• 31. maist 2. juunini korraldasid Tallinna Ülikool ja SA Eesti Semiootika varamu 5. Juri Lotmani päevad, mille raames toimus rahvusvaheline konverents „Tekst ja auditoorium”. Keskenduti teksti pragmaatikale, eriti Lotmani tähendusloome alase mõtte potentsiaalile tänapäeva tekstiteooria jaoks ning humanitaar- ja ühiskonnateaduste jaoks laiemalt. Peaesinejad olid Mihhail Lotman (Tallinn) ja Suren Zoljan (Jerevan, ühisettekanne „Tekst kui multisemantiline ja polüfunktsionaalne objekt”) ning Stefano Garzonio (Pisa, „Vene muusikaline poeesia ja selle vastuvõtt ajaloolises perspektiivis”). Konverentsil osales 70 õpetlast 13 riigist. Eestist pidasid ettekanded Tõnu Viik, Oliver Laas, Sergei Dotsenko, Tatjana Kuzovkina, Tarass Boiko, Galina Ponomarjova, Tatjana Šor ja Irina Paert.
• 4.–7. juunini toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudi korraldamisel rahvusvaheline konverents „Colour Language and Colour Categorization” („Värvisõnavara ja värvide kategoriseerimine”). Esinejaid oli ligi kahekümnest riigist, peale Euroopa olid esindatud ka USA, Jaapan ja Iisrael. Plenaaresinejateks olid Guy Deutscher (Manchesteri Ülikool), Galina Paramei (Liverpooli Hope’i Ülikool), Guillaume Thierry (Bangori Ülikool) ja Alexander Borg (Negevi Ülikool). Kokku peeti 33 ettekannet, teemad hõlmasid uurimisvaldkondi ajaloolisest keeleteadusest psühholingvistika ja semiootikani.
• 6. juunil kaitses Jinseok Seo Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „The Role of Shamanism in Korean Society in its Inter- and Intra-Cultural Contacts”. Juhendaja prof Ülo Valk. Oponendid olid Mihály Hoppál (Ungari Teaduste Akadeemia etnoloogia instituut) ja Aado Lintrop (Eesti Kirjandusmuuseum).
• 6.–8. juunini toimus Tartus neljas konverents sarjast „Grammatika ja kontekst: uued vaatenurgad Uurali keelte uurimises” („Grammar and Context: New Approaches to the Uralic Languages”). See oli järg varem toimunud samateemalistele sümpoosionidele (Budapest 2004, Helsingi 2007 ja Budapest 2011). Plenaarettekannetega esinesid Casper de Groot (Amsterdami Ülikool), Leelo Keevallik (Linköpingi Ülikool), Gerson Klumpp (Tartu Ülikool) ja Maria Vilkuna (Helsingi, Kodumaa Keelte Keskus).
• 11. juunil EKI-s peetud seminaril kõneles Péter Pomozi teemal „Grammatilise evidentsiaalsuse võimalusest muinasungari keeles”.
• 17. juunil kaitses Helena Metslang Tartu Ülikoolis doktoritöö „Grammatical relations in Estonian: Subject, object and beyond”. Juhendajad prof Tuomas Huumo ja dots Külli Habicht (TÜ). Oponent Seppo Kittilä (Helsingi Ülikool).
• 19. juunil korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Nõmmel suveseminari, kus esitleti Fridebert Tuglase kogutud teoste 12. köidet „Juhan Liiv” (toimetanud ja kommenteerinud Elle-Mari Talivee). Suvesse sobiva ettekande „Lilled Marie Underi luules” pidas Lea Eermann. Dendroloog Olev Abneri juhatusel toimus botaaniline ringkäik Tuglaste aias.
• 27. juunil toimus Tartus XLVI J. V. Veski päev teemal „Eesti keel ja erivajadustega keelekasutaja”. Ettekannetega esinesid Urmas Sutrop („Missugused on keeleliste erivajadustega inimeste rühmad?”), Karl Karlep („Kõnepuuete olemus ja avaldumine”), Marika Padrik („Kui laps õpib emakeelt nagu võõrkeelt…”), Ingrid Rummo („Düspraksia – kõnetu inimene suhtluses”) ja Meelis Mihkla („Subtiitrite helindamine – kas, kuidas, kellele ja miks?”). Pärast akadeemilist osa käidi Raadi kalmistul, kus asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.
