüümid, nt Шордышÿдыр ’Põhjanael’, Пызлышÿдыр ’Lüüra’ jne.
