4. märtsil kuulutati Tallinnas välja ajakirja Keel ja Kirjandus 2019. aasta kaastööauhinnad. Kõigepealt tutvustas Eda Kalmre koostajana teemanumbrit „Meedia. Visuaalsus. Folkloor” (KK 2020, nr 1–2). Laureaadid Anna Verschik, Liina Lukas, Heiki Valk ja Meeli Sedrik (artikkel valmis koos Udo Uiboga) esinesid lühikeste ettekannetega.
5. märtsil tutvustati Tallinnas Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb uut versiooni. Esinesid Margit Langemets (EKI) ja Arvi Tavast (Tripledev OÜ / EKI). Peale selle tutvustas Olga Gerassimenko (TÜ, Eesti Keeleressursside Keskus) korpuste päringuliidest KORP ja keeleandmestike ühendatud sisuotsingu Raba kasutamist nii oskuskeele kui ka keeleõppevara vaatenurgast, samuti terminoloogilisi allikaid Keeleveebis. EKI-s loodud uut eesti keele teise keelena õpetaja tööriista tutvustasid Jelena Kallas ja Kristina Koppel.
5. märtsi Hõimuklubi õhtul esinenud Eesti Rahva Muuseumi etnoloog Indrek Jääts kõneles vepslaste eluolust viimase poolsajandi jooksul. Ta esitles ka oma raamatut „Ekspeditsioonid läänemeresoome muinasmaale. Eesti etnograafide vepsa välitööde päevikud (1962–1969)” (ERM, 2019).
11. märtsil tunnustati Põlva gümnaasiumis 2019. aasta keeletegusid. Peaauhinna saaja valisid taasiseseisvunud Eesti haridus(- ja teadus)ministrid. Rahvaauhind selgitati välja avalikul hääletusel. Peaauhind läks jagamisele Tallinna Tehnikaülikooli kõnetuvastuse ja Tartu Ülikooli masintõlke vahel. TTÜ keeletehnoloogia laboris väljatöötatud kõnetuvastussüsteem on kõigile tasuta kättesaadav. Süsteemi arendab Tanel Alumäe juhitav töörühm. Tartu Ülikoolis loodud Neurotõlge on tehisnärvivõrkudel põhinev masintõlge, mis toetab tõlkimist eesti-inglise, eesti-vene ning eesti-läti keelesuundadel. Töörühma juhib Mark Fišel. Žürii tõstis esile veel kahte keeletegu: 140 uut Vikipeedia artiklit ning eesti teaduskeele konverentsi „Eestikeelne ja üleilmne teadus”. Rahvahääletuse võitis Õigekirjagurmaani Instagrami konto, mille kaudu vahendatakse keelenõu. Kert Kask avas konto mullu juunis ja sellel on Instagramis juba üle kümne tuhande jälgija.
11. märtsil toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul esines Johanna Ross ettekandega „Mis on nõukogude kirjanduskriitika?”. Ta andis ülevaate eesti kirjanduskriitika arengust, jõujoontest ja olulisematest märksõnadest nõukogude ajal.
12.-13. märtsil korraldas Eesti Kirjandusmuuseum rahvusvahelise konverentsi „Between individual and collective trauma”. Venemaa, USA, Valgevene, Läti, Soome, Poola ja Eesti teadlased esinesid ettekannetega traumakäsitlustest Ida- ja Kesk-Euroopa näitel. Oli kaks plenaarettekannet: Skype’i vahendusel esines Liat Steir-Livny (Iisrael, Sapiri kolledž ja avatud ülikool; „Holocaust humor in Israel: Between individual and collective trauma”) ja kohapeal Tuulikki Kurki (Joensuu Ida-Soome ülikool; „Border and mobility related trauma and materialized narratives”).
13. märtsil toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminar „Jacob Böhme kujuteldavad jäljed Eesti 19. sajandi poliitmüstikas”. Ettekande pidasid Aira Võsa (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu) ja Mait Laas (Eesti Kunstiakadeemia), kes vaatlesid esimeseks saksa filosoofiks tituleeritud müstiku Jacob Böhme (1575–1624) ideede võimalikku mõju eesti kultuuriruumis rahvuslikul ärkamisajal XIX sajandi keskpaigas. Esinejad püüdsid osutada sellele, kuidas Böhme müstilis-religioosseid ideid ja kujundeid on ilma talle otseselt viitamata rakendatud rahvusliku narratiivi teenistusse ja millist funktsiooni need vahepõiked ärkamisajal täitsid.
13. märtsil korraldas Eesti Rahvusraamatukogu virtuaalse emakeelepäeva konverentsi „Keel ja identiteet”. Esinesid Anna Verschik (TLÜ; „Keelevalik: ratsionaalsus ja esteetika”), Olev Liivik (Eesti Mälu Instituut; „Baltisakslased ja eesti keel: huvi, vajadus ja kohustus”), Maarja Vaino (Tallinna Kirjanduskeskus; „Kas kultuur vajab sisekõnet?”), Nicolas Lotman (Tallinna Reaalkool; „Keele meelest?”) ja Tõnu Tender (EKI; „Aeg meid (ja eesti keelt) muutnud on. Keelepaleust otsimas”).
