Tahan lihtsalt koju saada

Sõna lihtsalt lähtub „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi adjektiivsest tüvest lihtne ’keerukuseta’ (Õpetaja püüdis seletada võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt). Otsese tähenduse kõrval võib sõnal olla tugevdava või piirava rõhumäärsõna tähendus. Tugevdavana kannab lihtsalt tähendust ’lausa, otse’ (Ülesanne oli lihtsalt üle mõistuse raske), piiravana tähendust ’ei muud kui, ainult’ (Ta räägib seda lihtsalt kadedusest). (EKSS) Sõna kasutatakse suhtluses nii adverbi kui ka pragmaatilise markerina, mis näitab, et see on grammatiseerumas. Adverbina kuulub lihtsalt verbi juurde ja vastab küsimusele kuidas?. Grammatiseerumise käigus on lihtsalt teatud juhtudel kaotanud otsese tähenduse ’keerukuseta’, näiteks lauses Lihtsalt seisis ja hoidis käsi näo ees. Markerina võib lihtsalt lauses vabalt liikuda. Seega ületab lihtsalt grammatiseerumise tulemusena sõnaliigi piire ja omandab esialgse tähenduse kõrval uusi suhtlus­funktsioone (Valdmets 2013: 124–128). Semantilise muutuse käigus omandavad keeleüksused subjektiivseid tähendusi (Traugott 1989) ning väljendavad episteemilisi ja afektiivseid hoiakuid (Aijmer 2002: 160).

Artiklis analüüsime suhtluslingvistika lähenemisviisiga lihtsalt kasutust Eesti hädaabikõnedes ehk kõnedes, mis on tehtud häirekeskuse numbrile 112 eesmärgiga saada erakorralist abi päästjatelt, politseilt või kiirabilt. Häirekeskusesse julgustatakse helistama ka siis, kui helistaja pole kindel, kas tegu on hädaolukorraga. Samal ajal peavad helistajad arvestama „ka teistega, kellel võib olla väga kiire vajadus liinile pääseda” (vt Häirekeskus). Hädaabikõnede eripära on nende orienteeritus probleemi lahendamisele (Heritage, Clayman 2010), kusjuures Eesti hädaabikõnedes tuleb sündmuse põhiinfo (mis? kus? kes?) kätte saada ühe minuti jooksul.¹

Siinse uurimuse eesmärk on teada saada, kuidas ja millistes funktsioonides eri osapooled – helistajad ja kõne vastuvõtjad ehk päästekorraldajad – kasutavad partiklit lihtsalt. Kõigepealt anname ülevaate varasematest uurimustest ning meie uurimuse materjalist ja metoodikast. Seejärel analüüsime partiklit lihtsalt helistaja ja päästekorraldaja voorudes. Meie uurimisküsimused on järgmised: a) missugustes funktsioonides ja tähendustes partiklit lihtsalt hädaabikõnedes kasutatakse, b) kas helistaja ja päästekorraldaja kasutavad partiklit lihtsalt eri moel?

 

1. Varasemad uurimused: lihtsalt funktsioonid

Eestikeelne partikkel lihtsalt on semantiliselt sarnane ingliskeelse partikliga just ’lihtsalt, just, ainult, lausa, äsja’, ent partiklil lihtsalt puudub ajatähendus (’äsja’). Järgnevalt tutvustame eestikeelse partikli (Valdmets 2013) ning inglise ja teiste indoeuroopa keelte (nt Lee 1987; Lindemann, Mauranen 2001; Aijmer 2002; Grant 2011; Lamerichs jt 2015) ja soome keele (Ogden jt 2004; Stevanovic 2012) samalaadse tähendusega partiklite funktsioone. Uurimustes on täheldatud nii eestikeelse partikli lihtsalt (Valdmets 2013: 124) kui ka ingliskeelse just (Aijmer 2002: 154) grammatiseerumist ja näidatud, et need partiklid on suhtluses polüfunktsionaalsed. Peale selle on Karin Aijmer (2002: 158) väitnud, et inglise just ei ole semantiliselt neutraalne, vaid väljendab alati hinnangut.

Esiteks, kõige sagedamini on uurimustes märgitud, et inglise just on vähendav (vt nt Lee 1987; Lindemann, Mauranen 2001; Grant 2011), näiteks ingl this was just a weekend ’see oli lihtsalt üks nädalavahetus’ (Aijmer 2002: 159). Vähendamisega võib kaasneda vastandus (Lee 1987: 379–384; Goodman, Burke 2010: 330). Sel juhul vastandatakse näiteks arsti ja patsiendi suhtluses tõsine või tähtis ja vähem tõsine või vähem tähtis sümptom, kusjuures vastandus ei pruugi olla eksplitsiitne. Aijmer (2002: 169) toob inglise partikli just vähendava funktsiooni all eraldi välja ka umbmäärastamise (I was just thinking ’Ma lihtsalt mõtlesin’). Öeldu tähtsuse vähendamist on täheldatud ka soome partikli vaan (teatud juhtudel võib tõlkida kui ’lihtsalt, ainult’) funktsioonina (Ogden jt 2004: 309, 324; Stevanovic 2012: 858).

Vähendav just võib olla ka piirav ja väljendada, et kõneleja peab silmas vaid väikest või ebaolulist asja (I’m just wondering whether [---] there being more spare money ’Ma lihtsalt mõtlen, kas on rohkem vaba raha’) (Aijmer 2002: 169). Nii kannab inglise keeles just tähendust only ’ainult’ (Lee 1987: 386). Inglise just võib ka näiliselt vähendada tegevuse olulisust (Lee 1987). Näiteks lause I was just watching ’Ma lihtsalt vaatasin’ väljendab, et tegevuses ei ole midagi iseäralikku (Lukyanova 2017: 117). Sarnast kasutust on täheldatud ka hollandikeelsel partiklil gewoon ’lihtsalt’ (Lamerichs jt 2015), mille abil trauma läbi elanud lapsed vähendasid intervjuudes oma probleemi, et konstrueerida n-ö normaalsust. Sel moel näitasid lapsed, et niisuguses olukorras pole midagi ebatavalist. Selline kaitsepositsiooni võtmine on ohvrite puhul tavaline (vt ka Nijnatten 2013: 146; Sacks 1984).

Samuti võib inglise partikliga just näiliselt vähendada tegevuse keerukust, nt just turn to the right ’lihtsalt pööra paremale’ (Aijmer 2002: 173). Rootsi bara ’lihtsalt’ sama funktsiooni on näidanud ka Karl Hedman (2016: 132) hädaabikõnede materjalis: nimelt võib päästekorraldaja väljendada partikliga bara, et helistajale pakutud tegevus ei nõua vaeva (rts bara att se till ’lihtsalt teha kindlaks’). Anna Wierzbicka (1991: 351) on väitnud, et inglise just loob positiivse – rahustava, kaitsva, vabandava, kiitva – seose, sest „väikest” asja saab tõlgendada mittekeerulisena ja seega kuulaja jaoks soovituna.

Osa uurijaid (Brown, Levinson 1987; Lee 1987; Aijmer 2002) on sidunud inglise vähendavat partiklit just ka viisakuse ja n-ö näo säilitamisega (I’ll just say ’Ma lihtsalt ütlen’). Nimelt võib just esineda kaudsetes kõneaktides (suhtlustegevustes), mis on n-ö sotsiaalselt kallihinnalised: vestluskaaslane peab kõneleja jutu peale midagi tegema, nt oma arvamust muutma (I’m not offering you knowledge [---] I just think this is an interesting thing to explore ’Ma ei paku teile teavet, ma lihtsalt arvan, et see on huvitav asi, mida uurida’). Sellistel puhkudel pehmendab just sotsiaalselt kalleid suhtlustegevusi, nagu palveid, direktiive ja vaidlustusi. Pehmendamisega osutab kõneleja ka sellele, et tegevus on vähetähtis, ei nõua palju vaeva või pole oluliste tagajärgedega. (Lee 1987: 383; Aijmer 2002: 169; Lindemann, Mauranen 2001: 468; Grant 2011: 190–192)

Teiseks, nii eesti lihtsalt kui ka inglise just võivad kõneleja väidet või seisukohta tugevdada, intensiivistada või rõhutada (Valdmets 2013; Aijmer 2002). Nii kannavad mõlemad partiklid tähendust ’väga, täiesti, tõesti’, näiteks ingl was just frightful ’oli lihtsalt õudne’ (Aijmer 2002: 156). Aijmer (2002) seob partiklit just ka liialdamisega (I would just die in this set-up ’ma lihtsalt sureksin selles olukorras’). Osa uurijaid (Brown, Levinson 1987: 162, 166; Craig, Sanusi 2000: 442–444; Aijmer 2002: 172; Valdmets 2013: 125) on eraldi märkinud õigustamise või veenmise funktsiooni, kus lihtsalt- või just-lauset kasutatakse seisukohtade argumenteerimiseks, kritiseerimiseks või kategoorilisuse väljendamiseks (people just don’t work Saturday mornings ’inimesed lihtsalt ei tööta laupäeva hommikuti’ (Aijmer 2002: 172)).

Kolmandaks, partikleid ee lihtsalt, holl gewoon ja ingl just kasutatakse ka teksti liigendamiseks (Lindemann, Mauranen 2001; Grant 2011; Valdmets 2013; Corsetti 2015; Lamerichs jt 2015). Need partiklid aitavad suhtluses eelnevat juttu täpsustada, näitlikustada, kokku võtta ja sidusust luua (nt Ta polnud veel neljakümnenegi, kui tundis, et hakkab vanaks jääma. Lihtsalt rõõm oli kadunud) (Valdmets 2013: 125–126). Liigendav partikkel võib olla ka vestlust või järjendit lõpetav (Lamerichs jt 2015).

Kokkuvõttes on varasemates uurimustes täheldatud partiklil lihtsalt ja selle eri keelte vastetel mitu funktsiooni. Need võivad omavahel põimuda, mistõttu on funktsioone kohati keeruline eristada (Lee 1987: 395). Samal ajal on Stephanie Lindemann ja Anna Mauranen (2001: 467) näidanud, et inglise partikli just funktsiooni äratundmine ei tekita vestlejates segadust. Samuti on näidatud, et eri positsioonis suhtlejad (nt õpetaja ja õpilane) kasutavad partiklit eri funktsioonides (Grant 2011; Lindemann, Mauranen 2001: 461). Partikli lihtsalt eri keelte vasteid on uuritud eri suhtlusolukordades (nt arsti ja patsiendi, koolitunni- ja akadeemilises suulises suhtluses), kuid hädaabikõnedes seda partiklit meie teada analüüsitud pole, v.a Hedmani (2016) üksikud tähelepanekud. Hädaabikõnede uurimine aitab mõista, kuidas ajasurvega suhtluses leitakse osalejate koostöös helistaja probleemile lahendus. Partikli lihtsalt funktsioonide väljaselgitamine annab infot, kas helistajad ja päästekorraldajad kasutavad seda partiklit eri moodi, lisades nii partiklite kui ka hädaabikõnede uurimisse uusi detaile.

 

2. Materjal ja meetod

Uurimuse materjal pärineb Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpuse hädaabi­kõnede allkorpusest, kuhu kuulub 1000 kõnet. Hädaabikõnes suhtleb üldjuhul kaks inimest – helistaja (H) ja päästekorraldaja (P) –, kellel on kindlad rollid. Pääste­korraldaja juhib vestlust: esitab küsimusi, võtab vastu otsuseid, annab nõu, juhendab. Helistaja vastab küsimustele ja tegutseb saadud juhiste järgi.

Hädaabikõned on transkribeeritud vestlusanalüüsi transkriptsiooni põhimõtete järgi. Transkriptsioonides on muudetud kõik identifitseerimist võimaldavad andmed: nimed, aadressid, isikukoodid, autonumbrid jm. Artikli näidetes on isiku- ja kohanimed ning muud viited kindlatele isikutele või kohtadele asendatud kald­sulgudes üldnimetajaga (nt helistan teile /linnast/). Eesti hädaabikõnede kasuta­miseks teadustöös on olemas Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba. Häirekeskusega on sõlmitud konfidentsiaalsusleping, millega kaitstakse hädaabi­kõnedes sisalduvat tundlikku infot.

Selle uurimuse jaoks oleme analüüsinud 75 hädaabikõnet (32 488 sõnet), milles oli 83 lihtsalt-partiklit: helistaja voorudes 68 ja päästekorraldaja voorudes 15. Materjalis esines eri hääldusvariante, nt lissalt, lisalt, list. Näidete analüüsis lähtusime suhtlus­lingvistika põhimõtetest ja uurisime, mida suhtlejad keeleliste vahenditega teevad (vt nt Couper-Kuhlen, Selting 2018; Fox jt 2012; Selting, Couper-Kuhlen 2001). Suhtluslingvistika lähtub sellest, et keelekasutus – süntaktilised vahendid, sõnavara, intonatsioon jm – on seotud sellega, mida kõneleja soovib saavutada. Nii on iga nüanss (sh partikkel) suhtluses tähenduslik. Vaatleme partikli lihtsalt ja seda ümbritsevate lausungite funktsioone/suhtlustegevusi, hädaabikõne osapoolte teadmisi kõne hetkel ja järjendite paiknemist vestluses. Analüüsi eesmärk on teada saada, millised on sõna lihtsalt funktsioonid ja tähendused hädaabikõnedes. Järgnevates peatükkides esitame näiteid funktsioonide kaupa helistaja voorudes ja seejärel päästekorraldaja voorudes.

 

3. Partikli lihtsalt funktsioonid helistaja voorudes

Vaatleme kõigepealt helistaja voorude näiteid, kus partikli lihtsalt funktsioon on vähendamine. Vähendavate funktsioonidena käsitleme kontrastiivset vähendamist, probleemi vähendamist, piiramist, pehmendamist, distantseerimist, varjamist, mitte­teadmisele osutamist, umbmäärastamist ja tegevuse või sündmuse vähetähtsaks või tavapäraseks märkimist. Seejärel käsitleme partikli tugevdavaid funktsioone: lihtsalt toimib intensiivsuspartiklina, millele võib lisanduda süüdistav või kategooriliseks tegev ja järjendit lõpetav nüanss. Lõpus toome näite selle kohta, kuidas lihtsalt on korraga nii tugevdav kui ka vähendav.

 

3.1. Vähendamine

Varasemates uurimustes (nt Lee 1987; Aijmer 2002) on välja toodud, et partikli lihtsalt eri keelte vasted on suhtluses eeskätt vähendavad, näidates, et miski on väike, ebaoluline vms. Ka Eesti hädaabikõnedes on valdav partikli lihtsalt vähendav kasutus.

Vaatleme kõigepealt näiteid, kus mingit olukorda, seisundit vms vähendatakse millegi muuga võrreldes. Selline vastandus võib olla eksplitsiitne või implitsiitne. Eksplitsiitse vastanduse keskne kontekst on niisugune, kus päästekorraldaja esitab hüpoteesi helistaja olukorra, sümptomite vms kohta kinnitusküsimuse vormis. Helistaja aga ei kinnita oletust, vaid esitab õige variandi, mis sisaldab partiklit lihtsalt. Seesugune kasutus on näites 1, kus vana naine kutsub kukkunud abikaasale kiirabi. Hädaabikõne alguses on helistaja kukkumise põhjusena eitanud abikaasa teadvusekaotust ja komistamist ning öelnud, et abikaasa jalad kadusid alt ära. Kõne lõpuosas tuleb päästekorraldaja kukkumise põhjuse juurde tagasi (read 1, 3).

(1)	01	P:	mhmh ja `minestanud ta siis ei `ole eksole ja=ta li[htsalt]
	02	H:		[ei,]
	03	P:	`komistas ja `kukkus.
	04		(0.6)
	05	H:	see=põle `komistand `ka
	06		< `lihtsalt=ä > see `vasak [`jalg] läheb alt `ära.
	07	P:		[{-}]
	08		(.)
	09	P:	mmmm (.) .hh `selge. aga `kiirabi tuleb sis /aadress/.

Näitelõik algab päästekorraldaja kinnitusküsimusega, milles ta pakub oma hüpoteesi. Selle väitlauseline vorm ja partikkel eksole osutavad tema järeldusele eelnevast jutust. H eitab pakutud hüpoteesi (ei; see=põle `komistand `ka) ja esitab kukku­mise põhjuse: < `lihtsalt=ä > see `vasak `jalg läheb alt `ära. Partikkel lihtsalt on siin tähendustes ’ainult’ ja ’ilma põhjuseta’. Helistaja vastuse esimene pool (rida 5) on täis­minevikus, teine pool (rida 6) aga üldolevikus, osutades probleemi korduvusele. Partiklit lihtsalt sisaldav lausung lõpetab küsimuste seeria ja päästekorraldaja teatab, et kiirabi tuleb.

Kontrastiivne vähendamine on ka P küsimuses (read 1, 3): küsimuse esimene pool väljendab tõsist probleemi (minestamine) ja sellele vastandatakse komistamine kui väiksem probleem, mis ei viita otseselt mingile haigusele. Kokkuvõttes moodustub kolmik minestas – komistas – jalg läheb alt ära, kus kummagi paari (minestas ja komistas ning komistas ja jalg läheb alt ära) teine osa on vähendatud partikliga lihtsalt.

Näites 1 ei vähenda helistaja partikli lihtsalt abil oma probleemi, vaid vähendamine tuleb esile kontrastis päästekorraldaja pakutud variandiga ja vastuse esimese osaga. David Lee (1987: 380) on niisuguste paaride esimest osa nimetanud referentprotsessiks² ja teist osa fokaalprotsessiks ning on välja toonud, et fokaalprotsess ei pruugi olla vähem tõsine või vähem ebameeldiv kui referentprotsess.

Mõnikord ei ole fokaalprotsess eksplitsiitselt referentprotsessile vastandatud, kuid implitsiitne referent on siiski olemas. Seda illustreerib näide 2, kus helistaja kasutab partiklit lihtsalt oma esimeses voorus. Näites ei ole eksplitsiitset vastandust, kuid implitsiitselt vastandub probleem mingi tõsisema olukorraga, mida väljendab päästekorraldaja küsimus mis juhtus.

(2)	01 P:	`häirekeskus tere mis `juhtus.
	02	(0.6)
	03 H:	tere:: (.) lihtsalt `annan `teada=et `puu on üle `maante `/alev/ /linn/
	04	`kolmekümne kahe::: (0.3) kolmekümne `teisel `kilomeetril.

Helistaja väljend annan teada projekteerib järgneva vooru kui info, mis ei ole ­juhtumine. Partikkel lihtsalt on tähenduses ’ainult’. Ka Lindemann ja Mauranen (2001: 467–468) on toonud välja inglise partikli just piirava funktsiooni, mille üks tähendus on ’pole eriti tähtis’. Ühtlasi distantseerib H ennast sellise väljendiga sündmusest. H info on esitatud neutraalselt, lausungis ei ole muid tugevdavaid ega vähendavaid markereid. Probleem ei puuduta helistajat isiklikult, ta ei väljenda oma ootusi pääste­korraldaja tegevusele ja annab talle õiguse otsustada, kuidas saadud infot kasutada.

Järgnevalt vaatleme näiteid, kus helistaja on juhtunus süüdi ja vähendab partikliga lihtsalt probleemi. Näites 3 helistab häirekeskusesse tanklatöötaja, kes on kliendile esitanud vale, tegelikust väiksema arve.

 

(3)	01	H:	tere: helistan /linna/ /tanklast/ maksmata kütuse:::: `asjus.
	/---/
	02	H:	< ja=siis=ääääää `see oli see=t=ee > klient `maksis küll:
	03		`kütuse=ga ma panin `valesti `sisse. ja=siis=et=ee (0.4)
	04		siis see `õige: kütus sai `makstud ja sis ongi `tema oma (.)
	05		veel `maksmata.
	06		(1.2)
	07	P:	aa, no=et siis ta ikka:=qq `osaliselt maksis [jah?]
	08	H:	[jah] aga: [jah.]
	09	P:	[*{-}*]
	10		(0.3)
	11	H:	a:ga lissalt läks `vale[sti.]
	12	P:	[ah]ah
	13		(1.2)
	14	P:	mhmh
	15		(3.1) ((klaviatuuriklõbin))
	16	P:	mh-mh? .hh aga kui=`palju on vaja `maksta veel,

Helistaja jätab probleemi sõnastades mulje, et klient lahkus maksmata (rida 1). Vestluse jooksul selgub, et müüja on olukorras ise süüdi (rida 3: ma panin `valesti `sisse). Päästekorraldaja arusaamise muutust näitab partikkel aa (Kasterpalu, Hennoste 2016: 152–153) ja parandusalgatus no=et siis ta ikka:=qq `osaliselt maksis jah? (rida 7). H viib paranduse läbi, kinnitades P tõlgendust (rida 8). Vastuse järel esitab H lisainfo a:ga lissalt läks `valesti. Sellega pehmendab H oma viga, näidates, et see juhtus kogemata, ilma põhjuseta. Seega ei vasta lihtsalt küsimusele kuidas, vaid miks. H lausung on sõnastatud nii, et subjekti ei ole nimetatud ja süüdlane on varjatud, millega H distantseerib ennast juhtunust. Partiklit lihtsalt sisaldav lausung on ka kokkuvõttev ja lõpetav: H süüst rohkem ei räägita ja P alustab uut alateemat, küsides maksmata jäänud summat (rida 16).

Kui näites 3 pehmendas helistaja oma viga, et väljendada sündmuse kogemata juhtumist, siis näites 4 pehmendab helistaja liiklusõnnetuse tõsidust.

(4)	01	H:	eeee (.) `olen ee /linnast/ helistan:=ää õe /kaupluse/ juurest
	02		et=ää (0.6) üks naiste`rahvas ajas `naisterahva: kogemata
	03		alla MITTE `ALLA=aga lisalt sai `kõksu.
	04		(0.6)
	05	P:	[mhmh?]
	06	H:	[ülekäigu]`raja juures, (0.8) et nüüd `ootaks=sin kiire- `kiirabi.

Probleemi esitades ei seo helistaja ennast sündmusega, kategoriseerides süüdlase kui üks naisterahvas³ (rida 2). H pehmendab süüd sõnaga kogemata. Seejärel teeb H eneseparanduse (rida 3): tühistab eksplitsiitselt probleemüksuse, ühendverbi ajas alla ja asendab selle lahendiga lisalt sai `kõksu. Kõks on allaajamisest väiksem probleem ja lihtsalt tähenduses ’ainult’ vähendab samuti olukorra tõsidust. Lausungi alguses räägib H süüdlase tegevusest, paranduse lahendis aga selle tagajärgedest kannatanule. Süüdlane on samamoodi varjatud nagu näites 3 ja õnnetust esitletakse kui iseenesest, ilma põhjuseta juhtunut. Edasises vestluses selgub, et õnnetuse põhjustas helistaja kaaslane.

Kahes viimases näites nägime muu hulgas seda, kuidas helistaja valib keelelised vahendid, mis varjavad tema enda või kaaslase osalemist juhtumis. Distantseerimise kohta on ka kaks järgmist näidet.

Näites 5 on helistaja teada andnud avalikus kohas magavast inimesest. Kõne lõpus küsib päästekorraldaja helistaja nime.

(5)	01	P:	nii=`öelge mulle [palun] teie `ees=ja `perekonnanimi
	02	H:	* [{-}] *
	03	P:	kes te: `oote.
	04		(0.9)
	05	H:	eeee /eesnimi/ /perekonnanimi/, (0.4)
	06		ja `lissalt kõndisin `mööda?

H ütleb oma ees- ja perekonnanime (rida 5) ning pärast lühikest pausi distantseerub sündmusest: ja `lissalt kõndisin `mööda. See võib olla ka kaudne vastus (’ei ole keegi’) küsimusele kes te: `oote. Nime ütlemine on H sündmusega sidunud ja H peab vajalikuks seotust teatud määral tagasi võtta, kategoriseerides enda kui mitteosaleja, mitteteadja, mittevastutaja ja madaldades sellega oma episteemilist staatust (Heritage 2012). Partikkel lihtsalt on siin tähenduses ’ainult, ei muud kui’ ja ’muuseas’. Robin Wooffitt (1991) ning John Heritage ja Steven Clayman (2010: 76) on kirjeldanud inglise partikli just taolist spetsiifilist kasutust, kus kõneleja väljendab muu hulgas seda, et tema on millegi erakordse tunnistaja, aga tal puudub sündmusega seos (tähenduses ’ta ei ole soovinud seda näha’).

Näites 6 distantseerib helistaja end partikli lihtsalt abil süüdlasest. Noor naine kaebab mehe peale, kes ei lase tal ega tema elukaaslasel koju minna.

(6)	01	P:	ee=kas ta on teie `tuttav või `sõber või `elukaa- või või
	02	H:	.hhhhh (0.7) ta=n=`lihsalt `tuttav.

Näitelõik algab päästekorraldaja alternatiivküsimusega, mis loetleb kolm vastuse­varianti, mille vahel helistaja saab valida. Küsimus on selle kohta, kuidas H ja probleemi põhjustaja omavahel seotud on. P pakutud variandid liiguvad kaugemast suhtest järjest lähedasema poole. Lausung jääb pooleli, võimaldades H-l lisada veel mõne variandi. H valib pakutud variantidest esimese (tuttav), mis on skaalal temast kõige kaugem, ja rõhulise partikliga lihtsalt suurendab veelgi distantsi, vähendades enda seotust süüdlasega. Partikkel lihtsalt on ka siin tähenduses ’ainult, ei muud kui’.

Näites 7 vähendab lihtsalt öeldu täpsust. Helistaja on teatanud avariist ja päästekorraldaja otsib kaardilt selle toimumiskohta.

(7)	01	P:	.hhhhhh nii kas seal täitsa `ristmikul sis või.
	02		(0.9)
	03	H:	ei, täiesti:: (0.5) `lihtsalt `maan`tee.

Näitelõigu real 1 algatab P paranduse, olles teinud H jutust järelduse, et avarii juhtus ristmikul. Vastusele eelneb pikk paus, mis viitab sellele, et vastus on mitte-eelistatud. H eitab P hüpoteesi, kuid ei oska nimetada täpset kohta. Järjeotsimine (sõna täiesti lõpuhääliku venitus ja paus) lõpeb ümbertegemisega `lihtsalt `maan`tee, kus täiesti asendatakse sõnaga lihtsalt. Lihtsalt on tähenduses ’ainult’ ja osutab, et pakutav lahend ei ole päris täpne. Selliselt toimib lihtsalt umbmäärastajana. Maantee kui täpsemalt määratlemata asukoht on vastandatud ristmikule kui konkreetsele kohale.

Kokkuvõttes võib helistaja hädaabikõnedes partikliga lihtsalt vähendada väljaöeldut eri eesmärkidel. Vähendamine võib tuleneda vastandusest päästekorraldaja pakutud alternatiiviga, kusjuures helistaja ei vähenda sellega oma probleemi tõsidust. Helistaja võib ka pehmendada, väljendades sündmuse kogemata juhtumist või kahandades selle tõsidust. Vähendatakse ka selleks, et sündmusest/süüdlasest distantseeruda või väljaöeldut umbmäärastada. Helistaja vähendavad kasutused võivad olla tähenduses ’ainult, ei muud kui’; ’kogemata’; ’ilma põhjuseta’; ’muuseas’.

 

3.2. Tugevdamine

Varasemates uurimustes (nt Larsen 2013; Rock 2018) on näidatud, kuidas helistaja hädaabikõnedes oma probleemi tugevdab, kindlustamaks abi saamist. Samuti iseloomustab hädaabikõnesid osalejate afektiivne asümmeetria: kriisiolukorras väljendab helistaja tugevaid emotsioone, päästekorraldaja peab aga jääma neutraalseks (Whalen, Zimmerman 1998: 150; Heritage, Clayman 2010: 87–89; Vaajala jt 2013: 143–146). Lausungi tugevdamise ning ühtlasi emfaatilisemaks muutmise vahendid on intensiivsuspartiklid ja -adverbid (nt nii, väga, õudselt) (vt Rääbis jt 2019: 23; ­Vainik, Brzozowska 2019: 108). Intensiivsuspartiklina toimib ka lihtsalt.

Näites 8 esitatud telefonikõne alguses ei vasta helistaja küsimusele mis juhtus?, vaid pärib mitu korda, kas kiirabi viib kohe haiglasse (näitest välja jäetud). Näitelõigu alguses vastab päästekorraldaja küsimusele ja küsib, mis abi helistajal vaja on (rida 2).

(8)	01	P:	no=nad `ise `otsustavad kas `on inimest vaja `ära=viia või
	02		`mitte=aga mis abi `teil hetkel `vaja on.
	03		(0.6)
	04	H:	.hhh no `mul on `lihsalt `õudne `seljavalu mitu `päeva juba.
	05		(0.4)
	06	P:	a:ga `perearsti juures `olete käinud=või.

Real 4 esitab H esimest korda oma probleemi: no `mul on `lihsalt `õudne `selja­valu mitu `päeva juba. Partikkel lihtsalt fokuseerib järgmise sõna õudne, mis väljendab tugevat negatiivset emotsiooni, ja intensiivistab seda emotsiooni veelgi. Ka ­Aijmer (2002: 161, 164) on esile toonud inglise partikli just kollokatsioonid ekstreemsust väljendavate adjektiividega (nt ingl just awful ’lihtsalt õudne’). Näites 8 kasutatakse lihtsalt tähenduses ’lausa, täiesti, väga’. Fraasis `lihsalt `õudne `seljavalu on kõik sõnad rõhutatud. H kasutab oma voorus ka teisi tugevdavaid sõnu: mitu `päeva juba osutab probleemi pikaajalisusele (vt Pomerantz 1986). Samuti on tugevdavates kasutustes taustal implitsiitne laiem vastandus normaalse või tava­pärase olukorraga, näiteks on õudne seljavalu kõrvalekalle normaalsusest.

P reageerib küsimusega, kas H on perearsti juures käinud (rida 6). Vooru­alguline partikkel aga viitab vastandusele, alustades helistaja jaoks mitte-eelistatud vooru. Küsimus on vormistatud küsipartikli või abil, mis väljendab kasutaja ebakindlust pakutava vastuse tõesusse (vt Hennoste 2022 (ilmumas)). Kuna P ei esita pärast probleemi teada­saamist täpsustavaid küsimusi valu kohta, saab öelda, et intensiivistamine ei mõju: ka „lihtsalt õudse” seljavaluga peaks tegelema perearst. Tugevdav väljend mitu `päeva juba töötab siin tegelikult vastupidiselt, kuna selle aja jooksul oleks H võinud perearsti poole pöörduda.

Näide 9 illustreerib samuti partikli lihtsalt kasutust intensiivistavana, erinevalt eelnevast näitest lisandub süüdistav varjund.

(9)	01	H:	.hhhhh õõhh tõe`näoliselt ei elista õigesse `kohta=aga mul on
	02		selline `mure, (.) e:t=eee tulin oma `suvilasse? (.)
	03		/valla nimi/ vallas, ja `vaatan=et väga oma`voliliselt on:
	04		väga suur osa `hekist `lihtsalt .hhhh `maha saetud sest=et=ää
	05		nii on `mugavam seda niiöelda `pööret `tee=pealt võtta
	06		kuigi see ei=ole `tee=peal ja=i takista `liiklust.
	07		(.)
	08	H:	.hhhhh et noh ma näen siin kahju `tekitamist.
	09		(3.1)
	10	P:	mmmmmm `teie `hekk on sis `maha=võ[etud] jah?
	11	H:	[jah.]

Eelteates (read 1–2) väljendab H kahtlust, kas ta helistab õigesse kohta ja juhatab järgneva jutu sisse kui mure. Seejärel alustab ta narratiivi, esitades probleemiks olevad sündmused kronoloogilises järjekorras. Lihtsalt rõhutab väljendit maha saetud, on lausungis rõhuline ja süüdistava varjundiga. Seda kasutatakse tähenduses ’ilma põhjuseta, niisama, heast peast’, lisades voorule emfaatilisust. Sarnaselt näitega 8 kasutab H ka siin teisi tugevdavaid sõnu (väga omavoliliselt ja väga suur) ning lisaks juriidilist terminit kahju tekitamine. P algatab järgmises voorus (rida 10) paranduse, pakkudes tema jaoks probleemsest voorust oma tõlgenduse. Sealjuures on ta neutraalne ega lähe kaasa H tugevdamise ega emotsiooniga.

Kahes eelmises näites kasutas helistaja partiklit lihtsalt vestluse alguses ja oma probleemist esimest korda rääkides. Näites 10 kasutatakse partiklit lihtsalt hilisemas vestlusfaasis. Helistaja annab teada õues magavast purjus inimesest.

(10)	01	H:	`tere .hhhh ä /linna/ rautte`jaamas on üks `mees=eeee
	02		.hhhh eeeeee `pikali maas `õues, ta::: (0.4) eeeeeeeeeeeee
	03		oli küll alkoholi`joobes ma nägin `ennem=aga: ma=i=tea
	04		ta=n `kukkunud, .hhh ja see `naine kes taga `koos oli ütles
	05		et ta=i reageeri nagu (0.6) millelegi et ta
	06		(1.7)
	07	H:	a präägu `hingab nagu ku=ma `vaatan siis ta `hingab.
	08		(0.9)
	09	H:	aga tõenäoliselt ma=i `tea kas `on talle siia `arsti vaja
	10		või=`ole vaja ma=ju=i oska `öelda.
	/---/
	11	H:	aga ta `hingab ilusti ja ta=n külje `peal,
	12		(1.9)
	13	H:	aga noh me=i=`saa ju teda siia vedelema `jätta.
	14	P:	aga m- meeste`rahvas noorem vanem,
	/---/
	15	H:	=jaa tundub et `magab `liigutas ilusti ku=ma teda:
	16		tal on mingi `naisterahvas ka `kaasas üttes ta=n=ja
	17		alkoholi`joobes. .hh aga ta=i võta üldse `jalgu alla
	18		ega me=i saa ju teda `õue siia `magama jätta.
	/---/
	19	H:	=ma=len ise arestimajas töötanud seitse `aastat ma:::
	20		mq=mq (.) `t(h)ean hehe [et ee]
	21	P:	[j(h)aajah] ähäh
	22	H:	ja lissalt ei `saa teda siia `õue vedelema jätta {-}=
	23	P:	=AGA `kus ta seal `on=et=ee=
	24	H:	=`kohe `rauttejaama `ees.

Helistaja nimetab oma esimese vooru alguses abivajaja asukoha ja kategoriseerib ta kui üks mees. Seejärel kirjeldab ta mehe olukorda (read 1–5). Päästekorraldaja roll näeb ette vestluse juhtimist, kuid ta ei võta initsiatiivi. Tekivad pikad pausid (read 6, 8) ja H lisab infot (read 7, 9–10).

Näitelõigust on välja jäetud read, kus abivajaja olukorda veel täpsustatakse. Real 11 kordab H antud infot (ta `hingab ilusti) ja lisab uue info (ta=n külje `peal), kirjeldades seega olukorra positiivset poolt. Järgneb taas pikk paus, mille järel esitab H seisu­koha aga noh me=i=`saa ju teda siia vedelema `jätta (rida 13). Aga vastandab seisukoha eelmises voorus esitatud positiivsele infole. Mitmuse esimese pöörde vorm võib osutada helistaja ja päästekorraldaja koostööle või sellele, et helistaja juures on mehega kaasas olnud naine. Partikkel ju viitab ühisele teadmisele, endastmõistetavusele. Negatiivse konnotatsiooniga sõna vedelema tugevdab väidet.

P jätkab täpsustavate küsimustega isiku ja tema seisundi kohta (näitest välja jäetud). Real 15 vastab H küsimusele, et inimene magab ja liigutas ilusti. See on jällegi positiivne info, mis välistab kahtluse, et ta võiks olla teadvuseta või surnud. Lausung jääb pooleli, H lisab kiiluna info kaasas oleva naisterahva kohta ja tugevdab uuesti probleemi: aga ta=i võta üldse `jalgu alla (rida 17). Vooru lõpus kordab H seisukohta ega me=i saa ju teda `õue siia `magama jätta (rida 18). Seisukoht esitatakse samuti nagu eelminegi mitmuse esimese pöörde vormis ja kasutatakse partiklit ju. Vedelema asendatakse neutraalse sõnaga magama, aga lisatakse sõna õue, mis osutab eba­normaalsele olukorrale.

Näitest on välja jäetud lõik, milles P küsib H arvamust, kas vaja on politseid või kiirabi, seades ta sellega episteemilise autoriteedi positsioonile. H arvab, et vaja oleks politseid, lisab info arestimajas töötamise kohta ja teeb eksplitsiitseks oma teadmise (read 19–20). Seega võtab ta pakutud autoriteedi positsiooni vastu ja tugevdab seda. Vooru lõpp on öeldud naerdes ja P läheb naeruga kaasa. Naeruga pehmendatakse siin sotsiaalselt mitte-eelistatud olukorda, eksimist osalejate rollijaotuse vastu (Annuka 2020: 15–16).

H kordab sama seisukohta (ja lissalt ei `saa teda siia `õue vedelema jätta) kolmandat korda (rida 22), seekord kasutades partiklit lihtsalt, mis võtab kogu senise info kokku (vt Lamerichs jt 2015: 627–628, 631) ja viitab sarnaselt partikliga ju ühisele teadmisele (tähenduses ’endastmõistetavalt’). Eelmistest seisukohtadest (read 13 ja 18) korratakse negatiivset infot väljendavaid sõnu vedelema ja õue. H kaks esimest seisukohta olid esitatud mitmuse esimese isiku vormis, tuues välja helistaja ja pääste­korraldaja koostöö, kolmas on aga üldisikuline. Siin tuleb esile ka partikli lihtsalt lõpetav funktsioon: P ei esita enam küsimusi abivajaja olukorra kohta, vaid ilmutab valmidust abi saata, küsides tema asukohta.

Näites 10 kasutati partiklit lihtsalt veenmiseks, ühise pinna loomiseks, oma seisu­koha kategoorilisuse tõstmiseks ja enda kuuldavaks tegemiseks, et saavutada eelistatud reaktsiooni (abi saatmist). Ühtlasi võetakse partikli abil öeldu kokku ja lõpetatakse küsimuste seeria.

Kokkuvõttes tugevdavad helistajad hädaabikõnedes probleemi, et näidata abi välja­saatmise vajalikkust. Selliselt toimib lihtsalt intensiivsuspartiklina ja on tähenduses ’lausa, täiesti, väga’. Intensiivistamisega samal ajal võib lihtsalt kanda süüdistavat varjundit ja olla tähenduses ’ilma põhjuseta’. Samuti võib intensiivsuspartikkel tõsta kategoorilisust ja olla lõpetav, kandes tähendust ’endastmõistetavalt’.

3.3. Vähendamine ja tugevdamine ühtaegu

Analüüsitud materjalis on mõni näide selle kohta, kuidas partiklit lihtsalt kasutatakse tugevdavas ja vähendavas funktsioonis korraga. Näide 11 on samast vestlusest kui näide 6. Päästekorraldaja esitab olukorra täpsustamiseks küsimusi.

(11)	01	P:	et `hommikul ta teeks `tööd `edasi=või.
	02		(0.6)
	03	H:	jaa=aga me tahame `koju € minna aga ta=i `lase meid. €
	04		(2.3)
	05	P:	ja `teie olete selle mehe `abikaasa kes seal `luku=taga nüüd on=või.
	06		(0.7)
	07	H:	€ jhah €
	08	P:	`elukaaslane või `abikaasa või.
	09		(0.6)
	10	H:	`ei ma=i=ole päris `abikaaslane.
	11	P:	mhmh?
	12		(1.0)
	13	H:	€ aga=ma tahaks `li:htsalt (0.5)
	14		[`koju siit kuidagi `saada.] €
	15	P:	[a=kuidas `teie sinna `sai]te sis=nüd.
	16		(1.1)
	17	H:	€ `tema `tõigi=meid `autoga `siia=aga=ma=taks `lisst
	18		kudiq `koju saad, (.) ä `mitu `kilomeetrit me=i jõua `käia. €
	19		(2.2) ((klaviatuuriklõbin))
	20	P:	kus=te `elate=sis.

Helistaja avaldab soovi koju saada (rida 3), kuid päästekorraldaja ei paku lahendust, vaid jätkab küsitlemist. Hädaabikõnes on see tavapärane, kuna kõigepealt tuleb välja selgitada, missugust abi on vaja. Üldises suhtlusraamistikus rikub P aga normi, kuna naabruspaari esiliikmele (abipalvele) peaks järgnema järelliige (palve täitmine). Seejärel vastab H küsimustele oma kaaslase kohta (read 7, 10) ja P reageerib saadud infole partikliga mhmh (rida 11). Pärast pausi kordab H soovi koju saada (read 13–14). Nagu ka real 3 vastandab aga vooru eelnevale tekstile (küsimuste-vastuste osale), osutades, et P võiks pakkuda olukorrale lahenduse. Lihtsalt on tähenduselt vähendav ’ei muud kui, ainult’. Vähendamine tuleb esile selles konkreetses voorus (read 13–14). Kogu dialoogi arengut silmas pidades kasutatakse partiklit aga tugevdavas funktsioonis (vrd näitega 10), kuna P ei ole samasisulisele voorule reageerinud. P jätab H soovi ka seekord tähelepanuta ja jätkab küsitlemist (rida 15). H vastab küsimusele ja kordab samas voorus kojusaamise soovi, kasutades taas partikleid aga ja lisst (read 17–18). Vooru lõpus toodud põhjendus tugevdab vajadust abi järele. Kokkuvõttes moodustub samasugune kolmeosaline struktuur nagu näites 10. Järgmises voorus (rida 20) jätkab P küsitlemist, aga küsimuste suund on muutunud: elukoha küsimine juhib vestlust H soovitud kojumineku poole.

Kokkuvõttes oli näites 11 lihtsalt nii vähendav kui ka tugevdav: helistaja väljendab, et tema palve on väike, ta ei taha midagi suurt, samal ajal ta ka tugevdab ja näitab, et palve täitmise ootus on endiselt olemas.

 

4. Partikli lihtsalt funktsioonid päästekorraldaja voorudes

Päästekorraldajad kasutasid analüüsitud vestlustes partiklit lihtsalt vaid vähendavana: mitte-eelistatud suhtlustegevuste pehmendamiseks ja parandusalgatustes helistaja probleemi pisendamiseks. Näites 12 otsib päästekorraldaja traumapunkti aadressi.

(12)	01	P:	ma `vaatan kohe,
	02		(6.7)
	03	P:	kohe?
	04		(11.5)
	05	P:	ma=`vaatan lissalt kus=nat `asuvad.
	06		(9.3) ((klaviatuuriklõbin))
	07	P:	nii.
	08		(3.4) ((klaviatuuriklõbin))
	09	P:	üks=hetk?
	10		(1.0)
	11	P:	nii,=h me `oleme=sis
	12		(1.7)
	13	P:	õõ=nii.
	14		(10.2)
	15	P:	üks=hetk? (.) ma lihsalt ei=`leia miskipärast `aadressi präegu,
	16		.hhhhhh nii, /linna/ `haigla, se=n (.) /aadress/ peab=olema=ja?

Näitelõik algab sellega, et P annab järgnevast otsimisprotsessist eksplitsiitselt teada. Real 3 annab ta märku, et on veel liinil. Real 5 kommenteerib P enda tegevust, põhjendades ja vabandades pikka pausi. Järgnevad taas pikad pausid ja märguanded otsimisprotsessi jätkamisest (read 6–14). P lausung ma lihsalt ei=`leia miskipärast `aadressi präegu teeb sellest protsessist kokkuvõtte. Päästekorraldaja suutmatus vajalikku infot leida pole kooskõlas tema institutsionaalse rolliga ja toob seetõttu kaasa pehmendamise. Kokkuvõte real 15 ei lõpeta aga järjendit, vaid P jätkab aadressi otsimist. Partikkel lihtsalt kannab selles näites tähendust ’ainult, ei muud kui’ (rida 5) ja ’ilma põhjuseta’ (rida 15).

Näites 13 kasutab päästekorraldaja partiklit lihtsalt juhise pehmendamiseks. Helistaja soovib siin kõnes abi, kuna abikaasal on äge kolmiknärvi põletik.

(13)	01	P:	võibolla kontsulteerite kõigepealt `meedikuga
	02		kaksteist kaks`kümend numbril.
	03		(1.6)
	04	H:	kaks`teist kaks`kümend.
	05	P:	jaa (.) et mida meedik `soovitab et kui on `kiirabi vaja
	06		siis n `helistate meile `tagasi lihtsalt.
	07		(1.2)
	08	H:	no=selge. (.) `kaksteist kaks[kend=`helistan.]
	09	P:	[`proovige] jaa `kõigepealt=et
	10		kui `meie abi öö-öö vaja=s=helistage `tagasi.

Päästekorraldaja soovitab helistada perearsti nõuandetelefonile (read 1–2). Pärast pikka pausi küsib H telefoninumbri üle ja P kinnitab seda (read 4–5). Kuna H ei ole ettepanekuga nõustumist väljendanud, selgitab P täpsemalt, kuidas edasi peaks tegutsema: kui meedik soovitab kiirabi kutsuda, siis tuleb uuesti häirekeskusesse helistada. Helistaja jaoks tähendab see lisatööd ja on seega mitte-eelistatud. Partikkel lihtsalt lausungi lõpus vähendab öeldu tähtsust ja näitab helistamist kui iseenesest mõistetavat (vt Ogden jt 2004: 318). Kuigi lihtsalt ei väljenda siin viisi (­kuidas?), on selles näites säilinud keelendi algset tähendust: P esitleb helistamist kui lihtsat tegevust (vt ka Hedman 2016).

Juhisele järgneb taas pikk paus (rida 7), mis viitab mitte-eelistatusele. Fraasiga no selge osutab H, et info on vastu võetud, ja algatab kõne lõpetamise. Leelo Keev­alliku (2016: 234–238) väitel tähistab no üleminekut vastuseisult nõustumisele. Seda on näha ka näites 13. P esimesele ettepanekule (read 1–2) ei vasta H nõustumisega, vaid küsib telefoninumbri üle. Teisele ettepanekule (read 5–6) vastab ta lausungiga `kaksteist kakskend=`helistan, mida võib tõlgendada nõustumise või parandusalgatusena. P tõlgendab seda parandusalgatusena, kuna hakkab vastama juba H vooru ajal, kui sõna helistan pole veel öeldud. P kinnitab antud infot ja seletab juhise uuesti üle.

Näites 14 kasutab päästekorraldaja partiklit lihtsalt parandusalgatuses ja vähendab helistaja probleemi tõsidust. H on teada andnud võõrast mehest, kes seisab juba mitmendat korda aia taga ja vahib hoovi. P on helistaja andmed kirja pannud ja täpsustab seejärel veel olukorda.

(14)	01	P:	no aga=ö mingi `vägivald midagi ta=i `ole.
	02		`lihtsalt `vaatab seal jah?
	03	H:	`ei. `ei `õnneks `vägivalda `veel ei=`ole=aga=no=me=i=`tea
	04		millal ta ükskord väravast `sisse võib tulla.

Näitelõigu alguses algatab P paranduse, pakkudes saadud infost tõlgenduse. No aga küsimuse alguses loob kontrasti eelneva tekstiga. Esimene küsimus (rida 1) on väitlause vormis. Teine küsimus (rida 2) on vormistatud küsijätku jah abil, olles tugevalt orienteeritud kinnitavale vastusele. Vaatamine kui iseenesest süütu tegevus on vastandatud vägivallale ja rõhuline partikkel lihtsalt tähenduses ’ainult, ei muud kui’ vähendab probleemi. Nii mõistab seda ka H, kes eitab vägivalda, aga tugevdab kohe seejärel oma muret, väljendades kartust, et mees võib väravast sisse tulla (read 3–4).

Kokkuvõttes kasutasid päästekorraldajad hädaabikõnedes partiklit lihtsalt vähendamiseks. Kasutusi oli üldjoontes kahesuguseid: pika otsimise, vajaliku info mitteleidmise või direktiivi pehmendamine ja helistaja probleemi pisendamine. Päästekorraldaja voorudes kandis lihtsalt tähendust ’ei muud kui, ainult’ või ’ilma põhjuseta’.

 

5. Arutelu ja kokkuvõte

Helistaja ja päästekorraldaja on eri institutsionaalsetes rollides ja seetõttu erinevad ka nende suhtlustegevused. Päästekorraldaja juhib vestlust: esitab küsimusi, annab juhiseid, võtab vastu otsuseid. Helistaja esitab põhiliselt naabruspaaride järel­liikmeid, nt vastab küsimustele ja reageerib juhistele. Analüüsitud telefoni­kõnedes kasutasid helistajad partiklit lihtsalt peamiselt vastustes (probleemi esitades või ­täpsustades), vähemal määral küsimustes (sh parandusalgatustes), eelteadetes, palvetes, õigustustes, seisukoha väljendamisel, (küsimata) lisainfo andmisel. Päästekorraldajad kasutasid partiklit lihtsalt parandusalgatustes, juhistes ja enda tegevust (kaardilt või andme­baasist otsimist) kommenteerides.

Analüüs näitas, et partiklit lihtsalt kasutatakse hädaabikõnedes nii vähendamiseks kui ka tugevdamiseks. Helistajad kasutavad seda nii vähendavana (56 näidet), tugevdavana (6 näidet) kui ka mõlemas funktsioonis korraga (6 näidet). Samas pääste­korraldajad kasutavad partiklit vaid vähendavana (15 näidet).

Partikli lihtsalt vähendavad funktsioonid on piiramine (näited 1, 2, 4–7, 11), pehmendamine (näited 3, 4, 12, 13), umbmäärastamine (näide 7), varjamine (näited 3, 4), distantseerimine (näited 2–6), mitteteadmisele osutamine (näited 5, 7), tegevuse või sündmuse vähetähtsaks või tavapäraseks märkimine (näide 2). Helistajad kasutavad partiklit lihtsalt sageli oma probleemist rääkides ja tekib küsimus, miks probleemi vähendatakse. Analüüs näitas, et olukorra tõsidust vähendatakse siis, kui helistaja on juhtunus ise süüdi (näited 3, 4). Teistel juhtudel ei vähenda helistaja otseselt oma probleemi, vaid vähendamine tuleb esile millegi muuga võrreldes (näited 1, 2). Päästekorraldaja pehmendab partikli lihtsalt abil mitte-eelistatud suhtlustegevusi: pikka infootsimist (näide 12), info puudumist (näide 12), juhiseid (näide 13) ja pisendab helistaja probleemi (näide 14).

Partikli tugevdavateks funktsioonideks on intensiivistamine (näide 8), süüdistamine (näide 9) ja veenmine (näited 10, 11). Lisaks osutatakse sellega ühisele teadmisele ja tuuakse esile mingi normi rikkumine. Lausungis kasutatakse tavaliselt ka teisi tugevdavaid vahendeid: intensiivsuspartikleid (väga, nii), negatiivse konnotatsiooniga sõnu (õudne, vedelema, vahtima), äärmusväljendeid (kõik), viiteid probleemi korduvusele või pikaajalisusele (mitu päeva juba, see on juba teine kord, kogu aeg). Lihtsalt muudab lausungi ühtlasi emfaatilisemaks.

Partiklil lihtsalt on ka vestlust liigendav funktsioon: selle abil juhatatakse teema sisse (näide 2), tehakse öeldust kokkuvõte (näited 10, 12), lõpetatakse teema või alateema (näited 1, 3, 5, 10–12). Sageli täidab partikkel korraga mitut funktsiooni, olles näiteks vähendav ja teksti liigendav.

Partikkel lihtsalt võib suhtluses kanda eri tähendusi. Lisaks EKSS-is toodud tähendustele ’lausa, otse’ (näide 8) ja ’ei muud kui, ainult’ (näited 1, 2, 4–7, 11–14) tulid hädaabikõnedes esile tähendused ’kogemata’ (näide 3), ’ilma põhjuseta’ (näited 1, 3, 9, 12), ’endastmõistetavalt’ (näide 10), ’muuseas’ (näide 5).

Suhtluslingvistikas on oluline jälgida ka seda, kuidas vestluspartner voorule reageerib. Partikli lihtsalt abil muudab helistaja sageli oma vooru emfaatilisemaks, kuid päästekorraldaja jääb neutraalseks ega lähe kaasa helistaja väljendatud emotsiooniga. Mitmes näites tuleb esile partikli lõpetav funktsioon: päästekorraldaja muudab selle järel küsimuste suunda või lõpetab küsimuste osa ja otsustab abi saata. Helistajapoolne tugevdamine ega vähendamine ei mõjuta seda, kas abi saadetakse või mitte. Kui aga päästekorraldaja pisendab parandusalgatuses helistaja probleemi, siis reageerib helistaja sellele probleemi tugevdamisega.

Partiklit lihtsalt kasutatakse hädaabikõnedes alati vastandavas kontekstis. Varasemates uurimustes (nt Lee 1987; Goodman, Burke 2010) on vastandus või kontrast välja toodud vaid osa näidete puhul. Lee (1987) on leidnud, et direktiivides ei ole inglise just kontrastiivne, vaid modaliseerib juhist, muutes selle viisakamaks. Meie analüüsitud materjalis vastandatakse ka päästekorraldaja juhistes kaks tegevust, nt nõu saamine ja kiirabi saatmine.

Analüüsitud hädaabikõnedes vastandati näiteks tõsisema ja kergema haiguse sümptomid, ohtlik ja vähem ohtlik olukord, enda ja süüdlase tegevus, ametlik (korrektne) ja mittekorrektne asjaajamine. Hädaabikõnede eripära on see, et helistamise ajend peaks olema vajadus kiiret abi saada. Seda eeldust väljendab päästekorraldaja avaküsimus „Mis juhtus?”. Ka helistajad orienteeruvad sellele eeldusele: kui nad soovivad edastada vaid teateid või küsida nõu, on see markeeritud. Niisiis, kui helistaja soovib ainult infot anda või saada, vastandub tema vastus eeldusele (näide 2).

Partikkel lihtsalt väljendab vastandust eelmise vooruga ka siis, kui päästekorraldaja esitab mingi hüpoteesi või järelduse helistaja olukorra kohta, viimane eitab tema pakutud varianti ja esitab oma, õige versiooni, mis sisaldab partiklit lihtsalt (näide 1). Niisugustes vastandustes ei vähenda helistaja oma probleemi, vaid kontrast luuakse päästekorraldaja pakutud variandiga.

Samuti kasutatakse partiklit lihtsalt suhtlusnormi rikkumise puhul, kui näiteks päästekorraldaja ei paku lahendust või vestluses tekib pikk paus (näited 10–12). Kõige laiemas mõttes on hädaabikõnedes alati taustal implitsiitne vastandus normaalsele või tavapärasele olukorrale.

Uurimus näitas, et lihtsalt on eri grammatiseerumisetappides. Analüüsitud materjalis ei esinenud adverbina kasutust (otseses tähenduses ’lihtne’, vastab küsimusele kuidas?, nt selgitab lihtsalt ja selgelt). Tavaliselt kuulub lihtsalt verbi juurde nagu adverb, kuid selle tähendus on muutunud. Mõnel juhul on otsene tähendus taustal säilinud, nt päästekorraldaja juhises helistate meile `tagasi lihtsalt. Enamasti on otsene tähendus kadunud, nt ei=`ole võimalik lihtsalt `magada. On ka näiteid, kus lihtsalt on täielikult grammatiseerunud, kuuludes noomeni juurde: lihtsalt maantee. Sõna on sageli foneetiliselt redutseerunud (lihsalt, lissalt, lisalt, lissad, lisst, list) ja seegi on grammatiseerumise üks tunnus.

Analüüs tõi välja partikli lihtsalt mitmetähenduslikkuse ning näitas, et partikli kasutus sõltub kõneleja eesmärgist ja rollist suhtluses.

Artikli valmimist on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tipp­keskus), Eesti Teadusagentuur (projekt PRG341 „Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides”) ja Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti Fond. Soovime tänada kasulike ja asjakohaste märkuste eest anonüümset retsensenti ning kõiki toimetajaid.

Transkriptsioonimärgid

.	langev intonatsioon	SÕNA	valjem lõik
,	poollangev intonatsioon	e::i	venitus
?	tõusev intonatsioon	si-	pooleli jäänud sõna
`	rõhutatud sõna või silp	{-}	ebaselgeks jäänud sõna
[ ]	pealerääkimine	(( ))	transkribeerija kommentaar
(.)	mikropaus (0.2 sek või lühem)	hehe	naer
(0.5)	pausi pikkus sekundites	s(h)õna	naerdes lausutud sõna
=	kokkuhääldamine	€ €	nutune hääl
< >	aeglustatud lõik	.hh	häälekas sissehingamine
* *	vaiksem lõik	/---/	väljajätt

Andriela Rääbis (snd 1966), PhD, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur (Jakobi 2, 51005 Tartu), andriela.raabis@ut.ee

Andra Rumm (snd 1991), PhD, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur (Jakobi 2, 51005 Tartu), andra.rumm@ut.ee