Aino Jõgi (1922–2013) oli ärksa vaimuga inglise filoloog, õppejõud ning tõlkija. Tartu ülikoolis õppis Aino Jõgi käe all mitu põlvkonda sõjajärgseid inglise filolooge, sealhulgas ka nende ridade autor. Aino Jõgi teadushuvid keskendusid inglise ja eesti keele kokkupuutepunktidele (inglise-eesti keelekontaktid, tähendusväljade kõrvutav analüüs inglise ja eesti keeles, kollokatsioonid). Lisaks oli Aino Jõgi hinnatud tõlkija eesti keelest inglise keelde ja inglise keelest eesti keelde.
Käesolev raamat on Aino Jõgi 1971. aastal Tartu ülikoolis kaitstud kandidaaditöö trükiväljaanne. Väitekirja tekstile eelneb Urmas Sutropi koostatud elulooline ülevaade; Aino Jõgi oli Urmas Sutropi tädi. Neljakümne aasta taguse uurimuse raamatuna ilmumine on igati tervitatav. Esiteks teeb trükiväljaanne uurimuse kättesaadavaks laiemale lugejaskonnale. Seni sai kirjutusmasinal löödud väitekirjaga tutvuda Tartu Ülikooli raamatukogus. Teiseks pakub see raamat lugejale ohtralt ainet kaasamõtlemiseks. Aino Jõgi uurimus on säilitanud oma aktuaalsuse ka praegusel ajal, millele on iseloomulikud tihedad otsekontaktid inglise ning eesti keele vahel. Samas võimaldab ajaline distants väitekirja mõtestada praeguses kontekstis. Aino Jõgi teadis, et ta väitekiri ilmub monograafiana; paraku lahkus ta manalateele enne raamatu valmimist; saatesõna ta oma raamatule enam kirjutada ei jõudnud.
Sissejuhatus annab ülevaate keelekontaktide uurimise problemaatikast. Väitekirja teoreetiline raamistik põhineb eelkõige Einar Haugeni ning Uriel Weinreichi töödel. Päris tühjalt kohalt Aino Jõgi oma uurimistööd Eesti kontekstis ei alustanud. Esimene oluline töö antud valdkonnas on Elmar Muugi keelekorralduslik uurimus „Inglispäraste võõrsõnade õigekirjutus” (1935).(1) Muugi artikkel toob ära 230 sõnast koosneva inglise laenude loendi; Aino Jõgi pidas oma väitekirja üheks tugevuseks seda, et uurimistöö tulemusena õnnestus tal seda arvu rohkem kui kolmekordistada. Teine inglise laensõnade uurija enne teda oli Erich Raiet.
Sõnaloendi (750 inglise päritolu sõna) koostamisel oli Aino Jõgil kolm eesmärki: 1) tuvastada inglise päritolu sõnad eesti keeles, 2) fikseerida nende erinevad kujud, et selgitada variatiivsuse piire, 3) dokumenteerida laenu esmaesinemine. Väitekirja oluline panus ongi ajalooline lähenemine inglise laenude käsitlusele. Kõrvalepõikena märkigem, et inglise laenude uurimine läti keeles toimus nõukogude perioodil samal põhimõttel.(2) Inglise laenude dokumenteerimiseks eesti keeles tegi Aino Jõgi ära aukartustäratava töö. Ta luges läbi kogu XIX sajandi perioodika, samuti paljud käsiraamatud, kooliõpikud, entsüklopeediad, sõnaraamatud ning tõlked. Aino Jõgi andmetel on kõige varasemad inglise päritolu sõnad eesti keeles punš (1825), rumm (1818) ja viski, mis esinevad Otto Wilhelm Masingu Pühapäeva vahelugemistes ning Maarahva Nädalalehes. Tekstidest kogutud andmestikku täiendas ta sedelkataloogides leiduvate andmetega. Lisaks kogus ta suulist materjali raadio- ja telesaadetest ning vestles pensionäridest eestiaegsete meremeestega. Väitekirja tarvis kogutud materjali maht oli lõpuks umbes 10 000 sedelit; tuvastatud inglise laenude arv oli algselt 1500, millest umbes pool jäi hiljem väitekirja loendist välja näidete vähesuse tõttu (lk 24). On selge, et praegune digiteksti ajastu pakub ohtralt uusi võimalusi ka varasemate laenude uurimisel; tõenäoliselt toob varasemate tekstide uurimine päevavalgele täiendavaid andmeid.
Väitekirja põhiosa moodustab anglitsismide ajalooline sõnastik tähestikulises järjestuses. Sõnastiku ülesehituse näiteks valisin nimisõna tvist (lk 152), mis toob esile mõningad probleemid materjali esituses:
tvist ’puuvillane lõng; teat. moodne tants’ (Wied 1893, ÕS, EE); … gangsterfilmid, tvist … (NN 1963, 36); … radioolast tulevad kõige vastsemad tvistid (SV 1964, 9, 3)
< sks Twist (FWB) < ingl twist /twist/ ’kinds of strong silk and of cotton yarn; act of twisting’ (COD).
Nagu näeme, toob Aino Jõgi ära kõigepealt nimisõna tvist tähendused eesti keeles; tähendusi on antud juhul kaks ning nad on eraldatud semikooloniga. Järgnevad kasutusnäited ning viited allikatele, kus sõna esineb. Tõenäoliselt olnuks parem lahendus anda kasutusnäited iga tähenduse järel eraldi, sest igal tähendusel on oma ajalugu: kaasaegse seltskonnatantsu tähendus on sõnal twist inglise keeles kasutusel alates aastast 1961;(3) Wiedemanni sõnaraamatus seda tähendust pole. Sama probleem tekib tähenduste etümoloogilises käsitluses. Kui esimene tähendus on vahendatud saksa keele kaudu, siis teise tähenduse puhul see tõenäoliselt nii ei ole. Ingliskeelsed tähendused on väitekirjas antud peamiselt „Concise Oxford Dictionary” (COD) 1956. aasta väljaande järgi, mis on selle sõnaraamatu 4. trükk (ilmus esmakordselt 1951). Selles väljaandes twist kaasaegse seltskonnatantsu tähenduses veel ei kajastu.
Suurem osa inglise päritolu sõnadest on tulnud eesti keelde vahenduskeelte – saksa ning vene keele – kaudu. Vahetult inglise keelest on laenatud eelkõige merendus- ning spordisõnavara ning otselaenude arv on suurem ajavahemikul 1920–1940. Otse inglise keelest tulnud sõnu kokku lugedes sain nende arvuks umbes 190, nt autsaider, biit, biitlid, geim, logi, muusikal, nokauti lööma, okei, penalti, striptiis, triblama, vutt ’jalgpall’.Aino Jõgi arvates võiksid esmakordselt enne 1900. aastat kasutatud inglise laenud olla vahendatud saksa keele kaudu, aga ei saa välistada ka vene keele mõju. Saksa keele mõju jätkus aastatel 1920–1940. Saksa keele vahendusel tulnud laenud on nt beebi, dogi, dollar, dändi, flirt, flirtima, keeks, klops, koldkreem, leedi, seksapiil, tennis, toost. Vene keel toimis vahenduskeelena aastatel 1900–1920 ning oli peamine vahenduskeel pärast 1945. aastat, nt broiler, kongresmen, konteiner, kämping, motell, pikap, snaiper, treiler. Samas pole paljudel sõnadel võimalik selgepiiriliselt vahenduskeelt kindlaks teha. Nii on saksa või vahetult inglise laenudena märgitud nt boiler, brändi, doping, golf, hobi, kriket, peekon, ragbi. Saksa või vene päritolu on nt huligaan, poks, puding, romsteek, snoob, sport, sviiter, šerif, tramm. Vene või vahetult inglise keelest tulnud sõnadena on toodud nt bestseller, bisnesmen, bluus, sprinter. Leidub ka sõnu, millel on ära toodud kolm võimalust: kas vene, saksa või otse inglise keelest, nt brauning ja traal. Raamatut lugedes leiab üllatavaid leide. Näiteks sõnast puutsid ’jalgpallisaapad’ oli Aino Jõgile teada andnud Paul Ariste aastal 1968.
Huvitavat leiab sellest raamatust palju. Rühm sõnu on eesti keelde tulnud mitmuslikus vormis, nt keeks < sks Keks on algselt olnud mitmuslik vorm sõnast cake ’kook’. Sellesse rühma kuuluvad veel anšoovis, drops(id), keps ’madrusemüts’, klops < sks Klops < ingl collop, koks, props, relss, šortsid jt. Teise huvitava nähtusega on tegemist siis, kui algselt ühesilbilisest sõnast saab eesti keeles kahesilbiline sõna, nt bobi ’sportkelk’ < bob(sleigh), klubi < club, logi < log. Alternatiivne võimalus on vokaali pikenemine, nt snoob < snob.
Sobiv kaaslane Aino Jõgi raamatuga tutvumisel ning eesti andmestiku rahvusvahelisse konteksti paigutamisel on Manfred Görlachi toimetatud „Euroopa anglitsismide sõnaraamat”.(4) Sealt võime nt lugeda, et meile vene keele vahendusel jõudnud broiler on pea eranditult kasutusel ainult Ida-Euroopa riikides või et huligaan on pikka aega olnud käibel just Venemaal ning Ida-Euroopas kurikaela tähenduses. Inglise keele ruumis seondub huligaan pigem jalgpalliga.
Järgnevalt mõned märkused sõnade päritolu kohta. Aino Jõgi näitab sõna hipi päritoluna nimisõnu hepster ja hipster (lk 84). Õige on omadussõna hip tähenduses ’vaimselt erk’, millele lisandub järelliide -y. Tegemist on algselt Ameerika päritolu sõnaga. Nõukogude ajal kõigile tuntud maastikuauto villise kohta väidab Aino Jõgi, et seda tootis Teise maailmasõja ajal firma Willies Knight Motor Co (lk 154). Siingi on täpsustus asjakohane. Maastikuauto Willys tuleneb isikunimest John North Willys (1873–1935) ning nimetus oli kasutusel USA firma Willys-Overland Motors kaubamärgina.(5) Villiste tootmine algas 1941. aastal ning auto sünonüümiks sai džiip.
Kaasaegne inglise keel on pluritsentriline keel, mis tähendab seda, et tal on mitu mainekat standardit. Kaks peamist standardit – Ameerika ning Briti inglise keel – on üleilmse levikuga; Austraalia inglise keel on oluline piirkondlik standard. Ameerika inglise keele vaatepunktist sõnaloendit analüüsides nähtub, et oluline Americana on ära toodud, nt bluus, bugi-vugi, džäss, jänki, mokassiinid, okei, opossum, pokker, roknroll, skunk, tomahook, trapper, tšarlston, vigvam, ning kasutatud on Ameerika leksikograafilisi allikaid. Samas võinuks Ameerika inglise keele käsitlus olla mõnevõrra põhjalikum; puudu on nt ameeriklane ning amerikanism. Puudu on ka nt hularõngas, mis oli meilgi kunagi populaarne; hula hoop tuli Oxfordi inglise keele sõnaraamatu andmetel käibele 1958. aastal ning hula on pärit havai keelest.(6) Miki-Hiir on samuti tegelane, kes meil oli sel ajal juba tuntud; inglise keeles esmakordselt kasutusel 1930. Jänki kohta on ära toodud kaks tähendust: ’põhjaameeriklase pilkenimetus Euroopas’ ning ’välisriigi laeval teeniv eesti meremees’. Siinkohal on asjakohane märkus, et Ameerika kodusõja kontekstis ning ka hiljem tähendab jänki põhjaosariiklast. Tartus nägin aga koolipoisina oma silmaga tudengite plakatit Jänkid Peipsi taha!, mille alltekst ’venelased Peipsi taha’ oli inspireeritud käimasolevast Vietnami sõjast. Usun, et ka Aino Jõgi oli sellest teadlik, aga nõukogude oludes oleks sellise näite väitekirja lisamine olnud mõeldamatu.
Lõpuks mõni sõna apsudest, mis jäid silma raamatuga tutvumisel. Märksõna džemm juures (lk 71) on viide, mis suunab lugeja leheküljele 327. See viide on õige väitekirja numeratsioonis, kuid kuna raamatus on 270 lk, siis jääb see õhku rippuma; õige on lk 222–223. Mõned käsikirjas esinenud apsud inglise õigekirjas on jäänud parandamata ning korduvad ka raamatus, nt marusipal (lk 99) pro marsupial ja mahagoni (lk 105) pro mahogany. Alles on jäänud ka viga märksõnade tähestikulises järjestuses todi, tipp-topp, tomahook (lk 144–145); õige on tipp-topp, todi, tomahook. Ka märksõnad muusikahall ja muusikal (lk 110) on vales kohas. Teksti ümberkirjutamisel on aga tekkinud ka rida uusi apse, mida käsikirjalises väitekirjas polnud, nt contries (lk 62) pro countries, germany (lk 62) pro Germany, liquides (lk 90) pro liquids, couplse (lk 81) pro couples, refrechment (lk 100) pro refreshment, vounded (lk 124) pro wounded, shipshandler (lk 128) pro shipchandler, a women (lk 138) pro a woman.
- E. Muuk, Inglispäraste võõrsõnade õigekirjutus. – Eesti Keel 1935, nr 4–6, lk 180–185.
- J. Baldunčiks, Anglicismi latviešu valodā. Rīga: Zinātne, 1989.
- J. Ayto, A Century of New Words. Oxford: OUP, 2007, lk 178.
- A Dictionary of European Anglicisms. A Usage Dictionary of Anglicisms in Sixteen European Languages. Toim M. Görlach. Oxford: OUP, 2001.
- http://en.wikipedia.org/wiki/Willys (9. VI 2014).
- http://www.oed.com (9. VI 2014).
