• 3.–4. oktoobril korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloo allikate ja kirjanduse uurimise töörühm Tartus konverentsi „Soouuringud Eestis: hetkeseis ja arengud”. Lisaks võrdõigusvolinikule, kasvatus-, muusika- ja kunstiteadlastele jt erialade esindajatele astusid üles ka Tartu ja Tallinna ülikooli ning Kirjandusmuuseumi humanitaarteadlased: Kairit Kaur („Fantaasiast tegelikkuseks – kuidas sai võimalikuks Balti naiskirjanik”), Andreas Kalkun („Jumalaema kodustamine. Seto naiste usundist ja rahvapärasest marioloogiast”), Johanna Ross („Nõukogude eesti naisarenguromaan?”), Leena Kurvet-Käosaar („Armastus ja nõukogude aeg eesti naiste elulugudes”), Eda Kalmre („Omaloomingulised armastusjutud romantilises tüdrukutekultuuris. Ajaloost ja arengutest”), Liisi Laineste („Naise roll eesti anekdootides”) ja Mirjam Hinrikus („Kust otsida Tammsaare „uut naist”: kas femme fragile’i ja femme fatale’i vahelt?”).
• 3.–6. oktoobrini toimus Käärikul rahvusvaheline soome-ugri doktorantide sümpoosium. Üliõpilastele esinesid Sirkka Saarinen („Kuhu fennougristika teel on?”, Turu Ülikool) ja Gerson Klumpp („Filoloogilised meetodid: vanade keeleandmete käsitlemine”, TÜ). Kokku osales sümpoosiumil Tartu, Helsingi, Turu, Göttingeni ja Eötvös Lorándi ülikooli (Budapest) 22 doktoranti, kes esinesid oma töö teemaliste ettekannetega.
• 8. oktoobril peeti Tallinnas Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi kõnekoosolek „Alusepanijad”. Ettekannetega esinesid Külli Habicht („Heinrich Stahli teoste sõnastik”) ning Marju Lepajõe („Gutslaffi kasust”). Johannes Gutslaffi piiblitõlget tutvustas Kristiina Ross.
• 9. oktoobril Tartus toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul esines Anti Lillak ettekandega „Setode päritolust. Senised seisukohad ja edasised probleemid”.
• 10. oktoobril korraldas Eesti keelenõukogu Tallinnas keelefoorumi. Avasõnad lausus Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang andis ülevaate „Eesti keele arengukava 2011–2017” seirest. Seiret kommenteeris Viini Ülikooli fennougristika professor Johanna Laakso. Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel kõneles eesti keelest Eesti teaduspoliitikas. Foorumi lõpetas Toomas Kiho juhitud arutelu „Eesti keel – innovatsiooni pidur või vedur?”.
• 16. oktoobril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)” kultuurimooduli projektide konverents, kus tutvustati kultuuri erinevate valdkondadega seotud ning programmist rahastatud projektide tulemusi. Ettekannetes käsitleti teemasid, nagu Friedebert Tuglase, Marie Underi ja Artur Adsoni vaimne pärand; Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjakogusid hõlmavad projektid; Estica/Baltica ajalooliste täistekstide digitaalne kättesaadavus; vanem eestikeelne ajakirjandus kui rahvusliku kultuurimälu kandja digitaalajastul; vanausulised kultuurimälu kandjatena; Venemaa eestlaste asustuslugu ja pärimus; eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded; Eesti kohapärimuse andmebaas ja piirkondlikud publikatsioonid; eesti regilaulude avaldamine; Eesti ja Ida-Euroopa huumor ja mõistatused; eesti muistendid ja loitsud; Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas (HERBA) ja satelliitandmebaasid; folkloristlikud rakendused elektroonilistel infokandjatel; eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas; kirjandus- ja kultuuriloolised allikapublikatsioonid EKLA kogudest; Eesti elulood suulise ja kirjaliku traditsiooni vahel; Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon (kuni 1940. aastani); teabekeskkond „Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb”; Eesti muusikalugu; Eesti džäss „raudse eesriide” taga; Balti kirjakultuuri ajalugu.
• 17. oktoobril Tallinna Ülikoolis toimunud Emakeele Seltsi kõnekoosolekul „Häälikuvälte müüt” pidasid ettekande Mati Hint („Grenzstein ja Veske, Ariste ja Lehiste”), Martin Ehala („Välte käsitlemisest üldhariduses”) ja Karl Pajusalu („Eesti välted läänemeresoome taustal”).
• 17.–19. oktoobrini toimus Tallinnas 3. rahvusvaheline e-leksikograafia konverents, mille korraldasid Eesti Keele Instituut ja Trojina instituut (Sloveenia). Kutsutud esinejad olid: John Simpson (Oxford University Press), Ryan McDonald (Google.com), Annette Klosa(Saksa Keele Instituut, Mannheim), Arvi Tavast(EKI) ja Gregory Grefenstette (EXALEAD, Prantsusmaa). Konverentsile eelnes kaks tööpaja: „Valmistudes elektrooniliseks ajastuks” ja SKEW-4.
• 22. oktoobril toimunud Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse seminari fookuses oli lapse kujutamine ilukirjandustekstides. Ettekannetega esinesid Mare Müürsepp, Ave Mattheus, Jaanika Palm, Jaanus Vaiksoo, Mari Niitra, Krista Kumberg ja Elle-Mari Talivee.
• 24.–26. oktoobrini korraldasid Võru Instituut ning Tartu Ülikooli keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool Nakatu turismitalus Võrumaal rahvusvahelise konverentsi „Läänemeresoome keeled kaartidel”. Esinejaid oli Soomest, Karjalast, Marimaalt, Moskvast ja Jekaterinburgist ning muidugi Eestist.
• 25. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar „Eesti digitaalhumanitaaria A° 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes”. Erialati ja teemati olid esindatud: arheoloogid (arheoloogiakogude infosüsteem, muistse asustuspildi uurimine digimeetoditega), keeleteadlased (TÜ kirjaliku keele korpus, eesti vahekeele korpus, Eesti Keeleressursside Keskus), folkloristid (paröömilise grafiti andmebaas, sakraaltekstide digikorpus), kirjandusuurijad (eesti kultuurilooline veeb). Tutvustati digiarhiive (rahvaluule-, murdearhiiv, hariduslooline e-varamu), veebinäitusi (virtuaalmuuseum.ee lahendusi) jm.
