• 2.–3. märtsini korraldas Emakeele Selts keelepäeva Berliinis. Ettekanded pidasid Aune Valk („Kakskeelselt üleskasvava lapse identiteet”), Mall Pesti („Ülemaks kui hõbevara tunnistame sõnavara. Vaateid leksikakesksele õpetusele”), Eha Jakobson („Emakeele õpetamise metoodikast liitklassides”) ja Piret Kärtner („Eesti keelepoliitika ja eesti keele poliitika”). Samuti oli avatud kolm töötuba Renate Pajusalu, Veronika Mittingu ja Raina Reiljani juhtimisel.
• 7.–8. märtsil toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline konverents „Läänemeresoome keeled, kultuurid ja kohavaim”, mis oli pühendatud TÜ läänemeresoome keelte emeriitprofessorile Tiit-Rein Viitsole, kes tähistas konverentsi eel 75. sünnipäeva. Kõrvuti keeltega oli konverentsi huvifookuses läänemeresoome rahvaste kultuurilugu, mis peegeldub erinevates folkloorižanrides, ühiskondlikes protsessides ja ainelises kultuuris ning koos keeleainesega on seda talletatud enam kui sajandi jooksul. Plenaarettekannetega esinesid Petri Kallio (Helsingi Ülikool), Laura Stark (Jyväskylä Ülikool), Lotte Tarkka (Helsingi Ülikool) ja Tiit-Rein Viitso. Ettekannetega esinesid Soome, Läti, Venemaa, Prantsusmaa ja Eesti teadlased.
• 14. märtsil tähistati Eesti Rahva Muuseumis emakeelepäeva. Avasõnad lausus direktor Tõnis Lukas. Ettekannetega esinesid 2013. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat Valve-Liivi Kingisepp („Eesti vana kirjakeele kütkeis”) ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaa („Araabia müstikute tõlkimisest”).
• 14. märtsil peeti Emakeele Seltsi keelepäeva Helsingis. Kavas oli kaks ettekannet: Piret Kärtneri „Mängime ja keel saab selgeks” ning Annika Hussari „Uue sajandi eesnimed Eestis”.
• 14. märtsil toimus Tartu Ülikoolis emakeelepäeva puhul kollokvium „Ideoloogiad keeles”, kus keeleideoloogia rolli üle arutlesid TÜ semiootika ja kultuuriteooria doktorant, kirjastuse Tänapäev toimetaja Priit Põhjala ja TÜ germaani-romaani filoloogia doktorant, TÜ inglise filoloogia assistent Pille Põiklik. Arutelu juhtis sotsiolingvist Kristiina Praakli.
• 16. märtsil toimus Emakeele Seltsi keelepäev Londonis. Ettekannetega esinesid Itesh Sachdev (Londoni Ülikool), Martin Ehala (TÜ), Katrin Hiietam (EE-Translations), Jüri Valge (HTM), Andero Adamson (HTM), Mart Velsker (TÜ) ja Reili Argus (TLÜ). Teemadest käsitleti mitmekeelsust, keeleökoloogiat, keelemuutusi immigrantkogukonnas, eesti keelt Suurbritannias, eesti keele e-õppe kursust „Keeleklikk” ja veebimängu FREPY ning uuemat eesti kirjandust.
• 19. märtsil kaitses Krista Mihkels Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal „Keel, keha ja kaardikepp: õpetaja algatatud parandussekventside multimodaalne analüüs”. Juhendaja prof Renate Pajusalu (TÜ), oponent prof Leelo Keevallik (Linköpingi Ülikool).
• 20. märtsil peeti Eesti Keele Instituudis Emakeele Seltsi aastakoosolek, mille päevakorda kuulus akadeemiline ettekanne (Krista Kerge „Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuste taustast”) ja ametlik osa. Emakeele Seltsi 93. tegevusaastast (2012) andis ülevaate ES-i teadussekretär Killu Paldrok. Revisjonikomisjoni aruande esitas revisjonikomisjoni esimees Argo Mund. Uuteks auliikmeteks valiti Reet Kasik ja Jaak Peebo.
• 27. märtsil korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminari „Siuru kevad”. Esinesid Elle-Mari Talivee, Rutt Hinrikus, Õnne Kepp, Pille-Riin Larm, Krista Ojasaar, Vallo Kepp, Sirje Kiin ja Jürgen Rooste.
• 27. märtsil peeti Tartus Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Elo-Hanna Seljamaa ettekanne teemal „Multikultuursuse paradoksid tänases Eestis” põhines tema Ameerika Ühendriikides kaitstud doktoritööl „A Home for 121 Nationalities or Less: Nationalism, Ethnicity and Integration in post-Soviet Estonia” (2012) ja selleks aastatel 2009–2011 Tallinnas kogutud välitöömaterjalidel.
