PDF

Kaitstud doktoritööd

9. märtsil kaitses Tartu Ülikooli usu­teaduskonnas Tiina-Erika Friedenthal doktoriväitekirja „Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses”. Juhendaja oli dotsent Liina Lukas (TÜ), oponent emeriitdotsent Thomas Salumets (Briti Columbia ülikool).

Teatriga on alati käinud kaasas vastuseis teatrile ja nii on iga teatrilugu mingil määral ka lugu teatrivastasusest. Eesti teatriloos on vastasuse initsiaatoriks peetud kristlikku kirikut. Teatriharrastuse levikut ja püsiteatrite rajamist Eesti- ja Liivimaal XVIII sajandi lõpus esitatakse kiriku ühiskondliku mõju vähenemise otsese tagajärjena. Siinne ainus korralik teatri­vaenulikkuse juhtum aga pole kirikuga seostatav. Nimelt oli keiser Paul I millalgi enne 1801. aastat keelanud teatrite rajamise Vene impeeriumi ülikooli­linnades. Keeld jõustuski, aga üksnes Tartus, kestes aastani 1867. Seda toetasid tuntud valgustajad ja liberaalid, ülikooli kuraator Friedrich Maximilian Klinger ja rektor Georg Friedrich Parrot. Eesti ajaloo­kirjutuses on lokaalse sündmusena uuritud Tartu teatrikeeld jäänud mõistatuseks. Doktoritöös vaadati Tartu sündmusi laiemal intellektuaalajaloolisel taustal, eesmärgiga selgitada, milliseid probleeme Eesti- ja Liivimaal sel ajal teatriga seostati. Hermeneutilisel meetodil vaadeldi kolmes linnas koostatud tekste, milles kaalutakse argumente teatri poolt ja vastu. Riias 1782. aastal rajatud linnateatrist kirjutas toomkooli rektor Karl Philipp Michael Snell (1785), Tallinnas 1784. aastal rajatud seltskonna­teatrist August von Kotzebue (1786 ja 1788), Tartu sündmusi kajastavad ülikooli ja rae dokumendid (1804–1812). Töö tulemusel saab öelda, et kuigi teatri­vastasus on universaalne nähtus, avaldub see konkreetsetes oludes kompleksse nähtusena, mida ei saa taandada mõnele üksikule tegurile. Üllatuslikult kerkis Riia ja Tallinna tekstidest varjatud kujul esile eestlaste ja lätlaste pärisorjuse teema, mis võimaldas teatrivastasust siduda valgustatud ühiskonnakriitikaga. Võrreldes aga Tartu sündmusi sellega, mis toimus samal ajal Venemaa ja Saksamaa ülikoolilinnades, tuli välja, et Tartu teatri­keeld on tunduvalt vähem seotud Vene bürokraatiaga kui saksa XVIII sajandi kõige edumeelsemate arusaamadega ülikooli ja hariduse olemusest ja eesmärgist. (https://dspace.ut.ee/handle/10062/67086)