• 4. juunil toimus Tartus Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi ning Jyväskylä ülikooli Langneti doktorikooli ühisseminar „Keeleõpe ja keeleteooria”. Eestist esinesid Eva Saar, Maarja-Liisa Pilvik, Denys Teptiuk, Ilze Zagorska, Triin Todesk ja Piia Taremaa.
• 5.–7. juunini korraldasid Tallinna Ülikool ja SA Eesti Semiootikavaramu Tallinnas 7. rahvusvahelise Juri Lotmani konverentsi, mis kandis pealkirja „Võimusemiootika: vägivald ja autonoomia”. Peaesinejateks olid Tallinna Tehnikaülikooli riigiteaduste professor Wolfgang Drechsler ja Müncheni ülikooli slavistikaprofessor Aage Hansen-Löve. Konverentsil osalesid teadlased Saksamaalt, Iisraelist, Itaaliast, Poolast, Venemaalt, Ukrainast, USA-st jm, aga ka Tallinna ja Tartu ülikoolist. Eestist esinesid Mihhail Lotman, Epp Annus, Mihkel Kaevats, Irina Pärt, Tatjana Šor, Timur Guzairov, Galina Ponomarjova, Mihhail Trunin, Aleksandr Danilevski, Rein Veidemann, Aarne Ruben, Mihhail Fiadotau, Tatjana Kuzovkina, Andreas Ventsel, Ott Puumeister, Anneli Mihkelev jt.
• 8. juunil toimus Tartus semiootikakonverents „Paris/Tartu – Barthes/Lotman”, mis oli pühendatud eesti ja prantsuse semiootika suurkujudele Roland Barthes’ile ja Juri Lotmanile. Konverentsil astusid üles Pierluigi Basso (Lyoni ülikool), Anne Beyaert-Geslin (Bordeaux Montaigne’i ülikool), Daniele Monticelli (TLÜ), Patrick Sériot (Lausanne’i ülikool), Marek Tamm (EHI) ning Peeter Torop (TÜ).
• 11.–12. juunil peeti Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Nõmmel aiakonverents „…rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses”, kus arutleti aia ja looduse rolli üle meie kirjandusloos. Päeva esimeses pooles esinesid Elle-Mari Talivee, Ulrike Plath, Kadri Tüür, Kairit Kaur, Denis Kuzmin, Rebekka Lotman ja Anneli Banner. Pärast lõunapausi tutvuti kirjanike aia ja äsja avatud loodusõpperajaga. Marie Underi peenrast kõneles Lea Eermann ja aia muutumistest Olev Abner. Tubases õhkkonnas jätkati ettekannetega: sõna said Cornelius Hasselblatt, Külliki Kuusk, Aare Pilv, Piret Kruuspere, Indrek Ojam, Aarne Ruben ja Anneli Kõvamees. 12. juunil korraldati keskkonnaajalooline väljasõit Kehrasse. Kohalikus rahvamajas kõneles Tõnu Õnnepalu inimesest ja tema aiast ning Õnne Kepp uuenevast maastikukujutusest XX sajandi alguse eesti luules.
• 13.–14. juunil peeti Võrumaal Liinakurul traditsiooniline kirjandustudengite kevadkool. Teemadest käsitleti omamütoloogiat ja orjakirjandust, läti ja leedu uudisteoste tõlkeid, eestlaste endakuvandit „Mina”-sarja teostes, türgi kirjaniku Orhan Pamuki romaani „Süütuse muuseum”, muusikat tekstis Haruki Murakami „Norra metsa” näitel, enesekolonisatsiooni tsiviliseerivat sündmuslikkust jpt.
• 27. juunil korraldas Emakeele Selts Tartu ülikoolis XLVIII J. V. Veski päeva teemal „Eesti keelevara digiajastul”. Ettekannetega esinesid Kadri Vare („Keeleressurssidest Eesti Keeleressursside Keskuses ja keeletehnoloogia saavutustest riikliku programmi raames”), Heiki-Jaan Kaalep („Morfoloogiline analüüs kui tehniline ülesanne”), Kadri Muischnek („Automaatne süntaksianalüüs ja analüsaatori veebiliides”), Kadri Sõrmus ja Siim Karnö („Emakeeleõppija korpus EMMA ja mõnda, mis seal sees leida on”), Margit Langemets („EKI keelevara ja moodne aeg”), Kristian Kankainen („EKI e-keelenõust”) ja Liis Ermus („EMSUKA heliarhiivi digitaalsed võimalused”). Pärast akadeemilist osa järgnes lillede panek akadeemik J. V. Veski kalmule Raadi kalmistul.
