Lühikroonika

• 3. aprillil korraldati Tallinna Toomkoolis IV Eduard Ahrensi konverents „Meil oma sõna kinnita”. Esinesid Heiki Haljasorg („Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil”), Sulev Valdmaa („Eduard Ahrens – Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja”), Kristiina Ross („Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada”), Aivar Põldvee („Külakeelest ja kirikukeelest”) ja Rasmus Puur („Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana”). Kuulati ka kahe õpilase ettekandeid: Mikk Metsmägi Tallinna Toomkoolist kõneles kümnest Eesti keelemehest ja Sanne Säär Kolga koolist esines teemal „Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas”.

• 9. aprilli Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril folkloori lühivormidest esines kirjandusmuuseumi teadur Saša Babič teemal „Traditsioonist ja innovatsioonist ehk kuidas väikse kühvliga Terve põld üles kaevata / Tradition and innovation … or how to take a big bite with a small spoon”.

• 9. aprillil tähistas ajakiri Akadeemia oma 30. sünnipäeva Eesti Rahva Muuseumis konverentsiga „Paberil või ilma?”. Ettekanded peeti „Universalia”, „Humaniora et socialia” ja „Naturalia” sektsioonis. Üle anti Akadeemia iga valdkonna aastaauhinnad.

• 10.–11. aprillil peeti Tartus noorte kultuuriuurijate konverents „Noorte hääled”. Esimene päev Eesti Rahva Muuseumis oli pühendatud rahvus­vahelistele teemadele. Plenaarettekande pidas Saša Babič („Short forms of folklore and contemporary cultural dialogues”). Ettekanded olid jaotatud sektsioonidesse „Rituaalid ja kombed”, „Kogukonnad ja sotsiaalsed suhted”, „Identiteedid ja sümbolid”. Teine päev Eesti Kirjandusmuuseumis oli eesti­keelsete ettekannete päralt. Sektsioonis „Alternatiivsed igapäeva­praktikad” esinesid Terje Lill („Kurgikasvatus kui vaimne kultuuri­pärand Eesti-Kasepää eestlaste kogukonnas”), Mona Menets („Dumpster diving ehk võitlus toidu raiskamisega”), Kaspar Metsar („Haltuura (lisatöö) põhjused ja avaldumine nõu­kogudeaegse Tallinna Juveeli­tehase töötajate näitel”); sektsioonis „Verbaalsed praktikad” astusid üles Airika Harrik („Facebooki grupp KalambuuR kui väike­rühm: käitumismustrid ja demograafilised aspektid”), Imar ­Koutchoukali („Eesti laenudest baltisaksa keeles ja nende kultuuriline ning sotsiaalne tähtsus”); sektsioonis „Pärand uues kontekstis” esinesid Eliis Vaino („Kunstiga kiusamise vastu” – haridusprogramm kui muuseumi võimalus panustada kiusuennetusse”), Liis Luhamaa („Pärandiloomest rahva­rõivastes Lõuna-Läänemaa rahvarõiva­seelikute näitel”), Jaan Sudak („Hakkame santima! Mardikombestiku hetke­seisust 2018. aasta ankeetküsitluse põhjal”).

• 11.–13. aprillini korraldati Tartu Ülikoolis viiendat korda eesti ja soome keeleteadlaste ühiskonverents „Grammatikat lüpsmas / Kielioppia lypsämässä”. Eesti teadlastest esinesid ettekannetega Liina Lindström ja Ilona Tragel (TÜ, „Võtsime (kätte) ja tegime ära”), Jane Klavan (TÜ, „Eesti keele välis­kohakäänete ja kaassõnade peal, peale, pealt kasutus eestikeelses veebis”), Mirjam Ruutma (TÜ, „Komitatiiv ja sarnaste funktsioonidega kaassõnad murde­korpuses”), Maarja-Liisa Pilvik (TÜ, „mine-sufiksi produktiivsusest eesti keele allkeeltes”), Aive Mandel (TÜ, „Eesti V2-sõnajärjest võrdluses soome ja läti keelega”), Carl Eric ­Simmul (TÜ, „Eesti keele konverbitarindi sõnajärg”), Heete Sahkai (EKI, „Põhja ja laiendite järjekord eesti keele verbifraasis”), Anne­katrin Kaivapalu (Turu ülikool/TLÜ, „Eesti ja soome mitmuse partitiiv: tüpoloogiast ja sarnasuse tunnetamisest”), Renate Pajusalu, Maria Reile, Helen Hint, Tiina Nahkola, Piia Taremaa (TÜ, „Relatiivlause funktsioonid ja vorm eesti, soome ja vene keeles: katseline lüpsmine”), Helen Plado, Maarja-Liisa Pilvik (TÜ, „Eituse väljendamine seto keeles – millest sõltub eitussõna asukoht?”). Soomet esindasid Helsingi ja Turu ülikooli teadlased.

• 12. aprillil pidas Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul ettekande Rootsi Ingeri Liidu sekretär ja ajalehe Ingria toimetaja Viktor Pajunen. Ta kõneles Rootsi ingerisoomlaste ajaloost ja tänapäevast, aga ka ingeri rahva­killu võimalikust tulevikust Rootsis.

• 15. aprillil korraldas Tallinna Ülikool koostöös Balti-Saksa kõrgkoolide büroo ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega ajaloolise mitmekeelsuse seminari „Facetten der Mehrsprachigkeit im 17. Jahrhundert” („Mitmekeelsuse eri tahkudest XVII sajandil”). Esinesid Helmut Glück (Bambergi ülikool, „Mehrsprachigkeit in Europa im 17. Jahrhundert”), Mark Häberlein (Bamberg, „Adel, Kaufmannschaft und Mehrsprachigkeit im Europa des 17. Jahr­hunderts”), Kristi Viiding (TÜ, „Die Mehrsprachigkeit der Inschriften in den estnischen Kirchen in der Frühen Neuzeit”), Aivar Põldvee (TLÜ, „Language in change: Some sociolinguistic aspects of spoken and written Estonian in the 17^th century”), Marin Jänes (UTKK, „Zu gesellschaftlichen und institutionellen Rahmenbedingungen der Mehrsprachigkeit im 17. Jahrhundert anhand von Kirchenvisitationen”), Inna Jürjo (TLÜ, „Die Mehrsprachigkeit in den est- und livländischen Gerichts- und Visitationsprotokollen des 17. Jahrhunderts”), Kaidi Kriisa (TÜ, „Some examples of multilingual practices in the academic texts of the Early Modern Academia Dorpatensis (1632–1710)”), Anna Verschik (TLÜ, „Jiddische und Baltendeutsche Sprachkontakte”), Szilárd Tibor Tóth (TÜ Narva kolledž, „Mehrsprachigkeit in den estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts”) ja Aigi Heero (TLÜ, „Die Mehrsprachigkeit in den „Anotationes” (ca 1650–1658) des Revaler Kantors David Gallus”).

• 16.–17. aprillil toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse konverents „Kirjakultuur, õigus ja kohtud Poola-aegsel Liivimaal David Hilcheni epistolaarpärandi valguses”. Esinesid Kristi Viiding (UTKK, „Introduction to David Hilchen’s written legacy, especially to his epistolography”), Hesi Siimets-Gross (TÜ) ja Thomas Hoffmann (UTKK/­TalTech, „David Hilchens Juristenkorrespondenz vs. juristische Korrespondenz”), Peter Oestmann (Münsteri ülikool, „Contumacia: Ladungsungehorsam im frühneuzeitlichen Prozessrecht”), Marju Luts-Sootak (TÜ, „„Nobilis sum, cur Nobilitatis jure excludor?” – Ein Versuch, den Prozess gegen David Hilchen nach landrechtlichen Maßstäbe zu beurteilen”), Adam Moniuszko (Varssavi ülikool, „King’s courts in the Polish-Lithuanian Commonwealth at the turn of 16^th century”), Maciej Jońca (Lublini ülikool, „David Hilchen and Jan Zamoyski – a short story of an extraordinary friendship”), Łukasz Marzec (Krakówi ülikool, „Studium Generale. Legal education in Kraków University in the 16^th and 17^th century”), Valentina Lepri (Varssavi filosoofia ja sotsioloogia instituut, „Shaping a Renaissance scholar: Remarks on David Hilchen’s educational paths at the Akademia Zamojska”).

• 17. aprillil peeti Eesti Kirjandusmuuseumis eluloopäev, mis keskendus Tartuga seotud mälestuste kogumisele ja esitlemisele erinevates mäluasutus­tes. Sellealast tegevust tutvustasid Katrin Raid Tartu ­Linnaraamatukogust, Terje Lõbu Tartu Ülikooli muuseumist ja Elmar Gams suulise ajaloo portaalist „Kogu Me Lugu”. Oma Tartust kõneles 2018. aasta Tartu linnakirjanik Mika Keränen.

• 17. aprillil Tallinnas toimunud ­Hõimuklubi õhtul „Ersa keelemeel” rääkis Helsingi ülikooli fennougrist Jack Rueter Mordvamaal elavate ersade ja mokšade erinevatest identiteetidest, samuti ersa keele võimalustest digiajastul. Sven-Erik Soosaar tutvustas EKI-s koostatud elektroonilist eesti-ersa sõnaraamatut.

• 17. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis peetud ingliskeelsel seminaril esines Jekaterina Anastassova ettekandega „Usundi, maagia ja esoteerika vahel: Püha Cyprianus ja tema riitus”, milles andis ülevaate Püha Cyprianuse palve päritolust ja ajaloost Bulgaarias ning arutles selle tähenduse üle tänapäeva linnakultuuris.

• 24. aprillil korraldas Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond seminari Ida-Euroopa konspiratsiooni­teooriatest. Osalesid nii vandenõude uurimisvõrgustikku (Comparative Analysis on Conspiracy Theories) kuuluvad teadlased kui ka üksikuurijad Rumeeniast, Venemaalt ja Soomest, kelle huvi keskmes on ennekõike Ida-Euroopas toimuv, millele läheneti ajaloolisest, etnoloogilisest, folkloristlikust ja semiootilisest perspektiivist. Tartu Ülikoolist osalesid Mari-Liis Madisson, Andreas Ventsel („Attention-grabbing function of conspiracy theories”) ja Anastassia Astapova („In pursuit of nationhood vis-à-vis Russia: the search for lost manuscripts in post-Soviet countries”).

• 25.–26. aprillil toimus Tallinnas 18. rakenduslingvistika kevadkonverents „Eesti keele aasta. Rakenduslingvistika vaatenurk”. Kutsutud esinejad olid Bolette Sandford Pedersen (Kopenhaageni ülikool, „Lexicography in natural language processing – is it useful?”), Jean-Marc Dewaele (Londoni ülikool, „If classroom emotions were music, teachers would be conductors and learners would be members of the orchestra”) ja Kristiina Praakli (TÜ, „Eesti keeled globaalsel ajastul”). Peale üldsektsiooni toimus töö „Keeleõpetuse ja tekstide”, „Korpuslingvistika ja ­keeletehnoloogia” ning „Leksikoloogia ja leksikonide” sektsioonis. Aset leidsid lastekeele, teise keele ja sotsiolingvistika tööpajad. Peeti Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aasta­koosolek.