• 6. märtsil peeti Tallinna Ülikoolis Eesti Kognitiivse Keeleteaduse Ühingu 4. aastakonverents. Esinesid Piia Taremaa („Liikumisverbid resultatiivkonstruktsioonides”), Geda Paulsen („Mittelineaarne kausatiivsus – põhjusadjunktidest eesti keeles”), Tuomas Huumo („Kahe liikuja piirang ja soome keele kaassõna edellä”), Katre Õim („Saav kääne seotud ja vabades ühendites”), Ene Vainik („Tunnete omadused ristlõikes”), Liina Lindström („Kas lausetüübid on olemas?”), Mariann Proos („Verbi nägema tähendusrühmadest kujundskeemide abil”), Ann Veismann („Kas Alice puges läbi peegli või peeglist läbi?”), Ilona Tragel ja Jane Klavan („Miks me teeme keeleteaduslikke katseid?”).
• 7. märtsil korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit Tallinna Ülikoolis seminari „85 aastat keeletoimetaja ametit Eestis”. Ettekanded pidasid elupõline toimetaja Ants Haljamaa (Koolibri), kirjanik Jan Kaus (Eesti Kirjanike Liit), tõlkija Triinu Tamm (Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon) ja kirjastaja Krista Kaer (Eesti Kirjastuste Liit). Eesti Keeletoimetajate Liidu noorliikmeid esindas Liina Lepsalu. Kristel Ress tutvustas põgusalt seni tehtud tööd. Liit asutati 2012. aastal ja praegu on liikmeid 82.
• 13. märtsil, eelseisva emakeelepäeva puhul, peeti rahvusraamatukogus konverents „Eesti keele maagilisest mõjust”. Avasõnad lausus peadirektor Janne Andresoo. Esinesid Jaan Undusk („Sõnade ootel”), Kärt Hellerma („Sõna – osake või laine?”), Indrek Koff („Keelevabadus”), Ilmar Tomusk („Keelest ja poliitikast”), Livia Viitol („Kestmise loits: katkematu keel”) ja Mathura („Lausumissõnad ja sõna lausumine”).
• 24. märtsil kirjandusmuuseumis toimunud teisipäevaseminaril kõneles Tarmo Kulmar surmast ja surnutest eri kultuurides. Vaatluse all olid surma päritolumüüdid, inimeste suhtumine surmasse ja surnutesse, leinakombed, matmisviisid, surnukultus, aga ka märtrite- ja pühakutekultus eri religioonides ja erinevatel ajastutel.
• 25. märtsil
toimus Tallinnas Hõimuklubi
õhtu, kus keeleteadlane Heinike Heinsoo tutvustas oma koostatud maailma esimest vadja keeles kirjutatud raamatut „VadÍdÍa sõnakopittõja” („Vadja sõnakoguja”).
Raamat on õppematerjaliks vadja keele kõnelejatele ja keelest huvitatuile, sisaldades algupäraseid tekste liivtšülä-luuditsa murdes, viiekeelset sõnaraamatut ja Virge Jõekalda illustratsioone.
• 26. märtsil peeti Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek, milles keskenduti väliseestlaste toidukultuurile. Ettekande pidas Riina Reinvelt („Eesti toit pagulaste mälestustes”), kes on jälginud, mis on Eesti Rahva Muuseumi arhiivi 15 aasta jooksul väliseestlaste toiduharjumuste ja eelistuste kohta kogunenud.
• 27. märtsil toimus Tallinnas Emakeele Seltsi aastakoosolek. Kavas oli Kersti Lepajõe (TÜ) ja Satu Grünthali (Helsingi ülikool) akadeemiline ettekanne „Eesti ja soome emakeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste motivatsioon ja kutsumus saada õpetajaks”. ES-i 95. tegevusaastast tegi ülevaate teadussekretär Killu Paldrok.
• 30. märtsil korraldasid Laurentsiuse Selts, Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tallinnas Eduard Ahrensile pühendatud konverentsi „Kummardus Ahrensile”. Tervitustega esinesid akadeemik Karl Pajusalu (ES), Urmas Sutrop (EKI) ja Sulev Valdmaa (Laurentsiuse Selts). Järgnes ettekannete osa: Mati Hint („Ahrensi ortograafia on eesti identiteedi oluline koostisosa”), Heli Laanekask („Ahrensi grammatikast Wiedemanni pilgu läbi”) ja Toomas Paul („Probleemidest piibli tõlkimisel”).
