Lühikroonika

2. oktoobril toimus Väike-Maarjas F. J. Wiedemanni keelepäev. 2020. aasta keele­auhinna laureaati Helle Metslangi tutvustas Reili Argus. Järgnes Helle Metslangi ettekanne „Mitmetahuline eesti keel”. Esinesid ka Margit Langemets („Geenius ja hullumeelne”) ning Kirsi Laanesoo („Aga keda see huvitab? Küsilausetest, millega ei küsita”). Ettekandekoosoleku lõpetas vestlusring „Eesti keele elujõud: noorte vaatenurk”.

3. oktoobril peeti Koerus konverents „Kalju Lepik 100”. Esinesid Anneli Mihkelev („„Mängumehe teekond”. Ülevaade Kalju Lepiku elust ja tegevusest”), Janika Kronberg („„Olla valvel inimsuse eest”. Kalju Lepiku proosast”) ja Peep Pillak („Kalju Lepiku tegevus ajaloolise mälu säilitajana”). Isiklikest kohtumistest Kalju Lepikuga kõnelesid kirjandusteadlane Sirje Olesk, Koeru koduloolane Herbert Last ja filmimees Vallo Kepp.

5. oktoobril toimus Tallinnas konverents „Kõik lähevad kuhugile: Peeter Sauter, „Indigo” – 30”. Tegu oli sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverentsiga, mille korraldasid nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit. Ettekannetega esinesid Neeme Lopp („Hambaaugud päästavad maailma”), Piret Viires („Enne ja pärast „Indigot””), Joosep Susi („Peetri pedagoogiline poeem”), Rein Veidemann („Peeter Sauteri asi”), Merily Salura („Peeter Sauteri tühjuse esteetika”), Ivo Heinloo („Flanöör ja tema trajektoorid: tänavatest moodustub lause”) ning Andrus Laansalu („peeter sauter : eesti kirjanduse reasneljane”).

7. oktoobril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis eluloopäeva. Astrid Tuisk ja Ave Goršič kõnelesid koroonapärimuse jõudmisest Eesti Rahvaluule Arhiivi, Mare Kalda tänapäevase folkloori kogumisest EKM-i folkloristika osakonnas ja Leena Kurvet-Käosaar eriolukorra päevikutest. Maarja Hollo tegi kokkuvõtte võistlusest „Mälestused Tartust”. Kokku saadeti võistluste „Mälestused Tartust” ja „Eriolukorra päevikud” raames Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi 14 inimese mälestused Tartust ja 58 eriolukorra päevikut. Parimaid kaastöölisi autasustati.

7. oktoobril toimus lasteaiaõpetajate eesti keele seminar „Hobustega tuli, härgadega läheb: lasteaed õpetab ka epideemiate ajal”. Seekordne veebi­põhine seminar oli pühendatud lasteaedade toimetulekule COVID-19 pandeemia põhjustatud eriolukorras. Üleöö sellega kaasnenud uued töötamis- ja õppemeetodid (nt distantsõpe, lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate tihedam õppesuhe) jäävad kontaktõppe kõrvale ilmselt pikalt püsima. Peale mitme lasteaiaõpetaja ja -metoodiku osalesid ka Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid Piret Voolaid („A-B hakka pähe, kui ei hakka, lükkan takka! Salmitraditsioonist ja keelelisest lastepärimusest”), töötube juhendasid Janika Oras („Ringmängu rõõm”) ja Virve Tuubel („Märka märki!”).

8. oktoobril toimus Eesti Rahva Muuseumis etnoloog Aino Voolmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents. Neli kümnendit kestnud teadlasetee jooksul põlistas Aino Voolmaa ennast eesti kultuurilukku rahvarõiva uurija, propageerija ja autoriteetse nõustajana. Peeti kolm ettekannet: Ellen Värv kõneles Voolmaa pärandist Eesti Rahva Muuseumis, Reet Piiri Voolmaa rahvarõivaraamatu sünniloost ja Age Raudsepp Voolmaast rahvarõivaste nõustajana.

9. oktoobril toimusid Berliini Freie Volksbühnes IX Kotzebue-kõnelused. Eestis elanud ja töötanud saksa kirjanikule, teatri­direktorile, estofiilile ja ajakirjanikule August von Kotzebuele pühendatud konverentsile kogunesid Eesti ja Saksa ajaloolased, germanistid, muusikateadlased ja kirjandusuurijad Berliini-Brandenburgi teaduste akadeemiast, Berliini, Hannoveri, Bochumi ja Tübingi ülikoolist jm. Seekordsel konverentsil käsitleti Kotzebue kirjavahetust, tema ja ta kaasaegsete poleemilisi kirjatöid, Itaalia reisikirja retseptsiooni, Kotzebued kaasaegsete teatrite mängukavades ja eksliibrisi. Konverentsi korraldajad olid Harry Liivrand TLÜ Akadeemilisest Raamatukogust ja Kristel Pappel EMTA-st.

12. oktoobril pidas veebiettekande Kaasani ülikooli teadur Maria Vyatchina. Ta tutvustas mitmekesiseid haigustõlgendusi erinevate Põhja- ja Lõuna-Kaukaasia etniliste rühmade esindajate seast kogutud empiiriliste materjalide põhjal. Esinemine toimus Eesti Kirjandusmuuseumi folk­loristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse (CEES) usundiuuringute töörühma seminaril.

13. oktoobril korraldati Eesti Rahvusraamatukogus XV oskuskeelepäev. Digi­kultuuriaastale kohaselt keskenduti digiterminitele, aga ka teistele termini­baasidele. Esinesid Vahur Puik (MTÜ Eesti Fotopärand, „Digimisjuhiste ja autori­õigusliku seisundi deklaratsioonide tõlgetest – kuidas sündisid ja mis neist saanud on”), Arvi Tavast (EKI, „Uut Eesti Keele Instituudis”), Liina Deutschler, Anu Masso (TTÜ, „Kuidas õpetada külm­kapile eesti keelt? Ehk andmestunud ühiskonna terminoloogia refleksioonid”), Uno Veismann, Laurits Leedjärv (TÜ Tartu Observatoorium, „Kosmosevaldkonna terminitest”), Anne Roosipõld (Teenuste disaini ja juhtimise terminikomisjon, „Kas külalislahkust saab juhtida?”), Kate-Riin Kont (TTK, ERÜ terminoloogiatoimkond, „Digiterminid raamatukogu terminoloogiasõnastikus”) ja Kelly Lilles (EKI, „Euroopa keskne terminibaas – unelm või tõelisus? Projektist „Federated ­eTranslation Termbank Network””).

14. oktoobril toimus venekeelne veebi­seminar „Mission possible V: kohanemisviisid, ümberkujundamised ja rahva­kultuuri põhiaspektid”. Sektsioonide teemad olid „Verna­kulaarsed vastused kaasaegsetele väljakutsetele”, „Rahva­luule ajalised ja ruumilised mõõtmed” ja „Rahva­luule protesti vormi­na”. Seminari korraldas Eesti Kirjandus­muuseumi folkloristika osakond koos oma partneritega Valgevene kultuuri, keele ja kirjanduse uurimise keskusest. Seminaril osalesid folkloristid, etnoloogid ja meediauurijad Valgevenest ja Eestist.

15.–16. oktoobril peeti Vihulas keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli sügisseminar „Keel – korrapärane ja korratu”. Töö toimus keeleajaloo, leksi­koloogia ja semantika, keelekontaktide ning grammatika sektsioonis. Ettekannetega esinesid Kristiina Ross (EKI, „Eesti keele korrastamatusest ja korraldamise katsetest XVII sajandil”), Fred Puss (EKI, TÜ, „Eesti perekonnanimede kestvus ja kestus”), Lydia Raadik (EKI, „Õige­keelsussõnaraamatu tähendussoovitustest verbi vabandama näitel”), Aimi Pikksaar (TÜ, „Ütle mulle, kes on su kaaslased, ja ma ütlen, kes sa ise oled. Kuidas rakendada seda põhimõtet sõnatähenduste uurimisel?”), Natalia Vaiss (EKI, TLÜ, „Labiilsed verbid eesti keeles”), Anna Verschik (TLÜ, „Keele­kontaktidest johtuv muutus: kas korrapärane või ennustamatu”), Geda Paulsen ja Ene Vainik (EKI, „Eesti keele sõnaliigilt ambivalentsete sõnade tüpoloogia”), Ahti Lohk (TTÜ, „Mida õpetatakse tekstikaeve kursusel tehnikaülikoolis?”), Katrin Koorits (TÜ, „Fiktiivse identiteedi kasutamine algajate võõrkeeleõppes”), Merit Müller (TÜ, „Korrapäratus ühe soome-ugri vähemuskeele kõneviisi­süsteemis: inarisaami keele konditsionaali perfekt”), Milda Ona Dailidėnaitė (TÜ, „Liivi jussiiv: reegel ja varieeruvus. Läti hortatiivkonstruktsioon ja selle variandid”), Hanna Pook (TÜ, „Pronoomeni mis käände varieerumine objekti positsioonis”) ja Helle Metslang (TÜ, „See keeruline eesti keel”).

16. oktoobril toimus Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Soome-ugri rahvaste emakeeled ja küberruum”. Arutleti soome-ugri keelte õpetamise ja infotehnoloogia teemadel. Korraldajad oli Fenno-Ugria Asutus, Eesti Keele Instituut, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, esinesid eesti, komi, mari ja udmurdi emakeeleõpetajad ning ülikoolide õppejõud. Konverentsi lõpetas arutelu soome-ugri rahvaste koostöö tulevikuväljavaadetest.

16.–17. oktoobrini korraldas Tartu Ülikooli Narva kolledž IV rahvusvahelise teadus­konverentsi „Uralo-indogermanica”. Töö toimus neljas sektsioonis: „Personalia”, „Esto-slavica”, „Literatura” ja „Fenno-ugrica”. Osalejaid oli Venemaalt, Slovakkiast, Lätist ja Eestist, osa ettekandeid peeti Skype’i vahendusel.

20.–21. oktoobril peeti veebikeskkonnas Teams Eesti-uuringute Tippkeskuse X aastakonverents „Dialoogid Eestiga: kaljujoonistest robootikani”. Osalesid kõik tippkeskuse töörühmad: digitaal­humanitaaria ja keeletehnoloogia, soo­uuringute, eetika, keele- ja vaimufilosoofia, kõne- ja muusikauuringute, nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringute, biograafika, kirjakultuuri ja kirjandus­uuringute, usundi- ja müüdiuuringute ning narratiiviuuringute, korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute, migratsiooni- ja diasporaauuringute, ajaloolise väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm.

21. oktoobril korraldati Tartus Ene ­Mihkelsoni loomingule pühendatud ettekandepäev. Esinesid Tanar Kirs („See tulek on me saatus”), Kristiine Kikas („Kivikujuline hing: posthumanistlik alge Algolekutes”), Leo Luks („Radikaalne kodutus Ene Mihkelsoni luules”) ja Indrek Ojam („Mõtisklus Ene Mihkelsoni ja W. G. Sebaldi intellektuaalsest ühisruumist maailmakirjanduse retseptsiooni teooriate valguses”). Ene Mihkelsoni kultuuri­mõtestaja preemia läks jagamisele Aivar Kulli ja Henri Kõivu vahel. 

22. oktoobril toimus Võrus konverents „Perekonnanimede seosed teiste nimedega”. Konverentsi korraldajad olid Eesti Keele Instituut ja Võru Instituut. Ette­kannetega esinesid Terje Lõbu („Eestiga seotud teadlaste ja maadeuurijate nimed maailmakaardil”), Fred Puss („Taaskasutatud perekonnanimed Eestis”), Albert Ludwig Roine („Tehisintellektiga nimede kallale: nimede tuvastamine õigeusu kiriku­raamatutest”), Enn Ernits („Eesti juutide perekonnanimedest enne Teist maailmasõda”), Evar Saar ja Fred Puss („Vastseliina perekonnanimedest ja C.G.G. Masingu tegevusest nende andmisel”), Urve Madar („Perekonnanimed Mollok ja Kollom”), Jaan Tagaväli („Ida-Harjumaa perekonnanimede päritolust”), Sirk­ka Paikkala („Etunimi-sukunimi-asutusnimi, mutta missä järjestyksessä?”; veebi­ette­kanne) ja Denis Kuzmin („Karjalaiset sukunimet”).

22. oktoobril peeti Tallinnas Eesti Laste­kirjanduse Keskuses seminar „Laps kirjanduses 8: mäng ja lastekirjandus”. Esinesid Oliver Laas („Millest me räägime, kui me räägime mängust?”), Janika Palm („(Laste)kirjandus ja/kui mäng”), Krista Kumberg („„Mina mängin Robinsoni…” ehk üksiku lapse mängude eripära”), Mari Niitra („Kutse mängule. Mõnda uuematest eesti pildiraamatutest”), Taavi Tõnisson („Mäng teatris”), Katre Kikas („Mäng mängu piiridel Andrus Kivirähki lasteraamatutes”), Keiti Vilms („Keel mängu või meel kängu”), Andra Kütt („Kust see laps need sõnad võtab ehk keelelise kasvukeskkonna mõjust lapse kõne arengule”) ja Elle-Mari Talivee („Siilimäng Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumi programmis”). Seminari korraldasid kahasse Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

22. oktoobril tähistati Räpinas Aapo Ilvese 50. sünnipäeva juubelikonverentsiga. Üles astusid Tiia Allas („Mis elläi om võrokiilne Ilves ehk tähelepandmisi Aapo võrokiilsest loomingust”), Kauksi Ülle („Ilves teiste ööbikute seas”), Olavi Ruitlane („Aapo Ilves, füüsilisest ja vaimsest isikust ettevõtja”), Jan Rahman („Hitikivinõid”) ja Veiko Märka („Juured kodumullas. Ilvese kodukohaainelisest näidenditriloogiast „Ööpik Võhandu kaldalt”, „Wõõbsu palas!” ja „Sillapää Ossi kroonika””).

23. oktoobril toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti raamatu päev. Oma viimasest valikkogust „Tuul polnud enam kellegi vastu” rääkis linnakirjanik Carolina Pihelgas, värsket jutukogumikku „Kõik äratatakse ellu” tutvustas Meelis Frieden­thal. Vestlusringis teaduse ja ilukirjanduse vahekordade üle osalesid Carolina Pihelgas, Meelis Friedenthal, Jaak Tomberg ja Mart Velsker. 

26. oktoobril korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Oskar Kallase päeva. See oli ühtlasi XXVIII eesti raamatuteaduse konverents, kus esinesid Tiiu Reimo („Rahvuslik raamatupärand digiruumis”), Ülo ­Matjus jun („Eesti trükise müük digiajastul”), Elena Sipria-Mironov („Kohaliku kogukonna kaasamine üle-euroopalise projekti EODOPEN näitel”), Erik Mikk („Digitaalne Oskar Kallas?”), Ave ­Goršič („Analoogis ja digitaalselt: Virumaa pärimusekogujad Mary ­Kaasik ja Gustav Kallasto”), Maris Kuperjanov („Ajaloolise pärimuse veebikodu”), Peeter Tinits („Tekstiainese digikasutus Rahvusraamatu­kogus: avatud andmed ja avatud kood”) ja Kadri Tooming („Käsikirjalise teksti tuvastamisest Transkribusega”). 

28. oktoobril peeti Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek. Joosep Susi kõneles teemal „Mis on (eesti) luule XXI sajandil?”. Ta süstematiseeris seniseid luulemääratlusi, et jälgida, kuidas on viimase pooleteise sajandi vältel muutunud hoiakud luulele kui niisugusele.

30. oktoobril pidas Islandi ülikooli folk­loristika professor Terry Gunnell e-loengu „Grimmide järellainetus: Grimmide „Deutsche Sagen” ja rahvuslikud rahvajutukogumikud Põhja-Euroopas”. Loeng oli pühendatud Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutajale professor Walter Andersonile. Esineja tutvustas rahvusvahelist suurprojekti „Grimmide järellainetus”, mis käsitleb Grimmide mõju Põhja-Euroopas XIX sajandil.