• 3. aprillil EKI-s toimunud hõimuklubi õhtul „Marid, eestlased ja linnud” tutvustas TÜ doktorant Kristina Juzijeva mari linnunimesid ja seda, kuidas need hääbumas on, ning Sven-Erik Soosaar (EKI) vaatles, kui lähedased on marid eestlastele ühise omasõnavara põhjal ja milline osa on selles linnunimetustel.
• 4. aprillil kaitses TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi doktorant Jelena Kallas oma doktoritöö „Eesti keele sisusõnade süntagmaatilised suhted korpus- ja õppeleksikograafias”. Juhendajad olid Asta Õim (Eesti Kirjandusmuuseum) ja Margit Langemets (EKI), oponendid Raili Pool (TÜ) ja Kadri Muischnek (TÜ).
• 7. aprillil korraldasid Laurentsiuse selts ja EELK Kuusalu kogudus Kuusalu vanas pastoraadis konverentsi „Eduard Ahrens 210”. Esinesid Annika Kilgi, Tõnu Õnnepalu ja Toomas Mäeväli.
• 9. aprillil toimus Tartus Eesti Kirjanduse Seltsi 2012. aasta eesti kirjanduse ülevaatekoosolek, kus luulest andis ülevaate Eve Annuk, proosat tutvustasid Maia Tammjärv ja Märten Rattasepp ning näitekirjandust Kadri Naanu.
• 18.–19. aprillil korraldasid Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikool Tallinnas 12. korda rakenduslingvistika kevadkonverentsi, mis sedakorda kandis pealkirja „Sõnad, sõnad, sõnad: süsteemis, kasutuses, rakenduses”. Ettekanded käsitlesid sõna grammatikat, sõnaloomet, leksikograafiat, lapsekeelt ja keeleõpet, terminoloogiat, keeletehnoloogiat jpm. Plenaarettekande pidasid Reet Bender, Reet Kasik, Arvo Krikmann ja Ann Veismann. Korraldati sotsiolingvistika, esimese keele omandamise ja lapsekeele tööpajad.
• 24.–25. aprillil peeti Väike-MaarjasWiedemanni keeleauhinna asutamise 25. aastapäeva puhul rahvusvaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II”. Avasõnad lausus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Esinemised oli jagatud viide sektsiooni: õpilas- ja üliõpilasettekanded, keeleauhinna valdkondade ettekanded, leksikograafia-, fennougristika- ja keeleplaneerimisettekanded. Lisaks Tartu ja Tallinna keeleteadlastele oli esinejaid Helsingist, Riiast, Iževskist, Joškar-Olast, Oulust ja Szombathelyst. Kõigil välisesinejatel oli võimalus kõnelda oma emakeeles. Kogu konverentsi salvestas Tartu Ülikooli televisioon ja seda võis reaalajas internetis jälgida.
• 24.–25. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum Tartus igakevadise folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondava konverentsi „Noorte hääled”, kus vaadeldi indiviide ja kogukondi kultuuri loojate ja kandjatena nii tänapäeval kui ka ajaloolises perspektiivis, käsitleti etniliste ja sotsiaalsete vähemuste elu ning nende uurimise problemaatikat.
• 26. aprillil toimus Kirjandusmuuseumis Eesti-Bulgaaria ühisseminar „Interpreting the Self and Society”. Esinejad kõnelesid Türgi kogukonnast Bulgaarias (Mila Maeva), painajalikest kogemustest internetifoorumites (Reet Hiiemäe), uutest religioossetest liikumistest (Svetoslava Toncheva), propagandaplakatitest (Liisi Laineste), kohalikest identiteetidest Eestis ja Bulgaarias (Ekaterina Anastasova) ja alternatiivsuse konstrueerimisest (Mare Kõiva).
• 29. aprillil kaitses Kairit Kaur Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal „Dichtende Frauen in Est-, Liv- und Kurland, 1654–1800. Von den ersten Gelegenheitsgedichten bis zu den ersten Gedichtbänden”. Juhendajad olid Liina Lukas (TÜ) ja Heinrich Bosse (Universität Freiburg im Breisgau), oponent Achim Aurnhammer (Universität Freiburg im Breisgau).
• 29. aprillil toimus Eesti Keele Instituudis Eesti kognitiivse keeleteaduse ühingu (ECLA) II aastakonverents ja aastakoosolek. Ettekanded pidasid Piia Taremaa, Jane Klavan, Liis Matsalu, Ilona Tragel, Margareth Sengbusch, Ann Veismann, Piret Piiroja, Helen Hint, Martin Aher, Silvi Tenjes, Margot Möller ja Margit Maran.
