Lühikroonika

4. septembril peeti Tartus Emakeele Seltsi kõnekoosolek „Helle Metslang. 70 aastat noor”. Juubilar esines ettekandega „Ei saa me läbi grammatikata”. Margit Langemets kõneles teemal „Sõnaraamat ei saa kunagi valmis” ning Helena Metslangi teema oli „Keeleõppijate iseseisvuse toetamine kui konksuga probleem?”.

5. septembril korraldas Tallinna Kirjanduskeskus Kadriorus kirjandustänava festivali. Tauri Tuvikese ja Mari Uusküla juhtimisel toimus vestlusring „Keel ja ruum”, kus osalesid Jan Kaus, Ann Veismann ja Tõnu Viik.

9. septembril korraldati Eesti Kirjandusmuuseumis punkkultuuri teemaline seminar. Aimar Ventsel tutvustas Ida-Saksa­maa punkskeene erinevaid tahke ning äsja ilmunud monograafiat „Punks and Skins United. Identity, Class and the Economics of an Eastern German Sub­culture”.

16. septembril toimunud TÜHI teadus­seminaril esines eesti keele professor Reili Argus teemal „Eesti keele omandamise andmeid meeleteooria vaatepunktist”. Ettekande diskussant oli TÜHI lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla.

17.–19. septembrini toimus Tallinna Ülikoolis virtuaalne konverents „Baltikum kui narratiiv ja eluruum. Kultuuri-, kirjandus-, tõlke- ja keeleteaduslikke aspekte”, kus osalesid Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Austria, Saksa­maa, Soome, Portugali, Suurbritannia ja Itaalia teadlased. Kutsutud esinejad olid Wolf-Peter Klein („Erzählen in der vormodernen Wissen­schaftssprache. ­Beispiele, Entwicklungstendenzen, Hypothesen”; Würzburgi ülikool, Saksamaa), Sabine Seelbach („Philosophi platonisantes: Erzählen vom Himmel in Zeiten des Krieges”; Klagenfurti ülikool, Austria) ja Silva Pocytė („Die Veränderungen im Memelland 1945–1960 im Spiegel von Familiengeschichte(n)”; Klaipeda ülikool, Leedu). Eesti ülikoolide teadlastest esinesid Aigi Heero, Ave Matt­heus, Liina Lukas, Marko Pajevic, Terje Loogus, Kristina Jõekalda, Anna Verschik, Eline Bone ja Maris Saagpakk. Konverentsi korraldas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi saksa keele ja kultuuri eriala koostöös Marburgi, Kaunase ja Daugavpilsi ülikoolidega.

18.–19. septembrini peeti Tartus XXXII orientalistikapäevi. Nende raames korraldati Eesti Akadeemilise Orientaal­seltsi aupresidendi professor Tarmo Kulmari 70 aasta juubelile pühendatud konve­rents „Jumalad, inimesed, traditsioonid ja järje­pidevus Ida kultuurides”. Folk­loristidest osales Ülo Valk ettekandega „Jumalanna manipulatsioonid Kirde-India templi­legen­dides”.

21.–22. septembrini toimus Äksis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna konverents „Toimetulekustrateegiad 2: päevikupidamisest meemi­loomeni”. Ühelt poolt oli sündmuse fookuses see, kuidas mõtestavad üksikisikud ja rühmad suuri ühiskondlikke muutusi ja murranguid, teisalt pakkusid huvi inimeste ja kogukondade igapäevaelus ette tulevad valikud ning probleemide lahendamine. Sektsioonis „Usund, maagia ja toimetulek” pidasid ettekande Tõnno Jonuks („Minu toime­tulekustrateegiad ehk (teadus)elu väljaspool koroonahaigust”), Reet Hiiemäe („Usundiline toimetulek ja meedia”), Andres Kuperjanov („Värvid usundilistes narratiivides”) ja Nikolai Kuznetsov („Keda sa usud, jumalat või metsavana? Komide traditsioonilised metsas toimetulemisega seotud uskumused”); sektsioonis „Rahvalikud kujutelmad” esinesid Piret Voolaid („Sportlase eeskuju ja lemmikspordialade tähtsus eesti noortele”), Mare Kõiva („Vaatasin maailma ja see oli hirmus. Mõned etüüdid etnopsühhiaatria teemadel, vesteldes Kleinmanni ja Briggsiga oma andmekogu valguses”), Katre Kikas („Päevik kui toimetulekustrateegia: mölder Märt Siipseni „Päevased juhtumised””), Eda Kalmre („Talletades ja uurides kohalikku külalugu läbi biograafilise vaatenurga: Virve lugu”); sektsioonis „Subkultuurid ja digikultuurid” esinesid Aimar Ventsel („Nõukogude Eesti punk: vastupanu, pastiche ja rahvuslus”), Mare Kalda („Sööme, joome, lükkame, sõidame… Diginoortest, triksteritest ja trollidest”), Anastasiya ­Fiadotava („Humorous reactions to COVID-19 crisis in Belarusian internet folklore”) ja Maris Kuperjanov („Mida ei näe, seda pole olemas. Viiruseeituse näiteid veebist”).

23. septembril peeti Luunja Keskkoolis konverents „Inimene Visnapuu”. Esinesid Janika Kronberg („Henrik Visnapuu mitu rolli”), Loone Ots („Henrik Visnapuu kultuuriprogramm draama „Keisri usk” näitel”), Mihkel Kunnus („Vanad ja vastsed poeedid”), Jaak Urmet („Ssu, ssu, Visnapuu”), Jürgen Rooste („Kuidas aeg luulele tagasi vaatab: tsensuur ja välistamis­kultuur”) ja Mart Velsker („Visna­puu – Lõuna-Eesti luuletaja”). Veebi kaudu osales konverentsil Angela Ogle USA-st („My Estonian Neighbour”). Järgnes vestlus Sirje Kiiniga.

24. septembri Akadeemilise Eesti Rahva­luule Seltsi kõnekoosolekul pidas ettekande „Mis on religioonifolkloristika?” 2019. aasta folkloristika aastapreemia laureaat Ülo Valk. Järgnes 2020. aasta folkloristika aastapreemia laureaadi Piret Voolaiu õnnitlemine.

25. septembril toimus Tartus Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents. Üldsektsioonis „Tundlik keel” pidasid ettekande Piret Kuusk (TÜ, „Vastustest tekkivad suhtlusprobleemid Eesti hädaabikõnedes”), Mari Vallik (TÜ, „Eesti tõlkijate hoiakud seoses tundlike tekstide tõlkimisega”) ning Aleks Käämer ja Agnes Kolga (TÜ, „Kuidas väljendati asutuste uksesiltidel töö ümber­korraldust eriolukorras”). Sektsioonis „Keel peeglina” esinesid Karina Šorohhova (TÜ, „Eesti ja Tšehhi venekeelse meedia võrdlev analüüs”), Mihhail ­Kremez (TÜ, „Eesti, Bulgaaria ja Saksamaa uudiste­portaalide ajakirjanike sõnakasutus Venemaad kajastavates uudistes kahe juhtumianalüüsi põhjal (ERR, DELFI, Postimehe, Õhtulehe, Deutsche Welle ja News.bg näitel)”, Kaarel-Vahur Vingisaar (Viljandi Gümnaasium, emakeeleolümpiaadi uurimistöö „Iraagi sõja kajastamise kallutatus meedias”), Deisy Nursi (Türi Ühisgümnaasium, õpilasuurimus „Viie sotsiaal­reklaami keeleline analüüs ning pildi ja teksti koostoime reklaamis nende näitel”), Jari Pärgma (TÜ, „Küsilause ja küsimuse moodustamine eesti viipekeeles”). Sektsioonis „Keele õppimine ja arendamine” esinesid Kai Simson (TLÜ, „Teehoolde terminivara korrastamine”), Linda Palts, Monika Urb (TÜ, „Eestikeelne A2-tasemel lugemistekstide kogumik „Meie elu” täiskasvanud õppijale”), Jelena Berezina (TLÜ, „Mängustatud õppe mõjust õpilaste eesti keele kui teise keele kasutamisele 3. klassi näitel”, sisukokku­võtte esitas juhendaja Mare Kitsnik), Mari-Liis Korkus (TÜ, „Miks nad blandavad? Koodivahetuse funktsioonidest viie rootsi-eesti kakskeelse teismelise näitel”), Kertu Kook (TÜ, „mina-isik eesti kirjanduse eriala baka­laureusetöödes”). Konverents toimus osaliselt ka veebiülekandena.

28. septembril toimus Eesti-uuringute Tippkeskuse müüdi- ja usundi-uuringute töörühma seminar. MS Teamsi keskkonnas sai osaleda Irina Sedakova online-loengul „Vanad ja uued sotsiokultuurilised väärtused Venemaal ja Bulgaarias”. Esineja võrdles sotsiokultuuriliste väärtuste semantikat ja pragmaatikat Venemaa ja Bulgaaria arhailistes maapiirkondades ja uutes linnakeskkondades.

29. septembril korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Eesti Kirjandusmuuseum Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis lühiseminari „Elu mürtsuv orkester. Elulähedased esteedid Semper ja Barbarus”. Avaettekandes tegi Mirjam Hinrikus (UTKK) sissevaate „elu mürtsuvasse orkestrisse”. Esinesid Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum, „Adamson-Eric ja Semperite pere”), Marin Laak (EKM, „Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940”), Merlin Kirikal (TLÜ, „Kehapoliitikast Semperi ja Barbaruse kirja­vahetuses”), Marit Karelson (TÜ, „Klassitsismist Semperi maailmavaates”) ja Aare Pilv (UTKK, „Barbaruse polüfoonia”).