Lühikroonika

• 7. mail alustas Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut koos Eesti-uuringute Tippkeskusega uuesti mõtteloo seminaride sarja, mis on jätkuks aastatel 2012–2014 filosoofia ja semiootika instituudis toimunud „Eesti mõtteloo metodoloogia” seminarile. Esimesel kokkusaamisel kõneles mõtteloo professor Pärtel Piirimäe teemal „Mõtteloo mõttest: ühe distsipliini sisekaemus”. 

• 7. mail  toimus Kumu kunstimuuseumis neljas TÜHI pop-up seminar, mille fookuses oli Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi koostatud näitus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos” ja samade autorite kirjutatud monograafia „Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis” (Tallinn, 2018). Minevikku kujutavate piltide kõrval olid vaatluse all ka mütoloogia- ja pärandiainelised teosed. Esinesid Eesti Kunstiakadeemia professor ja TÜHI vanemteadur Krista Kodres, TÜHI kunstiajaloo professor Kersti Markus, TÜHI kultuuriajaloo professor Marek Tamm ja TÜHI filosoofia lektor Margus Vihalem. Kolleegide kommentaaridele vastasid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem.

• 11. mail toimus Tartu Ülikooli Raamatukogus kirjandusfestivali Prima Vista raames konverents „Kirjandus ja tehnika: mõtestused ja representatsioonid”. Ettekannetega esinesid Tiit Hennoste („Johannes Semper hobusega. Avangard, takerduja looduse ja tehnika vahel”), Raili Marling („Muutume masinateks: tehnoloogia ja soolistatud kehad ameerika modernismis”), Indrek Männiste („Tehnika, modernism ja poeetiline kontrapunkt”), Epp Annus („Kirjandus filosoofia ja techne vahel: kellad ja kaamerad”), Agnes Neier („Fototehnika ja sõnakunst: kuidas fotograafia vormib kirjandust”), Märt Läänemets („Deus ex machina? Bodhisattvate „kosmoserännetest” mahajaana suutrates”), Arne Merilai („Tehniline pööre, luuleline kääne”), Marin Laak ja Piret Viires („Kirjandus digitehnoloogiate müras”), Jaak Tomberg („Küberpunk ilma ulmeta”) ja Andrus Laansalu („Vanaisa Pahhom ja traktor õitsil”).

• 12. mail Münchenis toimunud Emakeele Seltsi väliskeelepäeval esinesid Martin Ehala („Eesti keele elujõust”), Jüri Viikberg („Saksa keelest eesti keeles”) ja Killu Paldrok („Keeleabiallikad – abiks ikka”).

• 14. mail peeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses teadusseminar „Balti orjuse­diskurss pikal XIX sajandil põimitud ajaloo perspektiivist”. Ettekandega esinesid Linda Kaljundi (TLÜ) ja Ulrike Plath (UTKK, TLÜ). Esinejad arutlesid, millal, miks ja kuidas sai orjusest Eesti ajaloo süngust kehastav nähtus ja XIX sajandi Balti ajalookirjutuses siinset ajalugu kokku võttev ja defineeriv kuvand. Nad analüüsisid ka eesti ja baltisaksa ajalookirjutuse põimingute ja antipõimingute tähendust väljaspool Garlieb Helwig Merkeli teoseid.

• 15. mail toimus Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse narra­tiivide töörühma seminar, kus Helen Hint pidas ettekande „Ühed narratiivid ja mis neist leida on”. Esineja tutvustas oma uurimismaterjali (narratiivide) kogumise meetodit ja selle meetodi kasutamise põhjuseid ning seda, kuidas narratiividest huvipakkuv keeleaines välja valida ja seda analüüsida.

• 18. mail peeti Eesti Keele Instituudis tõlkeseminar. Ettekannetega esinesid Martin Luts („Masintõlkest”), ­Mairold Vaik („Kuidas merendusalaste tekstide tõlkimisel ja toimetamisel veebist abi leida”), Mall Laur („Kuidas suhtuda patuoinasse?”) ja Ülle Leis („Täpse tõlkimise talumatu kergus … või raskus”).

• 22. mai Kirjandusmuuseumi teisi­päevaseminari teemaks oli KORP-i päringusüsteemi võimalused kirjanduskorpustele. Päringusüsteem KORP on paindlike päringute tegemise tööriist eri tasemel märgendatud ja märgendamata korpustest. Eesti Keeleressursside Keskuse töötajad Neeme Kahusk, Kadri Vider ja Olga Gerassimenko tutvustasid KORP-i päringuvõimalusi Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetuse proovikorpuse näitel.

• 23. mail toimus Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühma seminar, kus Eneken Laanes rääkis Raimond Kaugveri laagri­mälestustest kirjades ja kirjanduses.

• 31. mail peeti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolek. Eesti folkloristika aastapreemia pälvis Anu Korb. Eel­mise aasta laureaat Reet Hiiemäe pidas ette­kande „Folkloristika võimalused ja piirid”.