• 1. novembril pidas Laur Vallikivi Eesti Akadeemilises Usundiloo Seltsis ettekande „Misjonär ja konvertiit: isikute ja ideoloogiate kohtumine neenetsi tundras”, mis oli loengusarjas „Isik religioonis: rollid ja kangelased” viimane. Esineja käsitles neenetsi põhjapõdrakasvatajate kohtumist kristlike misjonäridega postsovetlikul Venemaal, taustaks pikaajalistel etnograafilistel välitöödel (2000–2012) Vorkuta linnas ja seda ümbritsevas tundras põhjapõdrakasvatajate rändlaagrites tehtud fotod.
• 1.–2. novembril toimus Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline seminar „(Re)visiting Relationality: Gender and Life Writing”. Lisaks inglise, soome jt uurijatele Hollandist, USA-st ja Leedust esinesid ettekannetega Leena Kurvet-Käosaar, Eve Annuk ja Janika Oras. Seminari korraldasid Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool.
• 9. novembril tähistati Tallinna Ülikoolis Krista Kerge 60. sünnipäeva konverentsiga „Kerged tekstid”. Ettekannetega esinesid Helin Puksand („Lugemisoskust mõjutavad tegurid”), Hille Pajupuu („Valents meie tekstides”), Kersti Lepajõe („Kui kerge või raske on saada emakeeleõpetajaks?”) ja Reet Kasik („Ajaleheuudiste maailm”).
• 15. novembril Tallinnas toimunud Emakeele Seltsi kõnekoosolekul „Leksikaalsetest suhetest” esinesid ettekannetega Margit Langemets („Semantilised tüübid keelekasutuses ja sõnaraamatus”), Heili Orav („Eesti Wordneti leksikaalne teadmus”) ja Asta Õim („Mõiste kaudu tähenduseni”).
• 16. novembril korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool koostöös Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga Kirjandusmuuseumis Euraasia põlisrahvaste šamanismi uurija, ungari folkloristi ja etnoloogi Mihály Hoppáli 70. sünnipäevale pühendatud sümpoosioni „Narrated Worlds of Belief”. Avaettekande „The Eurasia Concept: Myth and Reality” pidas juubilar. Peale tema esinesid veel Ülo Valk, Merili Metsvahi, Hasso Krull, Ergo-Hart Västrik, Judit Kis-Halas, Liivo Niglas, Eva Toulouze ja Mare Kõiva.
• 16. novembril peeti Tartu Ülikoolis kaheksandat muutuva keele päeva. Avasõnavõtuga „Muutuse mitu nägu” esines Helle Metslang. Ettekannetega astusid üles Liina Lindström, Kristel Uiboaed (TÜ, „Sõnajärje varieerumine tundekausatiivikonstruktsioonis”), Helle Metslang, Külli Habicht, Karl Pajusalu (TÜ, „Üldküsimuse markeerijaid: komplementsidendid ja episteemilisuspartiklid”), Ann Metslang (TÜ, „Osastava käände vormide kasutamisest eesti kirjakeeles”), Raili Pool, Helle Metslang (TÜ, „Tuleviku väljendamise viisid vene üliõpilaste eestikeelsetes kirjutistes”), Anna Verschik (TLÜ, „Kolm kohalikku keelt: kontakte ja uurimisvõimalusi”), Colm Doyle (TLÜ, „Relative place and status of Estonian and English in two bilingual families in Tallinn”), Josep Soler-Carbonell (TÜ, „Globalization and higher education. The use of English and other national languages in Catalan and Estonian Ph.D. dissertations”) ja Helin Roosileht (TLÜ, „Inglise-eesti koodikopeerimine ühe blogi näitel”). Korraldati ka töötuba „Inglise keel Eestis: kasutus ja mõju”.
• 27. novembri folkloristide teisipäevaseminaril Kirjandusmuuseumis kõneles Arvo Krikmann teemal „„Tänasida kanakonte ära viska kiirteele”: Mõnede ütluste käekäigust internetis”.
• 27. novembril peeti Kirjandusmuuseumis seminari „Poeetika kool. Karl Muru 85. Jaak Põldmäe 70”. Avasõnad lausus Rein Veidemann. Esinesid Marja Unt („Luuleseletaja Karl Muru”), Peeter Olesk („Jaak Põldmäe kirjandusteaduse õppejõuna”), Jaak Rähesoo („Filoloogina Tartus 1966–1972”), Arne Merilai („Lüürilisest ja meetrilisest minast: Karli ja Jaagu jutt”), Jüri Talvet („Mis sa seal Peterburis õieti õppisid?”), Aile Tooming („Võimalusi Uku Masingu vabavärsi kirjeldamisel”), Reet Vääri („Kaasteelised Karl Muru ja Jaak Põldmäe”). Seminari lõpetas Karl Muru oma meenutustega.
• 29. novembril kaitses Jane Klavan Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal „Evidence in Linguistics: Corpus-Linguistic and Experimental Methods for Studying Grammatical Synonymy”. Juhendajad Ilona Tragel (TÜ) ja Dagmar Divjak (Sheffieldi Ülikool), oponent Ewa Dąbrowska (Northumbria Ülikool).
• 29.–30. novembril toimus Kirjandusmuuseumis läänemeresoome vanema laulukultuuri uurijate konverents „Laulvad kogukonnad”, mis on 2000. aastal alguse saanud regilaulukonverentside seerias seitsmes. Seekordse konverentsi fookuses olid nii minevikus olnud kui ka tänased kogukonnad, kelle jaoks regilaul on (olnud) ühel või teisel viisil oluline. Konverentsil esinesid regilaulu-uurijad Soomest ja Eestist: Heikki Laitinen, Venla Sykäri, Natalia Ermakov, Pekka Huttu-Hiltunen, Mari Sarv, Liina Saarlo, Aado Lintrop, Andreas Kalkun, Taive Särg, Kristo Siig, Pikne Kama, Janika Oras ja Vahur Aabrams.
• 29. ja 30. novembril korraldas Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Rahva Muuseumis lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminari „Sõnad üksi ja kambakesi koos”. Kuulati teoreetilisi ettekandeid keelekasutuse tähenduse ja väärtuste kohta ühiskonnas ning käsitleti kultuuripärandi ja folkloori kasutusvõimalusi koolieelses keeleõppes ja väärtuskasvatuses, esinejateks Asta Õim, Reili Argus, Mika Keränen, Karin Konksi, Kristi Vinter, Annika Kilgi ja Helen Kõrgesaar.
• 30. novembril toimus Tallinna Ülikoolis järjekordne tekstipäev. Räägiti tekstidest elus ja koolis, riigieksamikirjanditest, sõnamoodustusest, reklaamikeelest, ajaleheuudistest ja üldse meediatekstidest, kasutusjuhendite keelest, õpitekstidest ja tekstikesksest emakeeleõpetusest, esinejateks Krista Kerge, Merle Kaldjärv, Reet Kasik, Laivi Laanemets, Tiina Alekõrs, Õnne Puhk, Halliki Põlda, Riina Reinsalu ja Helin Puksand.
• 30. novembril peeti A. H. Tammsaare Muuseumis 8. sügiskonverentsi „Looma kuvand eesti kirjanduses”, kus astusid üles Timo Maran („Loomade esinemised kirjanduses: zoosemiootiline ja ökokriitiline vaade”), Kadri Tüür, Elle-Mari Talivee („Libahunt: loom, inimene või naine?”), Mari Niitra („Utoopiline ideaal-Eesti: Leiutajate-küla Lotte”), Marju Kõivupuu („Lemmiklooma surm ja matused kirjanduses”), Maarja Vaino („Koera jälg. Koerad ja suremine A. H. Tammsaare loomingus”), Katre Kikas („See oli aeg, mil loomad ja linnud veel rääkisid. Loomadesse kätketud nostalgia kahe A. Kiviräha minajutustaja kõnes”) ja Tõnu Õnnepalu („Kirjanduslikud kassid”).
