10. juunil peeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse taudiveebinar „Armastus koolera ajal”. Veebis peetud seminari teemaplokke juhtisid Elle-Mari Talivee ja Ene-Reet Soovik. Esinesid Ene-Reet Soovik („Kuidas kirjutada taudi? Susan Sontag ja teised”), Andrus Org („„Maailm lihtsalt on nüüd selline”. Pandeemianarratiiv Mari Järve romaanis „Esimene aasta””), Neeme Näripä („Haigus Aischylose „Oresteias””), Janika Kronberg („Arvo Mäe „Katk ja koolera””), Triinu Tamm („Patrick Deville᾽i „Katk ja koolera””), Elle-Mari Talivee („Koolera ja Londoni kaart. Haiguste kaardistamisest kirjandusteostes (Steven Johnson, „The Ghost Map”)”), Jaan Undusk („Verine kõhutõbi Tartus aastal 1846 („Faehlmanni raport”)”), Eva Rein („Tuberkuloos kui võimalus ja võimatus Kevin Pattersoni romaanis „Consumption””) ja Kadri Tüür („Aadu Hindi „Pidalitõbi” ja „Vatku tõbilas” tagantjäreletarkuse perspektiivis”).
27. juunil toimus iga-aastane J. V. Veski päev. Tavapärase ettekandekoosoleku asemel oli kõigil võimalik alates 27. juunist vaadata salvestusi Emakeele Seltsi kodulehel www.emakeeleselts.ee. Helle Metslangi tervitusele järgnes Annika Hussari ettekanne nimede eestistamisest. Sai vaadata kaht raamatututvustust: Jüri Valge tutvustas seltsi kroonika „Sajand koos Eestiga. Emakeele Selts 1920–2020” lühivarianti ning Mati Erelt uut Emakeele Seltsi aastaraamatu köidet (ESA 65). Raadi kalmistul Veski kalmule lillede asetamisel esines sõnavõtuga Riina Reinsalu.
Jätkusid Eesti Kirjandusmuuseumi videoloengud (https://www.kirmus.ee/et/tegevus/videoloengud):
8. juunil Reet Hiiemäe „Haigusdeemon, viljakussümbol, patuoinas: kodukits usundiliste tähenduste pöörises”; 9. juunil Anastasiya Fiadotava „Mother-in-law jokes – How do we use them and what do they mean?”; 17. juunil Bianka Makoid (Tallinna Ülikool) „Kasvatus kui fenomen eesti vanasõnades”.
