Lühikroonika

3.–4. aprillil pidi Narva kolledžis toimuma järjekordne, arvult kaheksas Mikael Agricola päeva konverents, mis oli kavas pühendada Mati Hindile. Seoses eriolukorraga toimus konverents 3. aprillil Szilárd Tóthi eestvõttel Skype’i teel väiksema koosseisuga. Enn Ernits (Tartu) tutvustas käsilolevat uurimistööd vadja kohanimedest. Aleksandra Rodionova (Petroskoi) esines teemal „Lüüdi materjalid avatud vepsa ja karjala keele korpuses (VepKar)”, Marina Ljublinskaja (Peterburi) „Habi-nimelised tegelased neenetsi päritolu õpetlase A. Põrerka neenetsi folkloori materjalides”, Maima Puškareva (Peterburi) „Poliitiliste ja õigusalaste tekstide tõlkijad vene keelest neenetsi keelde”. Roman Gaidamaško (Peterburi) ja Larissa Ponomareva (Helsingi) vaatluse all oli preester Anton Popovi (1748–1788) haruldases käsikirjas leiduv permikomi sõnaraamat, Sándor Szeverényi (Szeged) ja Zsuzsa Várnai (Budapest) kõnelesid samojeedi rahvaste identiteedist ja keelest. Piret Norvik (Tallinn) rääkis Mati Hindi kokkupuudetest dialektoloogiaga. Dens Dimińš (Reykjavík) analüüsis Riku Korhoneni „Lääkäriromaani” (2008) põhjal soome keelest läti keelde tõlkimise stra­teegiaid. Natalja Tšikina (Petroskoi) käsitles Vjatšeslav Agapitovi tõlkeid karjala keelest vene keelde, muu hulgas kohalikku vene murdekeelde, ingerisoome aktivist ja soome keele õpetaja Niina Petruhhina (Kohtla-Järve) soome keele ja kultuuri populariseerimist Jõhvis ja Kohtla-Järvel.

Eriolukorra tingimustes algatati Eesti Kirjandusmuuseumis ­videoloengute sari (https://www.kirmus.ee/tegevus/videoloengud), kus esinesid folkloristika osakonna teadlased:

1. aprillil Piret Voolaid „Naljapäeva vanasõna: Ega naer nahka riku, ega tühi jutt tükki võta”; 9. aprillil Reet Hiiemäe „Üleloomulikud kogemused tänapäeva õpilaspärimuses: meediamõju rollist tõlgenduste kujunemisel”; 15. aprillil Piret Voolaid „Vanasõnaga viiruste vastu: Käsi peseb kätt”; 20. aprillil Piret Voolaid „Kas julge hundi rind on rasvane või hane­rasvane?”; 21. aprillil Maris Kuperjanov „Koroonaviiruse levikust läbi huumori­prisma”; 22. aprillil Piret Voolaid „Antiik­aegne ilmatarkus: Üks pääsuke ei tee suve”; 23. aprillil Nikolai Anisimov „Tänapäeva udmurtide peielauatoidud”.