Lühikroonika

5. veebruaril toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu. Folklorist Ergo-Hart Västrik esines ettekandega „Paul Ariste ja tema vadja päevikud”. Eesti keele lähima sugulaskeele uurimine oli akadeemik Paul Ariste (1905–1990) meelisharrastusi. Ta käis järjepidevalt vadja külades rahvaluulet kogumas ning pidas oma käikude kohta päevikut. Ariste 100. sünniaasta­päevaks andis Eesti Kirjandusmuuseum need välja eraldi raamatuna „Vadja päevikud 1942–1980”. Raamatu koostaja Ergo-Hart Västriku sõnul on Paul Ariste vadjaaineline pärand unikaalne: päevikutes rullub lahti vadja rahva saatus XX sajandil ning ärkavad ellu keelejuhid, kellega kohtumisi Ariste on järjekindlalt dokumenteerinud.

5. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma ning Eesti Rahvaluule Arhiivi seminar.Eesti-seostega USA etnomusikoloog Jeffers Engelhardt tutvustas oma uurimistööd muusika ning religiooni ja religioossuse suhete teemal. Ta on uurinud ka õigeusu kirikulaulu Eestis.

13. veebruaril tähistati Helsingi keskraamatukogus Oodi Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva. Käsitleti Jaan Krossi rolli eesti ilukirjanduses ja kultuuriloos, aga ka Krossi sõnumit tänapäeva lugejale Eestis ja Soomes. Esinesid Juhani Salokannel („Ajaloo päästja, Nobeli preemia kandidaat. Jaan Krossi loomingust ja selle tähtsusest”), Satu Grünthal („Tornis ja sügavikus – Jaan Kross soome lugeja silmade läbi”), Jaan Undusk („Tundmatu meistriteos – Jaan Krossi romaan „Tiit Pagu””), Sirje Olesk („Luule kergus ja proosa rikkalikkus: Jaan Kross kirjanduse uuendajana”), Seppo Zetterberg („Jaan Krossiga Jüri Vilmsi haual”), Mart Velsker („Kultuuriajalooline „Taevakivi””) ja Jouko Vanhanen („Tõlkija märkusi Jaan Krossi loomingu asjus”).

18.–19. veebruaril korraldas Eesti Kirjanike Liit Tallinnas rahvusvahelise konverentsi „Köielkõndija. Jaan Kross 100”. Kirjanike liidu esimehe Tiit Aleksejevi tervitussõnade järel kuulutas Toomas Haug välja Jaan Krossi preemia laureaadi: selleks sai Viivi Luik. Järgnes ettekannete osa: Jaan Undusk („Käest kinni. Krossiga”), Tiina Ann Kirss („Vahelugemine ja alltekst: Jaan Krossi romaanidest”), Irina Belobrovtseva („Jaan Kross kui homo ludens”), Sirpa Kähkönen („On the road of time with Jaan Kross” – „Aja teel koos Jaan Krossiga”), David Ilmar Lepasaar Beecher („The Story of two Chronicles: Balthasar Russow’s „The Chronicle of Livonia” and Jaan Kross’ „Between Three Plagues”” – „Kahe kroonika lugu: Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika” ja Jaan Krossi „Kolme katku vahel””). Esimese konverentsipäeva lõpetas vestlusring „Jaan Kross elsewhere” („Jaan Kross mujal”) tõlkijate Ian Thomsoni (Suurbritannia), Job Lismani (Holland) ja Alice Martiniga (Soome). Teisel päeval esinesid Cornelius Hasselblatt („Jaan Kross ja sakslastest mõrtsukad”), Juhani Salokannel („„Rakvere romaan” – aktuaalne ka täna?”), Eneken Laanes („Laager Jaan Krossi loomingus”), Linda Kaljundi („Kross ja Klio tagasitulek: (populaar)kultuuri, mälu ja teaduse rollist hilise nõukogude aja pärandibuumis”), Margit Sutrop („Eetilised valikud Jaan Krossi teostes”), Maarja Undusk („Jaani ja Elleni dialoog elus ja luules”). Viimast ettekannet ilmestasid Liina Olmaru ja Indrek Sammuli loetud luuletused. Kaur Riismaa tutvustas õpilaste videokonkursi „Igavesti noor Kross” töid. Järgnesid Jaan Krossi tõlkijate Frans van Nesi (Holland), Jouko Vanhaneni (Soome), Maima Grīnberga (Läti) ja Turid Farbregdi (Norra) lühiettekanded ning tõlkijate vestlus „Minu Kross”, mida juhatas Aija Sakova.

19. veebruaril toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu „Hõimuharrastuse eesti eripära”. Etnoloog Svetlana Karm näitas oma ettekandes, millele viitavad sõnad hõimlus, hõimlased, hõimuvaim, hõimutöö ja hõimuharrastus. Uurijat on huvitanud, kuidas on mõjutanud Eesti etnoloogiat teiste riikide rahvateadus ning kas saab rääkida Eesti soome-ugri etnoloogia omapärast.

20. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Aado Lintrop vaatles oma ettekandes, kuidas ja millistes seostes peegeldub mansi rahvaluules reaalne maailm – loodus, loomad, külad, majad, liikumis- ja veovahendid, jahi- ja kalapüügiriistad, kodused esemed. Ettekande järel tutvustas Eda Kalmre ajakirja Keel ja Kirjandus eriväljaannet „Meedia. Visuaalsus. Folkloor” (2020, nr 1–2).

25. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar koroonaviiruse kajastusest meedias. Maris Kuperjanov väitis oma  ettekandes „Uue koroona­viiruse SARS-CoV-2 vastukaja (sotsiaal)meedias”, et paralleelselt ametliku informatsiooni vastuvõtmisega reageerivad inimesed aset leidnud sündmustele mitmesuguste lugude, naljade, vandenõuteooriate, legendide ja kuulujuttudega. Digiajastul levivad niisugused reaktsioonijutud väga kiiresti.

26. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev. Kadri Tamm kõneles käsikirjade elust Eiseni kogu näitel. Mari Sarv tutvustas kogumisteemat „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris”, Kristel Vilbaste ja Mare Kõiva rääkisid ravimtaimede küsitluskavast „Eesti taimed minu elus. Tervis, toit, ilu”. 2019. aastal koos Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga korraldatud kogumisvõistlusest „Esemed meie rännakuil” andsid ülevaate Tiiu Jaago ja Tuuli Reinsoo. President Kersti Kaljulaid andis üle rahvaluulepreemiad. Tänavu pälvisid need Tartu Ülikooli eesti rahvaluule dotsent Tiiu Jaago aastatel 1990–2000 kogutud Järve küla pärimusliku materjali üleandmise eest, Ellen Muru sisuka koostöö eest aastatel 2013–2019 ning looduskaitsja ja pärandkultuuri uurija Lembitu Twerdjanski silmapaistvate kaastööde eest aastatel 2015–2018. Ülevaate arhiivi kaastöödest ja rahvaluulearhiivist aastal 2019 tegid  Astrid Tuisk ja Risto Järv.

27. veebruaril korraldasid Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž ja Eesti Keele Instituut Kohtla-Järvel terminoloogiakonverentsi „Eesti terminivara ja oskuskeel”. Esinesid Arvi Tavast (Ekilexi arendaja; „Ekilexi erinevused varasematest terminibaasisüsteemidest”), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia terminoloog; „Termin sõjariistaks: eestikeelse sõjandusterminoloogia arendamisest”), Peedu Kass (Eesti Mereakadeemia; „Merekeele nõukoja tegemised ja töömeetodid”), Ingrid Prees (Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž; „Kaks kärbest ühe hoobiga – üliõpilaste vikipeediaartiklite kirjutamise juhendamise kogemus”), Kate-Riin Kont (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool; „Info ja sellega seotud terminid raamatukogu­sõnastikus”). Elle Sõrmus (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) tutvustas rakendusuuringut „Inimene, keskkond ja tegevus tegevusteraapias: tegevusteraapia eestikeelse terminoloogia väljatöötamine”. Õie Tähtla (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) kõneles magistritööde väärtusest terminoloogia arenduses „Eesti-inglise-saksa optomeetria valiksõnastiku” näitel ja Siret Piirsalu (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) andis ülevaate veebisõnastiku koostamisest.

28. veebruaril tähistasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Üliõpilaste Selts kirjaniku ja EÜS-i auvilistlase Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva ette­kande­päeva ja arhiivi­näituse avamisega. Ettekanne­tega esinesid Tiina Ann Kirss („Vaade posti­tõllast ja õhulaeva pardalt: Jaan Krossi „Kahe kaotsiläinud paberi lugu”” ja kultuurilooline geomeetria”), Toomas Hiio („Jaan Kross ja Eesti Üliõpilaste Selts”) ning Maarja Undusk („Jaan Krossi arhiiv”).

28. veebruarist 1. märtsini toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline Lotmani seminar. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna slavistika osakond ning vene kirjanduse õppetool tähistasid traditsiooniliselt Juri Lotmani sünniaastapäeva. Hulk ettekandeid oli pühendatud teksti poeetikale: käsitleti Puškini, Nekrassovi, Tolstoi, Pasternaki, Tsvetajeva, Nabokovi ja Samoilovi tekste ning modernistlikku naisluulet. Peale selle räägiti üleloomulike kohtumiste kogemusjutustustest, visuaalsemiootikast, Schlegeli retseptsioonist vene teatrikriitikas, antiiktragöödiast ja kirjanike eluloolistest müütidest. Osalesid teadlased Venemaalt, Ukrainast, Iisraelist, Soomest ja Šveitsist. Eesti teadlastest pidasid ettekanded Peeter Torop, Ülo Valk, ­Tatjana Kuzovkina, Janika Päll, Ljubov Kisseljova, Karina Novaševskaja, Roman Leibov, Anti Selart, Lea Pild, Mihhail Lotman, Tatjana Stepaništševa, Maria Borovikova ja Roman Voitehhovitš.