Kelle ees ja mille taga?

Ruumisuhteid väljendavaid sõnu on maailma keeltes alates 1980. aastatest suhteliselt palju uuritud (vt Pütz, Dirven 1996; Bloom jt 1996; Levinson 2003; Levinson, Wilkins 2006). Ruumisuhete sõnad on pälvinud tähelepanu peamiselt kolmel põhjusel: 1) ruum on inimese tajus esmane; 2) ruum on universaalne, kultuurist sõltumatu; 3) kahest esimesest tingitud keeltevaheline sarnasus ja samal ajal hästi uuritav ruumiväljendite varieeruvus. Alates kognitiivse lingvistika esiletõusust 1970. aastatel on ruumikeele uurimine olnud mitme eri keeleteaduse suuna jaoks oluline: 1) kognitiivkeele­teaduslik semantika on intensiivselt uurinud kaassõnade tähendusi, mis sageli viitavad esmajoones ruumisuhetele (nt Herskovits 1987; Brugman 1988; Vandeloise 1991; Boers 1996, kui nimetada vaid ajaliselt esimesi töid); 2) tüpoloogid on uurinud ruumile viitavaid väljendeid eri keeltes, sh keeleomandamisel (Pederson 1995; Bowerman 1996a, 1996b; Pederson jt 1998; Levinson 2003; Majid jt 2004; Hickmann, Robert 2006; Levinson, Wilkins 2006); 3) grammatisatsiooniuurijaid on huvitanud ruumisõnavara päritolu ja areng (Heine 1989; Svorou 1994); 4) kognitiivsed psühho­loogid on uurinud keele ja ruumi seoseid ruumis orienteerumisel (Tversky 1993).

Eesti keele ruumiväljendeid on uuritud kognitiivse semantika ja grammatika raames polüseemia vaatenurgast. Ene Vainik (1995) on uurinud väliskohakäänete semantikat, Ann Veismann (2009) kaassõnade polüseemiat, Piia Taremaa tööd (2013, 2017a) on käsitlenud reaalset ja fiktiivset liikumist, ruumis liikumise väljendamist on kajastanud ka Renate Pajusalu kolleegidega (Pajusalu jt 2013; Pajusalu, Orav 2008). Ruumilise viitamise vahendeid (eelkõige deiktilise viitamise seisu­kohast) on uurinud Renate Pajusalu (1999, 2015; Pajusalu jt 2018), Maria Reile (2019; Reile jt 2019, 2020) ja Piia Taremaa (2017b).

Ruumis liikumise ja orienteerumise kirjeldamiseks on eesti keeles (peale nimisõnade, tegusõnade ja kohamäärsõnade) kasutusel mitmesugused ruumikaassõnad (nt ees, juurde, kõrvalt, läbi, üle). Kaassõnade kui suhtesõnade üheks valdavamaks või esmaseks funktsiooniks võibki pidada ruumisuhete näitamist (Palmeos 1973: 8). Artiklis olen valinud analüüsimiseks kaassõnakolmikud ette-ees-eest ja taha-taga-tagant. Nende kirjeldamiseks kasutan fraase EES-kaassõnad ja TAGA-kaassõnad. Artiklis on vaatluse all EES- ja TAGA-kaassõnade kasutusmustrid ehk see, mille järgi inimene neid kaassõnu kasutades ruumis orienteerub ja objektide asukohti kindlaks määrab.

Artikli esimeses osas kirjeldan EES- ja TAGA-kaassõnade päritolu, teises osas annan lühikese ülevaate teoreetilisest taustast, see tähendab ruumilise viitamise taust­süsteemidest eelkõige Stephen Levinsoni järgi. Kolmas osa on pühendatud materjalivalikule ja meetodile ning neljas osa kirjeldab materjali, st sealt leiab ülevaate EES- ja TAGA-sõnade sagedasematest kollo­katsioonidest nimisõnade semantiliste rühmade kaupa. Viies ja kuues osa analüüsivad materjali jagunemist taust­süsteemide kaupa: viies osa on pühendatud objektikesksele ja kuues vaatlejakesksele taustsüsteemile. Seitsmendas osas teen kokku­võtvad järeldused ja arutlen materjalis esinenud probleemsete juhtumite üle, võttes lühidalt kõrvale nii mõne teiste keele näited kui ka teoreetilised arutelud taustsüsteemide üle.

 

1. EES- ja TAGA-kaassõnade päritolu

Kaassõnad ette-ees-eest näitavad eseme või olendi asukohta teiste suhtes või suunda (Palmeos 1973: 9) ja pärinevad sõnast esi : ee : ett ’ees olev töötamisriba, -lõik’, mis on soome-ugri tüvi (ETÜ). Huvitav on märkida, et samast sõnast tuletatud edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud ees olevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs (ETÜ).

Kaassõnad taha-taga-tagant (ehk takka) märgivad samuti kohta ja suunda (Palmeos 1973: 22). Sõna taga ’tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes’ on „tõenäoliselt *ka-liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid [---].” (ETÜ)

Soteria Svorou (1994: 64–89), kes on uurinud ruumisuhete sõnavara peamisi allikaid maailma keeltes, on esitanud kolm peamist substantiivide klassi, millest kujunevad keeltes kohta näitavad ehk lokatiivsed markerid:

1) kehaosad (pea, nägu, selg jne);

2) objekti osad (pealispind, ots, äär jne);

3) loodusmaastiku osad (taevas, kanjon, põld jne).

Eesti keele EES– ja TAGA-kaassõnad on kujunenud ilmselt objekti osade toel, esi-sõnad tähendavad läänemeresoome keeltes esiosa, esikülge ja taga-sõnad on seotud murdelise ta-ga, mis tähendab ’see siin’.

 

2. Ruumisuhete kirjeldamise taustsüsteemid

Strateegiaid, mille abil ruumis orienteerumist keeleliselt kirjeldada, on nimetatud ja jaotatud mitmeti (keeleteaduses tuntuimad on Levinson 1996; Pederson jt 1998). Peamiselt on tehtud vahet absoluutsel ja suhtelisel orientatsioonil või taustsüsteemil¹, absoluutse ja suhtelise kõrval on kasutusel ka nimetused geotsentriline ja ego­tsentriline (mitmekesiste nimetuste kohta eri distsipliinides vt Levinson 2003: 26). Absoluutse ehk geotsentrilise taustsüsteemi korral kirjeldatakse ruumilist liikumist ja asetust kas ilmakaarte või suurte maastiku- ja loodusobjektide järgi (lääne suunas, mere pool). Suhtelise taustsüsteemi aluseks on kas objekti enda või ruumilist asetust vaatleva inimese (kõneleja) omadused ja vaatepunkt. Suhtelise taustsüsteemi korral võib eristada kahte strateegiat (joonis 1): a) objektikeskne ehk sisemine (mittedeiktiline); b) vaatlejakeskne ehk suhteline (deiktiline).

Näiteks fraas maja ees võib toetuda sellele (= olla mõistetav tänu sellisele taustsüsteemile), et meil on hoonetel kokkuleppeline esikülg. Samal ajal võib fraasi maja taga kasutada nii viitamiseks asukohale, mis on kokkuleppeliselt tagakülg (või jääb kokkuleppelise esikülje vastasküljele) ega sõltu seega vaatleja asukohast, kui ka viitamaks hoone sellele küljele, mis jääb vaatleja perspektiivist teisele poole. Mõelgem kas või kaubanduskeskustele, millel kokkuleppelist esikülge tuvastada on keeruline, kuid mille kohta saame kasutada fraasi kaubamaja taga, lähtudes asukohast, kus parajasti ise viibime, tähenduses ’teisel pool [seda kohta, kust mina parajasti vaatan]’. Mittedeiktilise viitamise korral on viidatav asukoht fikseeritud objekti järgi (kokkuleppeline külg maja seisukohast), deiktilise viitamise korral muutub viidatav asukoht sõltuvalt sellest, kus asub vaatleja.

 

J o o n i s 1. Viitamine objektikeskse ja vaatlejakeskse taustsüsteemi järgi.

 

Nii objektikeskne kui ka vaatlejakeskne taustsüsteem on suhtelised võrreldes absoluutse taustsüsteemiga, sest kasutavad kokkuleppelist lähtekohta. Kuid objekti­keskne taustsüsteem on olemuselt mittedeiktiline, see sõltub objekti osade nimetamisest, mis on vaatleja asukohast sõltumatud. Samal ajal on vaatlejakeskne taustsüsteem deiktiline, ruumisuhete nimetused muutuvad koos vaate­punkti vahetusega (ees, taga, vasakul, paremal sõltuvad sellest, kust poolt vaadata). Vaatlejakeskset taustsüsteemi on nimetatud ka egotsentriliseks.

Kuigi keeled erinevad oma keskse ruumikirjeldusmudeli poolest – tuntud on mõned Austraalia põliskeeled (nt guugu-yimithirr, vt Haviland 1993), milles olulisimal kohal on absoluutne taustsüsteem –, saab keelekasutuses enamasti paindlikult valida mitme võimaluse vahel. Nii saab ka eesti keeles otsustada, kas kasutada ilmakaari, loodusobjekte, objektikeskset või vaatlejakeskset taustsüsteemi. Kuid eesti keelekasutust pole varem uuritud sellest aspektist, millise strateegia inimene ruumis orienteerumisest kõneldes mingil juhul valib ja mis seda põhjustab. Artikli eesmärk ongi välja tuua süstemaatilised mustrid, mis on aluseks EES- ja TAGA-kaassõnade kasutuse taustsüsteemi valikul.

 

3. Materjal ja meetod

Uuringus olen kasutanud andmeallikana 2017. aasta eesti keele ühendkorpust (1 107 584 469 sõna) päringusüsteemi Sketch Engine (Kilgarriff jt 2004) vahendusel.² Tegin igale sõnale konkordantsipäringu sõnaliigiga „kaassõna”. Seejärel pärisin kollokatsioonid täpsustusega vasakult üks (‒1), sest tegemist on tagasõnadega ja mind huvitab nimisõna, millega koos tagasõna esineb, mitte terve nimisõnafraas (seega on tegu statistiliste kollokaatidega, kasutatud on Sketch Engine’i funktsiooni „Collocations”). Täpsustasin päringut nii, et otsitakse lemmat, mitte sõna. See võtab küll nimisõna ainsuse ja mitmuse kokku, aga loen olulisemaks komp­lemendi semantilist tüüpi (st sõna tähendust), mitte esinemist ainsuses või mitmuses (vrd silmade, silme, silma). Järjestasin kollokatsioonid logDice’i (Rychlý 2008) statistiku järgi ja võtsin neist uurimise alla 100 esimest. Tulemusi võib olla mõningal määral mõjutanud märgendamise kvaliteet.

Eelistasin statistilist koosesinemist, sest see näitab tüüpilisi koosesinemisi, mitte lihtsalt sagedasi (Sketch Engine). Kasutasin logDice’i statistikut, sest selle tulemus ei sõltu korpuse suurusest ning annab kõige kindlamalt tüüpilised otsisõnaga koos esinevad sõnad ehk kollokaadid (vt Rychlý 2008: 6–9). LogDice on kasutusel ka ­Sketch Engine’i sõnavisandite tegemisel (Sketch Engine). Piirdusin 100 esimese kollo­kaadiga, sest sellest edasi oli statistiku väärtus juba võrdlemisi madal. Kui edas­pidises tekstis on räägitud tüüpilisest koos­esinemisest, kollokeerumisest ja kollokaatidest, siis on mõeldud saja esimese kollokaadi hulgas esinevaid sõnu (st statistiku tugevamate väärtustega sõnu).

Saadud kollokatsioonide hulgast jätsin välja mitteruumilistele (abstraktsetele) objektidele viitavad sõnad ja võtsin analüüsimiseks koosesinemised ruumilistele objektidele viitavate sõnadega. Välja jäid ka vigased kollokatsioonid, st need, kus konkordantse vaadates selgus, et kaassõna asemel on tegemist (afiksaal)adverbiga, nt palli ette lööma, võtsid pika tee ette.

Kollokaadid jagasin tähenduste alusel rühmadesse. Rühmitamisel võtsin aluseks leksikaalsed suhted, strukturalistlikust semantikast pärit leksikaalsete väljade moodustamise põhimõtted. Leksikaalne väli on semantiliselt seotud leksikaalsete üksuste kogum, mis annab kokku mingi valdkonna mõistelise struktuuri ja kus sõnade tähendused on seotud paradigmaatiliste leksikaalsete suhetega (vt lähemalt leksikaalse välja mõistest ja selle kujunemisest Geeraerts 2010: 52–70). Nii kuulub enamik kollokaate põhitasandi või alamtasandi mõistete hulka, rühmad on saanud ülemtasandi mõiste nimetuse. Võib ka öelda, et kollokaadid on koondatud hüperonüümide alla. Sõnu semantilistesse klassidesse liigitades ilmnes paratamatult ka proto­tüübi efekt: mõned sõnad sobisid klassi paremini kui teised (nt maja on tüüpiline ehitis), osa sõnu oli kahe klassi äärealal (nt nõel võib olla nii töövahend (instrument) kui ka pisiese, trepp võib olla nii ehitis kui ka mööbel, auk paikneb loodusobjektide äärealal). Ka saab sõnade süstemaatilise polüseemia (vt Langemets 2009) tõttu sama sõna kuuluda mitmesse klassi (nt esindavad süstemaatilist polüseemiat sõnad komisjon ja nõukogu, mis võivad tähendada nii asutust kui ka kollektiivi; saatkond võib olla nii institutsioon kui ka ehitis). Kuid sõnade klassifitseerimine polnud omaette eesmärk, vaid aitas leida taustsüsteemide kasutamise põhimõtteid eeldusel, et sarnased objektid tingivad viitamisel sama taustsüsteemi kasutamise.

Leitud kollokaatide semantilisi klasse sai kokku 13: ehitis, institutsioon, instrument, isik, kehaosa, kollektiiv, loodusobjekt, liiklusega seotud objekt, mööbel, pisiese, (sise)ruum, sõiduk, tõke. Võib öelda, et nendesse semantilistesse klassidesse kuuluvad sõnad esinevad tüüpiliselt koos EES- ja TAGA-kaassõnadega.

EES-kaassõnade kohta tuleb öelda, et ruumisuhetele viitavaid sõnu uurides piirdusin vaid sõnadega ette ja ees, sest sõna eest kõige tüüpilisemad esinemis­kontekstid ei ole seotud ruumisuhetega. Ka füüsilisele entiteedile viitava sõnaga koos­esinemine ei tähenda tingimata ruumisuhetele viitamist (auto / maja eest küsitud hind). Ainsad kollokatsioonid, mille puhul saame rääkida ruumisuhetest, on silme eest ja päikese eest, kuid needki ei esine kollokaatide nimekirja esimeses veerandis. Sõnade ette ja ees ruumiliste kollokaatide hulk 100-st on vastavalt: ette 84 ja ees 82.

Kõik TAGA-kaassõnad taha ja taga esinevad koos peamiselt ruumilisi või füüsilisi objekte märkivate sõnadega. Ajale või abstraktsele entiteedile viitavate sõnade arv saja hulgas on võrdlemisi väike: ruumisuhetele viitab taha 85, taga 76 ja tagant 71 kollokatsioonis. Seega võib TAGA-kaassõnu pidada eelkõige ruumi­suhteid näitavateks sõnadeks. Siiski on sõna tagant teistest veidi erinev selle poolest, et juba esimese kümne kollokaadi hulgas esinevad ajasõnad tund, minut, kuu ja nädal.

 

4. ette-ees-eest ja taha-taga-tagant tüüpilised ­kollokaadid ja nende semantilised klassid

Järgnevalt kirjeldan, kuidas jaotus materjal kollokaatide semantiliste klasside kaupa. Olen jaganud 13 semantilist klassi tähenduse läheduse alusel neljaks: 1) hoonetega seotud sõnad: ehitis, (sise)ruum, mööbel; 2) elusolendid, nende osad ja kooslused: isik, kollektiiv, institutsioon, kehaosa; 3) loodusobjektid ja takistused; 4) tehisobjektid: sõidukid ja liiklusega seotud objektid, instrumendid, pisiesemed. Kollokaadid olen esitanud tähestikulises järjekorras, kollokaadi statistilist esilduvust näitamata.

4.1. Hoonetega seotud sõnad: ehitised, siseruumid ja ehitiste sisustus (mööbel)

Nii EES- kui ka TAGA-kaassõnad esinesid tüüpiliselt koos sõnadega, mis tähistavad hooneid ja ehitisi („ehitis”) ning neid sisustavaid objekte (koondnimetusega „mööbel”). Mööbli alla arvasin kõik objektid, mis asuvad siseruumides suhteliselt püsivalt (sh ka altar, ekraan, televiisor). Erandlikult on mööbli klassis sõna küna, mille esilduvuse tingib väljend lõhkise küna ees. (Sise)ruume märkivad sõnad olid olulised kollokaadid ainult EES-kaassõnadele.

E h i t i s t e loend: EES-kaassõnadega kollokeeruvad hoone, hotell, kauplus, ­keskus, kirik, kodumaja, kool, koolimaja, pank, peauks, plank, loss, saatkond, trepp, sisse­pääs, tribüün, välisuks; TAGA-kaassõnadega kollokeeruvad aed, fassaad, kuur, laut, müür, nukk, nurk, saun, sein, tara, nii EES- kui ka TAGA-kaassõnade kollokaadid on aken, kaubamaja, koduuks, lava, maja, peahoone, pood, raekoda, uks, värav.

(S i s e)r u u m i d e loend: EES-kaassõnadega kollokeeruvad auditoorium, klass, kontor, saal.

M ö ö b l i loend: EES-kaassõnadega kollokeeruvad altar, kamin, kohtulaud, küna, peegel, pliit, tahvel, televiisor, voodi; TAGA-kaassõnadega kollokeeruvad ahi, baari­lett, diivan, eesriie, iste, kapp, kardin, kirjutuslaud, kohvilaud, kontorilaud, kuliss, köögi­laud, laud, läbirääkimislaud, läbirääkimistelaud, pult ’kõnepult’, sirm, söögilaud, töölaud, ümarlaud; nii EES- kui ka TAGA-kaassõnade kollokaadid on ekraan, lett, telekas, teler.

4.2. Elusolendid, nende osad ja kooslused

Isikut, kollektiivi või institutsiooni märkivad substantiivid esinesid tüüpiliselt koos EES-kaassõnadega. Neist isikut märkivaid sõnu oli kõige rohkem (isiku klassi arvasin kõik üksikisikud, sh kujuteldavad (jumal), ja ka ühe looma, kes esines kollokaatide hulgas ainult tänu väljendile pärleid sigade ette heitma): ajakirjanik, fänn, inimene, ise, iseenese, issand, jumal, jälitaja, klient, kodanik, kohtunik, konkurent, kuulaja, lugeja, mina, pealtvaataja, siga, sina, sõber, teine, televaataja, tema, vaataja, valija, võlausaldaja.

K o l l e k t i i v i s õ n a d märgivad inimeste rühma (nii sidusat kui ka juhuslikku). Enamasti esinevad need koos EES-kaassõnadega, TAGA-kaassõnad esinevad kollektiivi­sõnadest koos vaid sõnaga üksteise. EES-kaassõnaga kollokeeruvate kollektiivide loend: avalikkus, kodupublik, orkester, publik, rahvas, žürii, ühiskond, üldsus.

I n s t i t u t s i o o n i sõnadeks arvasin ametiasutuste nimetused, milles hoone tähendus ei ole esikohal (nt kohus, riigikogu, ehitise alla olen arvanud nt sõnad kool, saatkond, kirik, millel on ka institutsiooni tähendus), ja institutsionaliseerunud kollektiividele viitavad sõnad (komisjon, nõukogu). EES-kaassõnadega esinevad tüüpiliselt koos järgmised institutsioonidele viitavad sõnad: julgeolekunõukogu, kohtukull, kohus, komisjon, linnakohus, linnavalitsus, maakohus, parlament, riigikogu, tribunal, täiskogu, volikogu, ülemnõukogu.

K e h a o s a sõnad jaotusid EES- ja TAGA-kaassõnade vahel selgelt kaheks, ühiseid kollokeeruvaid kehaosanimetusi ei leidunud. EES-kaassõnadega esinevad tüüpiliselt koos jalg, nina, nägu, pale, pilk, silm, suu, vaimusilm; TAGA-kaassõnadega esinevad tüüpiliselt koos hammas, kael, kukal, kõrv, selg, õlg.

4.3. Looduslikud objektid, takistused ja piirid

Loodusobjektisõnad ja takistusi märkivad sõnad esinesid valdavalt koos TAGA-kaassõnadega, välja arvatud mittetüüpiline loodusobjekt auk, mis kollokeerus vaid sõnaga ette. Peale loodusobjektide olen siia klassi arvanud ka vahemaale viitavad sõnad (kilomeetri ja vahemaa taga ja km, maa, meetri ja vahemaa tagant), sest need on seotud maastikul liikumisega.

L o o d u s o b j e k t i d e loend: kaassõnaga ette kollokeerus auk, TAGA-kaas­sõnadega esinesid koos hekk, horisont, jõgi, kilomeeter, km, kivi, kurv, känd, käänak, küngas, laht, lomp, maa, meeter, meri, mets, metsatukk, mägi, ookean, Peipsi, pilv, polaarjoon, puu, põõsas, silmapiir, Uural, vahemaa, vikerkaar.

T a k i s t u s t e loendisse arvasin sõnad, mis väljendavad ligipääsu või liikumise takistamist, sh piirid. Takistuste hulka olen arvanud ka polüseemse sõna klaas, sest konkordantse lugedes selgus, et peamiselt oli tegemist klaasi kui vitriini vms eraldava objekti materjalile viitava sõnaga, ehkki polüseemia anuma tähenduses kahtlemata tõstis koosesinemiste sagedust. Takistuste sõnad, mis esinesid koos TAGA-kaas­sõnadega: idapiir, joon, kaitseliin, klaas, kolmepunktijoon, kolmesejoon, lukk, piir, rada, serv, takistus, trell, tõke, tõkkepuu.

4.4. Tehisobjektid (sõidukid, liiklusobjektid, instrumendid, pisiesemed)

S õ i d u k i d esinesid peamiselt koos EES-kaassõnadega (kelk, rong, saan, valimis­vanker, vanker), üksnes tagant esines tüüpiliselt koos sõnaga buss ning taga ja ette sõnaga auto. Sõidukitega olid semantiliselt seotud liiklusele viitavad sõnad, mis esinesid koos TAGA-kaassõnadega: foor, valgusfoor, kaassõnaga ees kollokeerus üle­käigurada.

I n s t r u m e n d i d jagunesid võrdlemisi selgelt EES- ja TAGA-kaassõnade vahel. ­Instrumentide hulka arvasin pillid, aga ka muud vahendid ja tööriistad, millega inimene aktiivselt tegutseb või töötab (arvuti, pult, nõel, rool), ka masin on kasutusel arvuti vms elektroonilise seadme tähenduses. EES- ja TAGA-kaassõnade ühine kollokaat on ainult arvuti. Koos EES-kaassõnadega esinesid kaamera, kaamera­silm, mikrofon, objektiiv, telekaamera; koos TAGA-kaassõnadega esinesid klaver, masin, makk, nõel, pult, rool, trumm, õmblusmasin.

P i s i e s e m e t e loendisse arvasin kõik liigutatavad esemed, mis on väiksemad kui mööbel. Need jagunesid anumateks (tass), aksessuaarideks (prillid) ning kolmeks muuks esemeks (kuul, silt ja mesindustermin vahelaud). Pisiesemed esinesid peamiselt koos TAGA-kaassõnadega, üksnes kuul kollokeerus sõnaga ette. TAGA-kaas­sõnadega kollokeerusid kohvitass, mask, prillid, päikeseprillid, silt, teetass, vahelaud, veini­klaas, õlleklaas.

Järgmisena analüüsin taustsüsteemide kaupa, millistele objektidele viidates kasutatakse üht või teist taustsüsteemi.

 

5. Objektikeskne taustsüsteem

Objektikeskset taustsüsteemi iseloomustab see, et objektidel, mille suhtes teisi objekte ruumiväljendite abil kirjeldatakse, on selgelt eristuvad esi- ja tagakülg. Entiteetide esikülg saab olla määratud liikumissuuna järgi (Fillmore 1997), funktsiooni järgi või kokkuleppeliselt.

Esikülg võib olla ehitistel, ruumidel, mööblil, sõidukitel, inimestel ja kehaosadel, inimestest koosnemise tõttu ka kollektiividel ja institutsioonidel, selge esi- ja tagakülg võib olla ka mõningatel instrumentidel või töövahenditel.

Väga sageli viidatakse objektikeskselt e h i t i s t e ees ja taga paiknemisele (nt fassaadi, kuuri TAGA, hotelli, koolimaja, lossi, tribüüni EES, lava, peahoone, raekoja EES ja TAGA).

(1) Seejärel pidasime lossi ees murul piknikku. (hot.ee)

(2) Igatahes jälgis Raekoja taga võistlust hulk rahvast. (SL Õhtuleht 27. VII 1999)

Ka m ö ö b l i l ja muudel sisustuselementidel võib olla selgelt kindlaks määratud esi- ja tagakülg (ahju, diivani TAGA, kamina, peegli, pliidi, tahvli, televiisori, teleka, ekraani EES).

(3) Täna leidsin koristades diivani tagant tühja energiajoogi pudeli [---]. (mrt.ee)

(4) Ta läks esikusse peegli ette: ta nägu oli kõhn, kahvatu ja morn. (SL Õhtuleht 2. VI 1998)

S õ i d u k i t e esikülje määrab nende tavapärane liikumissuund (bussi TAGA, kelgu, rongi, vankri EES, auto EES ja TAGA). Nii EES kui ka TAGA võib viidata peale asukoha ka tõmbamise või vedamise seosele liikuva objektiga.

(5) Varem peeti ohutuks seisva bussi tagant tee ületamist, kuid nüüd soovitatakse lasta enne sel ära sõita. (Eesti Päevaleht 23. VIII 1996)

(6) Ükski õige talumees ei rakenda ju oma vankri ette vana ja väsinud hobust. (Eesti Päevaleht 15. IV 2006)

Inimese k e h a o s a d e tüüpilised kollokaadid on selgelt jagunenud kahe poole vahel (nina, näo, silmade, suu, jalge EES, hammaste, kaela, kukla, selja, õla TAGA).

(7) Mulle on arvuti nagu eeslile nina ette riputatud heinatuust: sunnib edasi minema. (Postimees Extra 14. II 1998)

(8) Minu selja taha ilmus valge sedaan. (Eesti Päevaleht 9. III 2006)

I n i m e s e l e, k o l l e k t i i v i l e ja i n s t i t u t s i o o n i l e viitavad sõnad esinevad ainult koos EES-kaassõnadega (kohtuniku, sõbra EES, orkestri, rahva EES, kohtu, parlamendi, tribunali EES). Kollektiivide ja institutsioonide esikülg on määratud inimeste tavapärase asetuse järgi neis moodustistes.

(9) Orkestri ees pole Anu mingi tibi. (Eesti Päevaleht 2. IX 2003)

Samamoodi on s i s e r u u m i d e korral üks ruumi osa määratud ees olevana, sest see paikneb publikuna ruumis viibiva inimese, pealtvaataja ees (auditooriumi, klassi, saali EES).

(10) Õpetaja klassi ees on ju kogu aeg natuke ka näitleja. (SL Õhtuleht 9. XI 1997)

Eseme kasutamisest tulenevalt võivad ka mõned i n s t r u m e n d i d ja töö­vahen­did saada esi- ja tagakülje (nõela TAGA, kaamera EES ja TAGA, mikrofoni, objektiivi EES), samuti pisiesemed või aksessuaarid (prillide, maski, sildi TAGA). Liikumissuuna järgi on esikülg määratud koosesinemises kuuli ette.

(11) Tõsi on, et pikaküünelised naljalt niiti nõela taha ajada ei saa. (SL Õhtuleht 23. XII 2006)

(12) Olen olnud kaamera ees, aga tahaks teada ka, mis toimub kaamera taga. (SL Õhtuleht 26. VII 2006)

 

6. Vaatlejakeskne taustsüsteem

Vaatlejakeskse taustsüsteemi korral kirjeldatakse objekti asetust kõneleja perspektiivist: EES on kõneleja poolt vaadates mingi objekti ees ja TAGA on teisel pool seda objekti. Vaatlejakeskne taustsüsteem on tihti kasutusel just TAGA-suhete väljendamiseks. Objektikesksest taustsüsteemist eristab vaatlejakeskset taustsüsteemi see, et objekt ei jagune esi- ja tagaküljeks, vaid need olenevad sellest, kus asub vaatleja või kõneleja, kelle vaatepunktist asetust kirjeldatakse. Nii näiteks ei ole (kindlat) esi- ja tagaküljeks jaotust enamasti l o o d u s o b j e k t i d e l (nt heki, kivi, kännu, künka, metsa, mäe, pilve, puu, põõsa, silmapiiri, vikerkaare TAGA, augu EES), aga ka mõningatel e h i t i s t e l ja nende osadel (aed, müür, sein, tara, aken, uks, värav) ning mööbli­esemetel ja sisustuselementidel (kardin, kuliss). Lausetest 13 ja 14 on hästi näha viitamise suhtelisus, st sõltuvus vaatleja vaatepunktist: taga saab koos piiriks oleva ehitisega (nt värav, müür) viidata millelegi teisel pool olevale nii seest (näide 13) kui ka väljast (näide 14) vaadates ning näitest 15 ei selgu ilma kontekstita, kumba on mõeldud.

(13) Sellest hoolimata, et pool rahvast veel väravate taga [’väljaspool’] on, algab show täpselt kell 15. (Eesti Päevaleht 25. V 2002)

(14) Lukustatud väravate taga [’seespool’] pakutakse staaridele plasttopsis tomatisuppi. (SL Õhtuleht 3. X 2005)

(15) Pruun kõhnavõitu krants haugub värava taga sõbralikult, tõmbab keelega üle tühjakssöödud plekk-kausi ja liputab saba. (SL Õhtuleht 6. XII 1999)

Ruumisuhete määramisel saab e h i t i s t e kohta kasutada nii objektikeskset taustsüsteemi kui ka vaatlejakeskset taustsüsteemi. Võimalik taustsüsteemi- ja/või vaate­punktivahetus tuleb eriti selgelt esile sõnade uks ja aken kasutuses, mille puhul saab valida kas välise vaatepunkti, mis sobib kokku maja kui terviku objektikeskse taustsüsteemiga (vrd näitega 1), nagu näidetes 16 ja 17, või hoonesisese vaatepunkti (näited 18 ja 19):

(16) Maja akna ees soendas end kass päikese käes. (Postimees 11. VIII 1998)

(17) Nende akende taga on näha korras kodusid, niisama puhtaid nagu linn isegi. (Postimees 21. VI 1998)

(18) Tubade akende ees on sotsiaaltöötajate õmmeldud kenad kardinad. (SL Õhtuleht 18. VIII 2006)

(19) Akna taga läheb ilm üha pimedamaks ja sajab lörtsi. (Eesti Päevaleht 3. XII 2002)

Näites 20 avaldub vaatepunktist sõltuv kahemõttelisus eriti selgelt: me ei tea, kas Susan asub ruumis sees või hoonest väljas. Näites 21 on siseruumile viidatud kui akna taga olevale ruumile (hoonest väljaspool asuvat vaatepunkti kinnitab fraas moslemi tuppa ei tohi võõras vaadata), samal ajal kardinad, mis on selle siseruumi akna ees, viitavad samale aknale sees olija vaatepunktist (kardinad on näha eelkõige sees olijale). Nii saabki ühe lause sees probleemideta vaatepunkti vahetada ja viidata samale ruumile eri kaassõnafraasiga: kord akna ees, kord akna taga.

(20) Susan seisab akna ees ja vaatab päikesetõusu. (dragon.ee)

(21) Tegelikult käib elu iga akna taga, ainult et moslemi tuppa ei tohi võõras vaadata ja seetõttu on akende ees paksud kardinad, mis üldse läbi ei paista. (Eesti Päevaleht 16. XI 2002)

Vaatepunktist sõltuvad ka looduslikud ja tehislikud t a k i s t u s e d: joon, lukk, piir, rada, serv, trell(id), tõke, tõkkepuu, mis on sagedasti kasutusel koos TAGA-kaas­sõnadega.

(22) Läinud suvel istus Eestis trellide taga koguni 4800 vangi. (SL Õhtuleht 28. II 2001)

(23) Ent kodu kutsus ja piiri taga pallimine polnud enam eesmärk omaette. (SL Õhtuleht 9. I 2001)

Piire ja takistusi väljendavate sõnade kasutuse juures torkab silma, et kuigi on tegemist vaatlejakeskse, st muutuva vaatepunktiga, on kollokatsioonides kinnistunud just TAGA-kaassõnad, mis toovad esile tähenduse ’teisel pool’, st vaatleja asub nende objektide suhtes alati vastandatult teisel pool piiri, joont või takistust. Varem näiteks toodud laused 13 ja 14 (väravate taga) on selle poolest sarnased, kuid täiesti võimalik on ka fraas värava ees (mõistetuna nii objektikeskse kui ka vaatlejakeskse taustsüsteemi järgi). Seega on teatud objektid (nt värav, tõkkepuu), mille suhtes saab valida vaatepunkti, kuid teatud takistused (nt piir, lukk või trellid) nõuavad alati välist vaatepunkti (nagu näites 24).

(24) Rentija peab autot hoidma öösiti garaažis luku taga. (Eesti Päevaleht 2. III 1999)

Sõna joon on kasutusel nii vaatepunktist sõltuvana (näide 25) kui ka teatud konventsionaalse, reeglipärase või harjumusliku asetusena (näide 26). Esimeses näites sõltub asukoht „joone taha” sellest, kust poolt hüpatakse, teises on see korvpalli­väljakul kindlaks määratud.

(25) Järgmine hüpe kandus uue joone taha – 7.06. (Eesti Päevaleht 23. VIII 1998)

(26) Kui ta kolmepunktiviske joone taha vabaks jäi, viskas ta sisse. (Eesti Päevaleht 22. V 2006)

Peale joonte, piiride ja takistuste on veel näiteid, kus ei kasutata objektikeskset taustsüsteemi, kuid vaatlejakeskse taustsüsteemi järgi näiteid selgitada on samuti problemaatiline. Toon siin näiteid kollokaatide semantiliste tüüpide järgi ning artikli järgmises osas arutlen nende kasutuse üle pikemalt, võttes appi teiste keelte uurimustest leitud selgitused.

TAGA-kaassõnadega esinevad tüüpiliselt koos l i i k l u s e g a seotud sõnad foor (taha, taga, tagant) ja valgusfoor (taga, tagant) ning kaassõnaga ees sõna ülekäigurada. Nii foor kui ka ülekäigurada reguleerivad liiklejate liikumist ning on raske selgitada, miks peatutakse foori taga (näited 28 ja 29), aga ülekäiguraja ees (näide 27). Kas tajutakse foore rohkem takistajana (nagu tõkkepuu, joon), kuid ülekäigurada on liikleja liikumissuunas paiknev edasiliikumist võimaldav tee? Siin on teatud analoogia joonte, piiride ja takistustega, kus samuti valdav, kuigi mitte täielik, oli ’teisel pool’ vaatepunkt.

(27) Üleeile kella poole viie ajal peatus ülekäiguraja ees Riia-Filosoofi nurgal auto, et lasta üle tee 83-aastane naine. (Postimees 11. III 1999)

(28) Ja tervelt ühe korra olen ma näinud teda valgusfoori taga ootamas. (happy.net.ut.ee)

(29) Tauno peatub valgusfoori taga ning meie kõrvale sõidab edevalt kollane Porsche. (poogen.ee)

Võimalik, et nende objektide juures ei ole mitte niivõrd oluline nende esikülg kui see, mis pidi tegutseja tegevus on suunatud ja kuhu ta liigub. Eriti hästi ilmneb see ilma esiküljeta sõna rool korral, kus TAGA suhte määrab see, milline on auto liikumissuund (rool on liikumissuuna järgi juhi ees ja seega on juht rooli taga, näide 30).

(30) Kui aga oled rooli taga, siis tuleks silmad lahti hoida. (SL Õhtuleht 27. II 1998)

Vaatlejakesksele taustsüsteemile toetuvad veel mõned m ö ö b l i ja i n s t r u m e n t i d e valdkonna sõnad, mille puhul ei saa rääkida objektikesksest viitamisest: osutatavatel objektidel on küll selge esikülg (kirjutuslaud, klaver, arvuti, õmblus­masin), kuid kaassõnaline kasutus läheb vastuollu tavapärase objektikeskse taustsüsteemi järgi viitamisega (vrd klaveri taga ja diivani taga). Klaver ja kirjutuslaud on tüüpilised kollokaadid kõikidele TAGA-kaassõnadele, õmblusmasin on tüüpiline kollokaat sõnale taha. Vaatlejakeskse taustsüsteemi korral tekib küsimus, miks nendes väljendites on vaatleja asetatud teisele poole nimetatud objekti kui see, kelle asetusest jutt on (näited 31 ja 32).

(31) Ellen istubki õmblusmasina taha ja hakkab õmblema. (Lasteekraan. Saame kokku Tomi juures: Suure-Peetri piraadid | ERR | Digihoidla)

(32) Tundub, et mees lausa kibeleb sinna, kirjutuslaua taha võõras keeles kirjutama. (Eesti Päevaleht 7. V 2001)

Peale sõna kirjutuslaud kollokeerub TAGA-kaassõnadega veel mitmeid lauda tähistavaid sõnu: laud, töölaud, köögilaud, söögilaud, läbirääkimis(te)laud. Nende esemete juures ei ole objektikeskset taustsüsteemi võimaldava esikülje olemasolu eriti märgata (näide 33). Näites 34 istuvad kõneleja ja täditütar tõenäoliselt teine teisel pool lauda.

(33) Kell 12 võtab Linnar Priimägi istet suure ümmarguse laua taga. (Eesti Päevaleht 7. II 2002)

(34) Nädal hiljem istusime täditütrega minu köögilaua taga. (Eesti Päevaleht 10. XII 1999)

Huvitav jagunemine on (mööblisõnade hulgas) sõnade televiisor, teler ja telekas kollokeerumises: esimene esineb tüüpiliselt koos ainult (kõikide) EES-kaassõnadega (näide 35), seevastu telekas ja teler on tüüpilised kollokaadid nii EES- kui ka TAGA-kaassõnade hulgas (teleka ette, teleka ees = teleka taha, teleka taga; teleri ette, teleri ees = teleri taha). Niisamuti (semantiliselt töövahendite hulka kuuluv, kuid välimuselt sarnane) arvuti on tüüpiline kollokaat nii sõnadele taha ja taga kui ka sõnale ees (kuid mitte ette). Nii EES kui ka TAGA viitavad nende objektide puhul topoloogiliselt samale asukohale (näited 36 ja 37).

(35) Suur osa eestlastest on aga naelutatud televiisori ette. (mindsweeper.ee)

(36) „Meie noored veedavad ka liiga palju aega teleka ja arvuti taga,” sõnas arst [---]. (Eesti Päevaleht 17. IV 2002)

(37) Aga kust see füüsiline ettevalmistus tulema peakski, kui me ei jaksa televiisori ja arvuti ees istumisele, diskole ja muudele tubastele meelelahutustele alternatiivi pakkuda. (Postimees 26. X 1998)

Vaatepunktilist segadust võib märgata mõningate ilma selge esiküljeta p i s i e s e m e t e juures ((kohvi-)tass, (õlle-, veini-)klaas), mis esinevad sagedasti koos TAGA-kaassõnadega, kuid on vaieldav, kuidas kasutus toetub vaatlejakesksele (deiktilisele) asetusele (näited 38 ja 39).

(38) Ei ole enam nii palju sellist mõnusat äraolemist – veiniklaasi või kohvitassi taga. (Eesti Päevaleht 18. XII 1999)

(39) Siit ka soovitus, ärge istuge ainult teleri, arvuti või õlleklaasi taga, tegelege ka spordiga. (Eesti Päevaleht 28. IV 2001)

 

7. Järeldused ja arutelu

Andmetest joonistusid välja järgmised EES- ja TAGA-kaassõnade kasutuse mustrid vastavalt nimisõnade tähendusele ja taustsüsteemile.

Üsna sagedasti on EES- ja TAGA-kaassõnad kasutusel koos ehitiste ja mööbli­esemete nimetustega. Kuid kui ehitistega koos on üsna võrdselt kasutusel nii EES- kui ka TAGA-kaassõnad, siis mööbli puhul jagunevad esemed kaheks, sõltuvalt sellest, milline objekti külg nimetamisel olulisem on. Ehitiste ja mööblisõnadega saab kasutada nii objektikeskset kui ka vaatlejakeskset taustsüsteemi. Head näited sellest, et vaatleja­keskse taustsüsteemi korral saame vaatleja asukoha järgi varieerida, kas nimetame millegi asukohta EES või TAGA olevaks, saab tuua sõnade uks, aken ja värav kasutusest (ees või taga sõltub sellest, kust poolt vaatame). (Sise)ruumi­nimetuste kasutus koos EES-kaassõnadega on seotud nendes ruumides tavaliselt viibivate inimeste asendiga, st saab rääkida objektikesksest taustsüsteemist (klassi ees).

Ainult EES-kaassõnade kollokaadid on isiku, institutsiooni ja peaaegu ainult ka kollektiivinimetused (v.a üksteise). Peamiselt EES-kaassõnade kollokaadid on sõidukite nimetused, ühine on siiski auto, ja ainult TAGA-kaassõnade kollokaat on buss. Sõidukite mitmekesisuse EES-kaassõnade tüüpiliste kollokaatide hulgas tingib peale liikumise suuna eest vedamise võimalus: kelk, saan, vanker. Kõikide nende sõnade korral saame rääkida objektikesksest taustsüsteemist, mille aluseks on esi- ja tagaosaks jaotumine liikumissuuna järgi.

Nii EES- kui ka TAGA-kaassõnadega kollokeeruvad instrumentide ja kehaosade nimetused. Kehaosade korral toetub viitamine alati objektikesksele taustsüsteemile (kehaosad on olemuslikult seotud kehade esi- ja tagakülgedega). Seevastu instrumendid võivad olla kasutusel nii objektikeskselt (kaamera ees ja kaamera taga) kui ka vaatlejakeskselt (klaveri taga).

Ainult TAGA-kaassõnade kollokaadid on takistuste nimetused, peaaegu ainult TAGA-kaassõnade kollokaadid on loodusobjektide nimetused. Nende puhul näib olevat oluline tähenduse ’teisel pool’ väljendamine, mis sõltub vaatleja asukohast.

TAGA-kaassõnade kollokaadid on ka pisiesemed, millest aksessuaaride jms (prillid, mask) korral kasutatakse objektikeskset viitamist, samal ajal kui anumate (kohvitass, veiniklaas) korral on tõenäoliselt tegemist vaatlejakeskse viitamisega.

Nii võib kokkuvõtvalt öelda, et o b j e k t i k e s k s e taustsüsteemi tingivad eelkõige elusus (sh ka kollektiivina või institutsioonina) ja liikumisvõime (sõidukid), sest need loovad eelduse selgesti eristuvaks esi- ja tagaküljeks, millele toetuda. Eluta ja staatiliste objektide esikülg võib olla määratud kokkuleppeliselt funktsiooni põhjal (nt ehitistel, mööbliesemetel, aksessuaaridel). Fillmore (1997) on rõhutanud liikumise suuna olulisust esikülje määramisel, kuid Levinson (2003: 79) näitab eri keelte põhjal, et objekti kokkuleppelist esikülge saab määrata veel mitmesuguste põhi­mõtete järgi. Seejuures rõhutab ta, et keeltes, milles puudub suhtelise viitamise taustsüsteem, võib suhtelise taustsüsteemi märke näha võimaluses teatud tüüpi objektidega objektikeskselt viidata. Ta väidab, et kuigi tseltali keeles üldiselt puudub suhteline, deiktiline taustsüsteem, peetakse ukse esiküljeks seda poolt, kust kõneleja vaatleb (­Levinson 2003: 80, 1996: 826). Materjali analüüs näitas, et eesti keeles on just uksed ja aknad need objektid, mille korral sisemine ja suhteline taustsüsteem segunevad.

V a a t l e j a k e s k s e t (suhtelist, deiktilist) taustsüsteemi iseloomustab see, et objekti külgede nimetused ei ole fikseeritud, vaid luuakse igas kõneolukorras vastavalt vaatleja asetusele. Selleks et viidata ilma selge esi- ja tagaküljeta objektide suhtes paiknemisele, kasutatakse eesti keeles just sellist vaatlejast lähtuvat taustsüsteemi. Eriti selgelt toimib vaatlejakeskne viitamine looduslike objektide ja esiküljeta ehtiste korral ning sagedamini viidatakse vaatleja seisukohast teisel pool asuvale (kivi taga, müüri taga; aga võimalikud on ka puu ees, akna ees). Seda on nimetatud ka deiktiliseks või egotsentriliseks taustsüsteemiks, sest vaatlejaks on kõneleja.

 

J o o n i s 2. Näide hausa keelest: „Reket on tennisepalli ees” (joonis Hill 1982: 19).

 

Stephen Levinson on taustsüsteemide kolmese jaotuse (sisemine, vaatlejakeskne ja absoluutne) juures rõhutanud, et need on vaid lähtekohad mitmesugustele viitamisvõimalustele, mis peituvad nende kolme taustsüsteemi sees (Levinson 2003: 74–95; Levinson, Wilkins 2006: 543–550). Tema hinnangul on ka vaatlejakeskse viitamise aluseks sisemine taustsüsteem, mis lähtub deiktiliselt inimesest (esmane viide sellele, kas midagi on vasakul, paremal, ees või taga, on inimese enda seisukohast), kuid mida saab mitmel viisil üle kanda muudele objektidele. Kui ülekanne on täielikult 180-kraadine, siis omistatakse objektile vastavalt küljed, sh pooli vahetavad ka vasak ja parem (ning seda saab pidada sisemiseks taustsüsteemiks). Vaatlejakeskse taustsüsteemi korral toimub n-ö peegeldamine, kus esikülg on vastandatud, kuid vasak ja parem lähtuvad vaatlejast. Clifford Hill on nimetanud hausa keele põhjal sellist vaatlejakeskset taustsüsteemi täpsemalt vastandatud taustsüsteemiks (Hill 1974, 1982). Kuid hausa keeles on võimalik ka nn joondatud asetus, kus vaatlejast kaugemal, teisel pool viidatud objekti asuv entiteet on ees (vt joonist 2). Selline taustsüsteem projitseerib kõneleja asetuse vaadeldavale objektile otse, pööramata.

Seejuures saab hausa keeles ees ja taga suhteid vaatlejakeskselt kahte moodi mõista: kui vaatlejapoolne objekt varjab vaatleja eest teist objekti, siis kirjeldatakse stseeni vastandatud strateegia järgi (nagu enamasti inglise keeles). Kui tegemist on kas staatiliste nähtaval olevate (st ühesuuruste) objektidega või liikuvate objektidega, siis on objektide asetus kirjeldatav joondatud perspektiivist. Ka inglise keeles saab joondatud strateegiat kasutada liikuvate objektide korral (vt joonist 3).

 

J o o n i s 3. Joondatud ja vastandatud strateegia hausa ja inglise keeles (joonis Hill 1982: 23).

 

Hilli joondatud strateegia selgitus sobib hästi seletama eesti keele näiteid, mis on seotud liikumisega (foor, valgusfoor), vt näiteid 28 ja 29. Foorid võivad liiklust reguleerida ühes või mitmes suunas. See tähendab, et kindel funktsioonist tulenev esikülg kehtib vaid ühel küljel tulesid näitava foori puhul, teistel mitte. Samal ajal võimaldab liikluses esikülge määrata nii inimeste kui ka sõidukite liikumise suund.

Samuti võib hausa keelel põhinev selgitus aidata mõista pisiesemete, nagu kohvi­tassi (näited 38 ja 39), kasutust nn joondatud strateegia järgi. Nagu selgus, on vaatleja­keskne taustsüsteem kasutusel eelistatult TAGA-kaassõnadega ja sageli kaasneb ’teisel pool’ tähendusega varjamise, peidus, ära olemise aspekt. Just nähtaval olemist on Hill (1982) pidanud üheks joondatud taustsüsteemi valiku mõjutajaks staatiliste juhtumite korral (vt joonist 3).

Kuid need joondatud strateegia põhjendused ei aita nii hästi selgitada järgmisi eesti keele näiteid, mis ei kasuta sisemist taustsüsteemi, kuid ei sobi kokku ka vaatleja­keskse taustsüsteemi vastandatud asetusega.

1) Töövahendid (arvuti, õmblusmasin) ja muusikainstrumendid (klaver, trummid), mille suhtes viidatav elus tegutseja paikneb TAGA, hoolimata sellest, et asub objekti esikülje juures ning raske on selgitada tema asukohta ka paiknemisena (de­iktilise ehk egotsentrilise) vaatleja jaoks teisel pool seda objekti.

2) Teatud tüüpi mööbel (kirjutuslaud, söögilaud). Siin asub elus tegutseja TAGA, hoolimata sellest, et objektil kas pole esi- ja tagakülge või on need TAGA-kaassõnaga viidatule vastupidised. Vrd lauset võta kirjutuslaua tagant ka tolmu – kirjutuslaud on siin mõistetud tavalise mööbliesemena, millel on esi- ja tagakülg – ja näidet 32.

3) Teatud takistused ja piirid (joon, lukk, trellid), mille suhtes elus tegutseja paikneb alati TAGA, sõltumata sellest, kummal pool paikneb kõneleja (deiktiline, ego­tsentriline vaatleja).

Kõiki neid näiteid iseloomustab vaatepunkti kokkuleppelisus, kaassõna kasutus ei sõltu sellest, kus pool asub kõneleja, oluline on ühe objekti asumine n-ö harjumus­pärase vaatepunkti järgi teisel pool mingit teist objekti. Seda, et suhtelise (vaatlejakeskse) taustsüsteemi korral vaatleja lähtekoht ei pruugi kokku langeda deiktilise (egotsentrilise) keskmega, on rõhutanud Anna Shusterman ja Peggy Li (2016). Kahjuks jäävad nad oma süsteemi kirjeldades vasaku-parema näidete juurde (Shusterman, Li 2016: joonis 2) ning selgitavad hausa keele joondatud asetuse näiteid samuti deiktilise keskme projektsioonina sellistel juhtumitel, kus objektil puudub funktsioonist tulenev esikülg (Shusterman, Li 2016: joonis 5).

Eesti keele EES- ja TAGA-kaassõnade kasutus järgib üldiselt hästi varem keele­tüpoloogiliselt esitatud printsiipe, mille järgi ruumilise osutamise taustsüsteemi valitakse. Siiski vajaks rohkem tähelepanu ühelt poolt viitamise paindlikkus ja teisalt kokkuleppelisus, mis võimaldab kõnelejal ja kuulajal raskusteta hakkama saada ruumi­suhete väljendamise ja mõistmisega, kasutades mitut taustsüsteemi.

 

8. Kokkuvõte

Artiklis analüüsiti kaassõnade ette, ees, eest (kokku EES) ja taha, taga, tagant (kokku TAGA) kasutust ruumisuhete väljendajana. Selleks tehti Sketch Engine’i konkordantside loendi abil komplementsõnade sagedustabelid ning leiti 100 tüüpilisema kollokatsiooni hulgast need, millega koos EES- ja TAGA-kaassõnad märgivad ruumilist paiknemist. Esmalt selgus, et kaassõna eest väljendab peamiselt abstraktseid suhteid, selle kasutus ruumisuhete märkimiseks oli kollokaatide järgi marginaalne. Seega jäid edasisse analüüsi kaks EES- ja kolm TAGA-kaassõna. Sõnade ette, ees, taha, taga, tagant kõige tüüpilisemate kollokaatide järgi võib öelda, et need on kasutusel peamiselt ruumisuhete märkimiseks.

Selleks et leida ruumilise viitamise taustsüsteemide kasutuses seaduspärasusi, jaotati esmalt kõik kollokaadid semantilise sarnasuse alusel klassidesse. Seejärel selgitati (konkordantse analüüsides) välja, milliste objektide korral on kasutusel objekti­keskne või vaatlejakeskne taustsüsteem.

Võib öelda, et enamasti on EES- ja TAGA-kaassõnade kasutus väga selgelt tingitud komplementobjekti omadustest. Objektikeskse taustsüsteemi kasutuse tingivad viitamisel eelkõige elusus ja liikumisvõime, mis annavad aluse objektide esi- ja tagakülje eristamiseks. Vaatlejakeskne (vastandatud) taustsüsteem seevastu on kasutusel, kui viitamise aluseks oleval objektil ei ole selgelt määratletavat esi- ega tagakülge (nt loodusobjektid, aga ka ehitised).

Siiski jäi analüüsis raskesti selgitatavaks teatud tüüpi objektidega kasutatava taustsüsteemi olemus. Seda osalt vaatleja mõiste ähmasuse tõttu: inimesed kujutlevad ruumilisi asetusi mitmest perspektiivist. Vaatlejakesksele taustsüsteemile on iseloomulik ruumisuhtesõna muutus vastavalt sellele, kust poolt ruumilist asetust vaadelda (kas konn on kivi ees või taga, sõltub sellest, kummalt poolt vaadata). Kuid paistab, et mingites väljendites on teatud mõtteline vaatepunkt kokkuleppeliselt ­harjumuspärane (luku taga, trellide taga, klaveri taga, kohvitassi taga, trummide taga, rooli taga, foori taga, joone taga). Seejuures võib vaatepunkti kinnistumist põhjendada mitmeti: nt rooli puhul on selleks sõidu suund, pallimängudes jm joone puhul sihtmärgi asukoht. Kõne alla võib tulla ka vaatlejakeskse joondatud taustsüsteemi kasutus (nt eriti rooli taga). Osalt näitab kõikumist ka keelekasutus: sama asukohta tähendab nii arvuti ees kui ka arvuti taga.

 

Ann Veismann (snd 1972), PhD, Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi lektor (Jakobi 2-402, 51005 Tartu), ann.veismann@ut.ee