• 2. oktoobril peeti Eesti Keele Instituudi saalis UTKK seminar „Rahvusliku ajaloo kujutus eesti näitekirjanduses ja teatris”, mida juhatas Piret Kruuspere.
• 5. oktoobril korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakond muinasjuttude töörühma sügisseminari „Muinasjutud ja jutupärimus. Lood kui identiteedi loojad”, mis seekord toimus Saare maakonna keskraamatukogus Kuressaares. Kõneldi maailma tõlgendamisest läbi lugude, jutuvestmisest paigaidentiteedi kujundajana, muinasjuttude tõlgendustest filmi- ja telemaailmas, Sõrve pärimustest, Saaremaa libahundimuistenditest jpm. Esinesid Taive Särg, Helen Kästik, Moon Meier, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, Reeli Reinaus, Eda Kalmre, Merili Metsvahi ja Risto Järv.
• 11.–12. oktoobril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse soome ja eesti ajalooromaani teemaline tööpaja „Novels, Histories, Novel Nations II” („Romaanid, ajalood, „noored” rahvad II”). Seminar on osa projektist, mille eesmärgiks on uurida ajalooromaani rolli Euroopa „noorte” rahvaste kultuurimälu kujundamisel. Lisaks eesti teadlastele osalesid soome uurijad Tampere ja Turu Ülikoolist.
• 16.–17. oktoobril tähistati konverentsiga Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva, mille korraldasid Karl Ristikivi Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus. Esimese päeva üritused toimusid Tartus Kirjandusmuuseumis. Ettekannetega astusid üles Janika Kronberg, Enn Lillemets, Sakarias Leppik, Eva Lepik, Brita Melts, Krista Keedus, Cornelius Hasselblatt, Külliki Kuusk, Kadri Tüür, Lauri Kärk, Loone Ots ja Tiina Kirss. Tallinna päeva Kirjanike Majas juhatas sisse Jaan Undusk. Ettekande pidasid Rutt Hinrikus, Õnne Kepp, Jaan Undusk, Marek Tamm, Tiit Aleksejev ja Aarne Ruben. Eraldi plokis esinesid Ristikivi tõlkijad Jean Pascal Ollivry, Peeter Puide, Tarah Montbélialtz ja Ljudmilla Kokk (Simagina).
• 20. oktoobril tähistati Tallinnas hõimupäeva Rahvusraamatukogus toimunud konverentsiga, mille korraldas MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Ettekannetega esinesid Eero Medijainen, Tõnu Seilenthal ja Valts Ernštreits (TÜ), András Bereczki (Budapesti Ülikool), Seppo Lallukka (Soome Vene ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut), Ánde Somby (Tromsø Ülikool), Vladimir Abramov (Mordva Ülikool), Juri Kilin (Petroskoi Ülikool) ja Indrek Jääts (ERM).
• 24. oktoobril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverents „Pildi sisse minek”. Esinesid Piret Õunapuu („Koguja päevik kui ajastut peegeldav dokument”, ERM), Marika Alver („Uitamise meetodist fotoarhiivis”, EKA), Kristiina Tiideberg („Tähelepanekuid Kihnu õigeusust 2012. aasta välitöödelt”, TLÜ, EHI), Rasmus Kask („Eesti Vabaõhumuuseumi Kihnu välitööde metodoloogilisi probleeme”, Eesti Vabaõhumuuseum), Moon Meier („Kuidas tõlkida elamust: intervjuusituatsioon ja akadeemiline kirjutus”, TÜ), Maili Pilt („Uurijahuvi, konflikt ja dialoog. „Teistmoodi laste” vanemate lood internetifoorumis”, TÜ), Mare Kalda („Kakskümmend kaks tuhat kogumata pilti. Ühe hobi enesekajastusest”, EKM), Vaike Reeman („Vanade tehnikate uus elu”, ERM), Ergo-Hart Västrik („Isuri ja vadja kultuuri peod 2012. aasta suvel: kaks võimalust pildi sisse minekuks”, TÜ) ja Marju Kõivupuu („Inimese jäljed maastikus, palunõia tee pühakivil. Looduslike pühapaikade ja arheoloogiamälestiste inventeerimine Hargla kihelkonnas 2012. aasta suvel”, TLÜ, EHI).
• 29. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis arhiivraamatukogu asutajale Oskar Kallasele pühendatud XXIV eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev. Konverentsi temaatika keskendus personaalkogudele: käsitleti kirjanike (Juhan Smuuli, Kalju Lepiku), kirjastajate, kultuuritegelaste, pastorite (Voldemar Kentmanni), raamatukaupmeeste ja raamatukoguhoidjate personaalkogusid. Esinesid uurijad Tallinna Ülikoolist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust, Tartu Ülikoolist, Eesti Rahvusarhiivist, Eesti Rahva Muuseumist ja Eesti Kirjandusmuuseumist.
• 31. oktoobril Tartus toimunud Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul esines Jürgen Beyer ettekandega „Mere röövlite panus Johann Fischeri kirjastustegevusele varauusaegses jututraditsioonis”.
