• 3.–7. septembrini leidis Ungaris Badacsonys aset 13. soome-ugri kirjanike kongress, mis tänavu oli pühendatud näitekirjandusele. Eestist osalesid Arvo Valton (aukülalisena), Tiina Vallikivi, Eva ja Indrek Koff, Jaanus Vaiksoo, Kauksi Ülle, Merle Jääger, Erki Aule ja kirjastaja Riho Rajand Kirjastuskeskusest.
• 8. septembril tähistati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses Henrik Visnapuu 125. sünniaastapäeva. Kirjandus- ja kultuuriloolane Loone Ots pidas ettekande, milles andis ülevaate Visnapuu kui näitekirjaniku kujunemisest, tema lavateoste žanridünaamikast ja retseptsioonist. Samuti tõi Loone Ots esile Visnapuu unustusse vajunud näidendite seoseid tänapäevaga, rõhutades nii mõnegi jätkuvat aktuaalsust, ning kutsus üles mõnd neist kas või eksperimendi korras uuesti lavale tooma. Päeva lõpetuseks kandis näitetrupp Hevi-9 ette katkendi Visnapuu 1932. aastal valminud näidendist „Madaam Sohk ja Pojad”.
• 22. septembril toimus Tallinna Linnaarhiivis Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminar, kus Martin Klöker pidas ettekande „Einer Revaler Liebe auf der Spur. Werkstattbericht zur Erforschung des Briefwechsels von Caspar Meyer und Katharina von der Hoyen (Reval ca 1637–1653)”.
• 22. septembril korraldas Tallinna Ülikool akadeemilis-poeetilise seminari, mis oli pühendatud itaalia uuringute dotsendi, kirjandusteadlase, tõlkija ja luuletaja Ülar Ploomi juubelile. Ettekannetega esinesid humanitaarinstituudi õppejõud ja Ülar Ploomi kolleegid Mihhail Lotman, Anne Lange, Marek Tamm ja Tõnu Viik. Poeetilistes ettekannetes kohtus Ülar Ploomi luule tema õpilaste omaga: üles astusid Eda Ahi, Kristjan Haljak, Mihkel Kaevats, Maarja Kangro ja Kalju Kruusa.
• 23. septembril peeti Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek. Mare Rand kõneles teemal „„Aleksander vaid, ja üksnes tema, lõi Sulle, Dorpat! Sinu noorussära”: Adalbert Philipp Cam(m)erer – Tartu üliõpilasest koolimeheks ja luuletajaks”.
• 24. septembril toimus Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandekoosolek. Kristi Salve käsitles ettekandes „Pikk, pikk jutus, las ma alosta otsast” muinasjuttude uurimise ja avaldamise probleeme üldiselt, pisut lähemalt vaatles aga Lutsi muinasjuttude publikatsioone. Tutvustati kahte uut väljaannet: Keele ja Kirjanduse rahvajututeemalist erinumbrit (KK nr 8–9/2015, koostaja Risto Järv) ja Ingrid Rüütli, Sille Kapperi „Kihnu tantse” (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse väljaanne).
• 24.–26. septembrini korraldasid Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, riigiteaduste instituut ning filosoofia ja semiootika instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus koos Eesti Goethe-Seltsiga VIII rahvusvahelise balti kirjakultuuri sümpoosioni „Kontinent Herder: empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeetikas ja poliitikas”. Sümpoosion keskendus Johann Gottfried Herderi sümpaatia (Mitgefühl) ja empaatia (Einfühlung) käsitlustele ning nende tunnetus- ja tundevõimete rollile ja väljendustele inimlikus keele- ja kultuuriloomes, ajalootunnetuses ning ühiskondlikus ja poliitilises interaktsioonis. Avaloengu pidas Berni ülikooli professsor Wolfgang Pross.
• 25. septembril korraldas Eesti Keele Instituut Tallinnas lahtiste uste päeva. Avasõnad lausus instituudi vastne direktor Tõnu Tender. Teemal „Eesti keel Euroopas” arutlesid Mari Tarand ja Urmas Paet. Instituudi kõigi valdkondade uurijad tutvustasid oma tööd teemanurkades, nagu „Küsida võib kõike” (keelenõu), „Keelevara veebis”, „Arvuti kõneleb sinuga eesti keeles”, „Eurokeelehooldest selge sõnumini”, „Arvuti tunneb head ja halba”, „Eesti nimede kirev maailm”, „Kust saab termineid?” ja „Murrame keelt”.
• 25. septembril tähistas Emakeele Selts Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Tervitussõnad lausus ES-i esimees Helle Metslang. I plokis „Omandatavast ja õpitavast keelest” pidasid ettekanded Andra Kütt (TLÜ), Kaisa Kaldoja (TLÜ), Inga Sapunjan (TÜ) ja Keiu Kärt Tammeaid (TÜ). II ploki „Kirjutatavast ja kõneldavast keelest” ettekannetega esinesid Dagne-Anete Soontalu (TLÜ), Elen Pärt (TÜ) ja Andra Rumm (TÜ).
• 19.–28. septembrini toimus Lõuna-Prantsusmaal Die linnakeses Ida-Euroopa kultuuridele pühendatud festival Est-Ouest. Eesti oli sel aastal 25. korda toimunud festivali peakülaliseks. Ennekõike keskenduti eesti kirjandusele ja kirjanikele, keda esindasid Jaan Kaplinski, Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ehin, Anti Saar, Andrei Ivanov, Katrina Kalda, Mehis Heinsaar ning Eva ja Indrek Koff. Toimus kohtumisi lugejatega ja autogrammitunde, loeti ette katkendeid kohale sõitnud kirjanike teostest. Aruteludel osalesid kultuuriteadlane Marek Tamm ning eesti kirjanduse tõlkijad Eva Toulouze, Jean Pascal Ollivry, Antoine Chalvin, Jean-Pierre Minaudier jt.
• 27.–29. septembrini korraldas Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon Tartus 11. rahvusvahelise konverentsi „(Ilu)kirjanduslik tõlge: kas kultuurilis-vaimse dialoogi tegur või akulturatsiooni tööriist?”, kus arutluse lähtekohaks võeti Juhan Liivi postuumselt (1927) esmaavaldatud luuletus „Puusärk”. Avaettekande tõlkimise misjonitööst maailmakirjanduse ja võrdleva kirjandusuurimise uuemate diskussioonide taustal pidas ICLA (rahvusvahelise võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsiooni) aupresident, USA Georgia ülikooli professor Dorothy Figueira. Ettekannetega esinesid õpetlased USA-st, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Leedust, Lätist, Venemaalt, Hispaaniast, Iirimaalt ja Eestist.
• 30. septembril peeti Tallinnas Eesti Keele Instituudis UTKK seminar „Kunsti ja tõe suhetest”. Aare Pilv kõneles Alain Badiou kolmest kunsti ja tõe vahelise suhte kontseptualiseerimise „skeemist” (didaktiline, klassikaline ja romantiline), mille kõrvale ta pakkus neljandaks „inesteetika” kontseptsiooni.
• 30. septembril toimus Tallinnas Hõimuklubi õhtu, kus esines soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni president János Pusztay ettekandega „Soome-ugri rahvaste kirjandus tänapäeval – juured ja võrsed”. Hiljuti Ungaris toimunud soome-ugri kirjanike kongressi valguses arutles ta selle üle, kes on soome-ugri kirjanik: kas kirjanik, kes kirjutab mõnes soome-ugri keeles, või kirjanik, kellel on küll soome-ugri juured, kuid kirjutab vene keeles; kas saab öelda, et kirjandus on emakeele, identiteedi ja rahva säilimise vahend?
