Artiklis antakse ülevaade diskursusepartiklitest, mida kasutavad isuri keele kõnelejad XXI sajandil. Partiklid üldiselt, eriti aga diskursusepartiklid, ei ole traditsioonilise keelekirjelduse keskne osa, seega ei ole üllatav, et grammatikates seesuguste perifeersete üksuste kohta enamasti infot napib. Isuri keele partiklite kohta puuduvad andmed pea täielikult.
Klara Majtinskaja (1982) esitab oma soome-ugri keelte kaassõnade, sidesõnade ja partiklite teemalises monograafias kümme isuri keele partiklit, millest vaid neljal on diskursusfunktsioon: Gā(n), Gǟ(n), Gi(n) ja kki(n). Mõni neist on selgelt teiste foneetiline variant, mis kahandab Majtinskaja nimetatud diskursusepartiklite arvu kaheni (minu andmetes vastavalt –ki ja –kaa/-kää). Mõlemaid on nimetatud emfaatilisteks (Majtinskaja 1982: 120).
Läänemeresoome keelte hulgas on isuri keelt silmatorkavalt vähe uuritud. Puudub isuri keele sünkrooniline grammatika. Enim viidatud allikad isuri keele kohta on Volmari Porkka (1885) murdekirjeldus, Väinö Junuse (1936) kooligrammatika ning Arvo Laanesti (1986, 1966b, 1978) keeleajaloo ja murdeuurimused. Nimetatud keelekirjeldused, nagu ka viimastel aastatel avaldatud isuri keelt puudutavad teadusartiklid (nt Saar 2014, 2017; Kuznecova 2009) keskenduvad keele foneetilistele ja morfoloogilistele joontele. Süntaksi kohta on infot väga vähe ning diskursust või pragmaatikat käsitlevad uurimused puuduvad sootuks.
Artikli eesmärk on astuda esimene samm selle lünga täitmisel, võttes vaatluse alla viimaste isuri keele kõnelejate kasutatavad diskursusepartiklid. Artikkel keskendub järgmistele küsimustele:
1) Millised diskursusepartiklid esinevad XXI sajandil salvestatud spontaanse isuri keele näidetes?
2) Mil määral mõjutavad keelekontaktid diskursusepartiklite kasutust isuri keeles?
3) Kuidas jaotuvad partiklid kasutussageduse alusel?
4) Kas esineb seoseid esinemissageduse ja konkreetsete kõnelejate vahel?
5) Mis on eri partiklite põhilised morfosüntaktilised jooned?
Diskursusepartiklite tähendus ja nende funktsioonide ulatus on iga selleteemalise uurimistöö keerukaim osa. Isuri keeles on ülesanne veelgi raskem, kuna uurimus saab toetuda vaid korpusandmetele ja puudub võimalus kontrollida näiteks partiklite vastastikust asendatavust või võimalikke kitsendusi kõnelejatelt uusi keelenäiteid kogudes. Siinse ülevaate eesmärk ei ole esitada iga partikli kõigi võimalike funktsioonide täielikku kirjeldust. Artiklis tuuakse näiteid partiklite tüüpilisest kasutusest, mis võiks anda esialgse ettekujutuse nende funktsioonidest.
Küsimusele, mida peaks pidama diskursusepartikliks ja mida mitte, ei ole ühest vastust. Nagu märgivad Liesbeth Degand jt (2013: 5), on sisuliselt võimatu jõuda ühele meelele, mis on diskursusepartikkel, ja eri autorid nõustuvad põhimõtteliselt vaid selles, et see on häguste piiridega raskesti kirjeldatav kategooria. Kogumiku „Approaches to Discourse Particles” („Lähenemisi diskursusepartiklitele”) sissejuhatavas peatükis kirjutab Kerstin Fischer (2006: 5), et kuna diskursusepartiklite eristamine funktsiooni alusel on keeruline, teevad autorid sageli otsuse mingi vormilise tunnuse alusel.
Ka siinses uurimuses on kasutatud sarnast lähenemist. Kõigepealt on otsitud lühikesi muutumatuid sõnu, mis on lause süntaktilise struktuuriga vaid nõrgalt seotud. Ühe erandiga on need sõnad ühesilbilised. Osa uuritavaist üksustest on kliitikud. Välja on jäetud interjektsioonid ja sõnad, mille peamine funktsioon on grammatiliste seoste organiseerimine (rinnastavad ja alistavad sidesõnad, küsipartiklid), kuid osa analüüsitud üksuste mittediskursuslikule kasutusele adverbide, pronoomenite ja sidesõnadena lisanduvad diskursusefunktsioonid. Artiklis on käsitletud vaid neid üksusi, mis andmestikus esinesid, ning on võimalik, et keeles leidub rohkem partikleid.
Esimeses peatükis peatutakse lühidalt isuri keele praegusel olukorral, antakse ülevaade olemasolevatest tekstikogudest ja kirjeldatakse uurimuse alusandmeid. Teises peatükis kirjeldatakse partikleid, millel on vasted läänemeresoome sugulaskeeltes. Kolmandas peatükis vaadeldakse vene keelest laenatud partikleid. Neljas peatükk keskendub partiklite esinemissagedusele tekstides ja nende jaotusele kõnelejate vahel.
1. Isuri keel, olemasolevad korpused ja uurimuse andmestik
Isuri keelt kõneldakse nn Lääne-Ingerimaal (administratiivselt Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoon). Isuri keel on välja suremas. On vaid käputäis kõnelejaid (mitte üle 20), kes esindavad kaht murdeala: Soikkola ja Alam-Luuga. Hevaha ja Oredeži murded on juba välja surnud. Kõik elavad kõnelejad valdavad vabalt vene keelt. Kõnelejad on peamiselt 80-ndates eluaastates ega saa tegutseda keelejuhtidena terviseprobleemide tõttu. Seetõttu on ainus viis uurida isuri keele partikleid kogutud tekstide läbivaatamine.
Avaldatud isurikeelsete tekstide hulk on väga piiratud. Peale viie jutustuse, mis on avaldatud Porkka (1885) grammatikakirjelduses1, on olemas kolm Antti Sovijärvi (1944) avaldatud juttu, Paul Ariste aastatel 1958–1959 jäädvustatud Soikkola ja Oredeži tekstid (Ariste 1960), mõni Laanesti 1956. aastal kogutud Hevaha tekst (Laanest 1958), lühike Soikkola tekst (Laanest 1966c) ja Laanesti aastail 1959–1963 jäädvustatud tekstid kõigis neljas isuri murdes (Laanest 1966a).2 Ükski kogudest ei ole kättesaadav digitaalsel kujul. Kogud sisaldavad isuri keele murdeid eri proportsioonides ja kõnelejate arv iga murde kohta on väga piiratud. Soikkola murde kõnelejaid on Laanesti (1966a) ja Ariste (1960) materjalis kummaski vaid üks.3
Siinse uurimuse aluseks võtsin ainult omaenda välitööde käigus kogutud avaldamata isuri tekstid, mis esindavad üht murret (Soikkola), homogeenset ajavahemikku (salvestatud aastatel 2006–2013) ja märkimisväärset hulka kõnelejaid. Oluline eelis nende andmete kasutamisel avaldatud tekstikogudega võrreldes on ka see, et on olemas kõigi tekstide audio-, mõnel juhul ka videosalvestused. Diskursuseuuringu jaoks on see hädavajalik, sest intonatsioon, pausid ja isegi žestid võivad olla konkreetse partikli tähenduse mõistmiseks otsustava tähtsusega.
Uurimuses kasutatud tekstide korpus on salvestatud peamiselt projekti „Documentation of Ingrian: collecting and analyzing fieldwork data and digitizing legacy materials” („Isuri keele dokumenteerimine: välitööandmete kogumine ja analüüsimine ja varasemate materjalide digitaliseerimine”) raames.4 Lisaks kasutasin tekste oma varasematelt välitöödelt alates aastast 2006. Kasutatud on umbes nelja tunni jagu salvestusi, mis sisaldavad 48 teksti 23 isuri keele Soikkola murde kõnelejalt. Tekstide hulgas on neli dialoogi kogupikkusega 40 minutit.
Tabelis 1 on esitatud salvestatud tekstide arv iga kõneleja kohta, kõneleja sünniaasta ja salvestuse aasta. Dialoogid on esitatud mõlema osalenud kõneleja real.
Tabel 1. Kõnelejate andmed ja salvestatud tekstide arv.
Kõneleja kood |
Kõneleja sünniaasta |
Salvestatud tekstide arv |
Salvestuste tegemise aastad |
Kõneleja kood |
Kõneleja sünniaasta |
Salvestatud tekstide arv |
Salvestuste tegemise aastad |
AG |
1936 |
3 |
2011 |
MM |
1920 |
3 |
2006, 2007 |
AI |
1926 |
7 |
2006, 2009, 2011, 2012 |
OM |
1931 |
5 |
2011, 2012, 2013 |
AS |
1926 |
1 |
2007 |
OP |
1927 |
1 |
2011 |
ED |
1932 |
1 |
2007 |
PE1 |
1925 |
2 |
2007, 2008 |
EI |
1929 |
2 |
2011 |
PE2 |
1927 |
2 |
2007, 2008 |
EM |
1930 |
1 |
2011 |
RI |
1930 |
1 |
2008 |
EN |
1932 |
6 |
2008, 2010, 2011, 2012 |
RP |
1927 |
1 |
2011 |
EV |
1927 |
1 |
2010 |
ST |
1924 |
2 |
2011 |
GI |
1936 |
3 |
2011, 2012 |
ZD |
1936 |
3 |
2011 |
KV |
1939 |
1 |
2011 |
VF |
1935 |
1 |
2007 |
LK |
1949 |
2 |
2007, 2011 |
VV |
1937 |
2 |
2011 |
MB |
1928 |
1 |
2008 |
2. Läänemeresoome päritolu partiklid isuri tekstides
Selles peatükis on vaatluse all üheksa üksust, millel on vasted teistes läänemeresoome keeltes: ‑ha/-hä, –ki, –kaa/-kää, nigu, nii, no ~ nu, –pa, še, šiiž. Osa neist on kliitikud, osa iseseisvad sõnad. Lisaks kasutusele diskursusepartiklitena on mõnel neist ka teisi funktsioone, mis on samuti lühidalt välja toodud. Üksused on esitatud tähestiku järjekorras.
2.1. ‑ha/-hä
Andmestikus esineb kliitik ‑ha/-hä väga harva, vaid kolmel juhul. Selle soome vasteks on –han/-hän, mida on kirjanduses nimetatud kindlalt teada oleva informatsiooni markeriks (Karttunen 1975; Liefländer-Koistinen 1989; Palomäki 2009; Hakulinen jt 2004: 797). Soome keeles ja tõenäoliselt ka isuri keeles kasutatakse seda partiklit ka küsimustes. Näites 1 on kliitiku –ha funktsioon väga sarnane vene partikliga že avatud küsimustes (vt 3.3).
(1) |
šiid |
mei-dä |
laš-tii |
kot̆tii |
što |
kuin=ha |
šao-daa |
siis |
1PL-PART |
lask-IPS.PST |
kodu.ILL |
sest |
kuidas=PTCL |
ütle-IPS.PRS |
pere |
vojennogo |
ši-dä |
ihmiiš-tä |
šodilaiš-t |
|
pere |
[vene]sõduri |
see-PART |
inimene-PART |
sõdur-PART |
|
’Siis lasti meid koju, sest, kuidas seda öelda, [me olime] sõjaväeinimese, sõduri, pere.’ |
2.2. -ki ja -kaa/-kää
Käsitlen partikleid –ki ja –kaa/-kää ühes peatükis, sest need paistavad täitvat samu funktsioone. –ki ja –kaa/-kää on polaarsustundlikud üksused: esimene neist esineb positiivse, teine negatiivse polaarsusega lausetes.
Nii –ki kui ka –kaa/-kää on kliitikud; nad ei ole prosoodiliselt iseseisvad ja sõltuvad fonoloogiliselt peasõnast. Minu andmestiku järgi võib –ki ja –kaa/-kää peasõnaks olla verb, substantiiv, pronoomen, adjektiiv, adverb või numeraal. Kõige sagedasemad peasõnad on verbid ja pronoomenid.
Partiklite fonoloogiline sõltuvus avaldub kahel moel. Esiteks hääldatakse kliitiku sõnaalgulist konsonanti vokaalide vahel (pool)helilisena, teiste konsonantide järel aga helituna, vrd anno-i-n=gi ’and-PST-1SG=PTCL’ vs. kä-i-väd=ki ’mine-PST-3PL=PTCL’. Teiseks rakendub kliitikutele –kaa/-kää vokaalharmoonia: –kaa variant liitub tagavokaalsele peasõnale ja ‑kää esivokaalsele, vrd katso=gaa ’vaata.CONN=PTCL’ vs. lää-dä=gää ’rääki-INF=PTCL’. Kliitik –ki liitub nii taga- kui ka eesvokaalsele sõnale.
Partiklid ‑ki ja –kaa/-kää on multifunktsionaalsed (mitte ainult isuri keeles, vaid ka teistes läänemeresoome keeltes; vt eesti ja soome vastete kohta Metslang 2002). Minu esialgne analüüs näitab, et isuri keeles täidavad nad nii fookuspartikli kui ka modaalpartikli rolli.
Ekkehard Königi (1991a) analüüs näitas, et fookuspartiklite keskne funktsioon on seostada väide antud kontekstis tuntud eeldustega. Olulisim eristus on täiendavate ehk aditiivsete ja piiravate partiklite vahel, mis väljendavad vastavalt seda, kas kõneleja lisab alternatiivseid võimalusi kuulaja eeldustele või välistab need. Isuri ‑ki ja ‑kaa/‑kää võivad toimida aditiivsete partiklitena, kui nad lisavad mingi alternatiivi kui võimaliku väärtuse nende mõjuulatuses olevale väitele (nagu inglise keele also ja too). Näites 2 lisab kõneleja alternatiivi (oma endiste võõrustajate lapsed) inimeste loetelule, kes on tõenäoliselt surnud peale seda, kui ta nendega viimati
kohtus.
(2) |
emänain |
ko̯o̯l-i |
ižändä |
tože |
ko̯o̯l-i |
tüttöi |
jä-i |
perenaine |
sure-PST.3SG |
peremees |
ka |
sure-PST.3SG |
tütar |
jää-PST.3SG |
|
tait̆taa |
ne̯e̯d=ki |
o-vad |
kaig |
ko̯o̯l-leed |
|||
tõenäoliselt |
need=PTCL |
ole-3PL |
kõik |
sure-PPA.PL |
|||
’Perenaine suri, peremees ka suri. Tütar jäi. Tõenäoliselt on need ka kõik surnud.’ |
Kui eeldatud alternatiivid on järjestatud kindlal skaalal ja partiklil on võimalus väide seostada skaalal kõrgemal või madalamal paikneva alternatiiviga, nimetatakse vastavat funktsiooni skalaarseks aditiiviks (König 1991a: 37–42). Näitele 3 eelnevas vestluses kurdab kõneleja sääskede suure arvukuse üle ja kirjeldab juhtumit, kus ta töötas õhtul aias. Seejärel viitab ta oma õhetavatele jalgadele kui sääsehammustuste ekstreemsele avaldumisele.
(3) |
miä |
ku |
tul-i-n |
še̯e̯ld |
miu-l |
jala-d=gi |
kaig |
pal̆lo-i-d |
1SG |
kui |
tule-PST-1SG |
sealt |
1SG-ADE |
jalg-PL=PTCL |
kõik |
põle-PST-3PL |
|
’Kui ma sealt tulin, jaladki kõik põlesid.’ |
Nii –ki kui ka –kaa/-kää abil saab küsivatest pronoomenitest ja adverbidest moodustada indefiniitseid pronoomeneid ja adverbe. See aditiivsete partiklite funktsioonide laienemine on keeltes küllaltki tavaline (Haspelmath 1997; Forker 2016). Nagu mujalgi, esineb isuri keeles –ki positiivsetes lausetes ja moodustab mittespetsiifilisi indefiniitseid üksusi (näide 4). ‑kaa/‑kää esineb negatiivse polaarsusega lausetes ja moodustab negatiivseid pronoomeneid/adverbe (kelle kes.ALL ’kellele’ > kelle=gää kes.ALL=NEG ’mitte kellelegi’, kuž ’kus’ > kuš=kaa ’mitte kuskil’). See ‑kaa/‑kää funktsioon on andmestikus kõige sagedasem, samal ajal kui ‑ki puhul on see küllaltki marginaalne (vrd kahe partikli diskursusfunktsioonide jaotust/osatähtsust tabelis 2; indefiniitsed üksused pole loetud diskursusfunktsioonide hulka).
(4) |
od-i-mma |
korja-ži-mma |
korja-ži-mma |
marjaa |
ken |
mihe=gi |
pan-i |
võt-PST-1PL |
korja-PST-1PL |
korja-PST-1PL |
mari.PART |
kes |
mis.ILL=PTCL |
pane-PST.3SG |
|
’Võtsime, korjasime marju. Kes kuhu pani.’ |
Veel üks –ki funktsioon isuri näidetes on emfaatiline identiteedi kinnitamine (ingl emphatic assertion of identity). Seda fookuspartiklite funktsiooni kirjeldas esimesena König (1991b) saksa keele partiklitel ausgerechnet, eben, genau ja gerade. Diana Forker (2015: 493–494) täpsustab, et see funktsioon sisaldab eeldust, et olukorda, isikut või kohta, mille identiteeti kinnitatakse, on eelnevalt vestluses nimetatud. Seda funktsiooni on leitud ka avaari keele partiklil ‑go (Forker 2015) ja mitmetel ühist päritolu partiklitel Volga piirkonna keeltes (mari, udmurdi, tatari, tšuvaši ja baškiiri keeltes, vt Zakirova 2019). Näites 5 selgitab kõneleja, et talle märgiti passi Vene kodakondsus, täpselt nagu tema ema oli palunud teha.
(5) |
i |
mama |
šao-i |
ku |
mää-d |
pašši-a |
otta-maa |
ja |
ema |
ütle-PST.3SG |
kui |
mine-2SG |
pass-PART |
võt-SPN |
oda |
tämä |
i |
laa |
šin̆nu-a |
pan-naa |
venäläižee-kš |
|
võt.IMP.2SG |
see |
ja |
las |
2SG-PART |
pane-IPS.PRS |
venelane-TRSL |
vot |
niin |
niin |
i |
pan-t̆tii=gi |
miu-lle |
|
PTCL |
nii |
nii |
ja |
pane-IPS.PST=PTCL |
1SG-ALL |
|
’Ja ema ütles: „Kui lähed passi võtma, võta see ja lase ennast panna venelaseks. Vot nii ja pandigi mulle.’ |
Teise suure grupi moodustavad –ki ja –kaa/-kää kasutused modaalpartiklite funktsioonis. Üldistatult edastavad modaalpartiklid infot teadmiste ja ootuste jaotuse kohta kõneleja ja kuulaja vahel (vt Forker 2020).5 See funktsioon on isuri keele näidetes hästi esindatud, suhteliselt heterogeenne ja vajab täiendavat uurimist. On oluline märkida, et kõigis ‑ki ja ‑kaa/‑kää esinemisjuhtudes liitub partikkel verbile, mitte ühelegi teisele sõnaliigile. Näites 6 kirjeldab kõneleja, kuidas teda karistati, kui ema tabas ta kanadelt mune korjamas. Partikkel näib esitavat lausungit eelneva konteksti loogilise jätkuna, mitte kuulaja ootustega vastuolus olevana. Seda tähendust kinnitab samas lauses kasutatud venekeelne kanešna ’muidugi’.
(6) |
no |
i |
illaa-št |
šiž |
kanešna |
miu-lle |
anne-ttii=gi |
hüväšt |
PTCL |
ja |
õhtu-ELAT |
siis |
[vene]muidugi |
1SG-ALL |
and-IPS.PST=PTCL |
hästi |
|
’No ja õhtul siis muidugi anti mulle hästi.’ |
2.3. nigu
nigu võib toimida nii diskursusepartikli kui ka võrdleva sidesõnana ’nagu, justkui’. Minu materjalis on nigu kasutus oluliselt sagedasem diskursusfunktsioonis kui leksikaalsena (vt tabelit 2 peatükis 4). nigu leksikaalset kasutust illustreerib näide 7:
(7) |
kuin |
vägi |
noiš̆šoo |
ko̯o̯lo-maa |
nigu |
karp̆päiš-t |
kuidas |
rahvas |
hakka.3SG |
sure-SPN |
nagu |
kärbes-PL |
|
’Kuidas rahvas hakkab surema nagu kärbsed.’ |
Diskursusepartiklina esineb nigu koos mis tahes sõnaliigiga: korpuses on kombinatsioone substantiivi, pronoomeni, verbi, numeraali, adverbi ja adjektiiviga, see võib eelneda ka kõrvallausele (nagu näites 8). Tavaliselt eelneb nigu sõnale, mille sisu ta täiendab, kuid leidub ka postpositsioonilist kasutust (nagu näites 9).
(8) |
polttaa-d |
kaig |
nigu |
štob |
mit̆tää |
ei |
näh-täiž |
põleta-3PL |
kõik |
PTCL |
nii.et |
mis.NEG.PART |
NEG.3SG |
näge-IPS.COND |
midä |
še̯e̯l ol-i |
teh-tü |
|
mis.PART |
seal ole-PST.3SG |
tege-PPP |
|
’Nad põletasid kõik maha nagu, nii et ei oleks midagi näha, mis seal oli tehtud’. |
(9) |
mok̆kooma-d |
kängü-d |
nigu |
ol̆l-ii-d |
selline-PL |
muhk-PL |
PTCL |
ole-PST-3PL |
|
’Olid sellised nagu puhmad’. |
Kõige tüüpilisem on nigu leevendusfunktsioon. Penelope Brown ja Stephen Levinson (1987: 145) defineerivad leevendajat (ingl hedge) kui partiklit, sõna või fraasi, mis muudab predikaadi või substantiivifraasi liikmelisuse astet hulgas: see ütleb selle liikmelisuse kohta, et see on osaline või tõene ainult teatud aspektides või et see on rohkem tõene ja täielik, kui võiks oodata. Leevendades teatud sõna või fraasi, näitab kõneleja, et ta ei ole kindel, kuidas midagi seletada, ja püüab leida õiget sõna (vrd näiteid 9 ja 10). See isuri nigu funktsioon langeb kokku inglise keele fraasidega kind of, sort of ja vene keele partikliga tipa ’teatud määral, -võitu, -kas’, mille leevendavat funktsiooni on kirjeldanud Alena Kolyaseva ja Kristin Davidse (2018; Kolyaseva 2021). Funktsionaalne samaväärsus partikliga tipa tuleb kõige paremini esile lausetes, kus kõneleja kordab isuri partiklit vene keeles (näide 11).
(10) |
no |
enštää |
hää |
ol-i |
nigu |
hüvä-ž |
me̯e̯lee-ž |
PTCL |
esialgu |
3SG |
ole-PST.3SG |
PTCL |
hea-INE |
meel-INE |
što |
miä |
ša-i-n |
muna-d |
iššuttaa |
|
et |
1SG |
saa-PST-1SG |
kartul-PL |
istuta.INF |
|
’No esialgu oli tal nagu hea meel, et ma sain kartulid maha pandud.’ |
(11) |
kaššikkain |
kaššikkain |
mok̆kooma |
nigu |
tipa |
no̯o̯ra |
roohein |
roohein |
selline |
PTCL |
[vene]PTCL |
nöör |
|
’Roohein, see on selline nagu nöör.’ |
Üsna sageli lõppeb kõneleja ebakindlus, kuidas midagi väljendada, koodivahetusega vene keelde. Koodivahetusele eelneb sageli nigu (nagu näites 12).
(12) |
mö̯ö̯ |
kaig |
noiž-i-mma |
häne-n |
kera |
nigu |
pazdarovalisʼ |
1PL |
kõik |
tõus-PST-1PL |
3SG-GEN |
koos |
PTCL |
[vene]tervitasime |
häne-n |
kera |
hüvä-n |
päivä-n |
häne-lle |
anno-i-mma |
|
3SG-GEN |
koos |
hea-GEN |
päev-GEN |
3SG-ALL |
and-PST-1PL |
|
’Me kõik tõusime temaga koos püsti; nagu tervitasime teda, soovisime talle head päeva.’ |
2.4. nii
Minu andmestikus esineb nii sidesõna, adverbi ja diskursusepartiklina. Mittediskursuslike kasutuste hulgas on sidesõnaline sagedasem kui adverbiline. nii alustab kõrvallauset ja esineb kas lihtsa rinnastava sidesõnana (sarnaselt sidesõnaga ja) või eelneb järgnevale kõrvallausele. Adverbina on nii variant sõnast niin ’nii, niiviisi’, mis on oluliselt suurema esinemissagedusega. Adverb nii võib täiendada nii verbifraasi kui ka adjektiivifraasi intensiivsussõnana (nii kovašt šuur laina ’nii väga suur laine’).
Diskursusepartiklina kannab nii mitut erinevat tähendust sõltuvalt sellest, kas see esineb dialoogis või narratiivis. Dialoogis kinnitab nii teise kõneleja öeldut (’jah, olen nõus’). Sageli kordab kõneleja kaasvestleja öeldud sõnu ja seejärel lisab nii. Teine nii funktsioon dialoogis on õhutada kaasvestlejat juttu jätkama (’ma kuulan, räägi edasi’). Dialoogis võib nii esineda iseseisva lausungina.
Narratiivis esineb nii osalause lõpus, kui kõneleja on lõpetanud mingil teemal rääkimise ja asub uue teema juurde või on teemast kõrvale kaldunud ja pöördub selle juurde tagasi (nagu näites 13):
(13) |
no |
männä |
vo̯o̯-n |
miä |
kä-i-n |
täž |
ükšindää |
koi-n |
lo̯o̯n |
PTCL |
möödunud |
aasta-ESS |
1SG |
käi-PST-1SG |
seal |
üksinda |
maja-GEN |
lähedal |
obogaa-ž |
täž |
metsää-ž |
koi-n |
tak̆kaan |
on |
täž |
miu-l |
metsä |
nii |
|
seen-INE |
seal |
mets-INE |
maja-GEN |
taga |
ole.3SG |
seal |
1SG-ADE |
mets |
PTCL |
ükšindää |
män-i-n |
|
üksinda |
mine-PST-1SG |
|
’Möödunud aastal ma käisin seal üksinda maja lähedal metsas seenel. Maja taga on seal mul mets, on ju. Läksin üksinda.’ |
Isuri keele nii kasutusviisid diskursusepartiklina dialoogides kõnelema õhutajana ja narratiivides lõpetatud teema markerina näivad kattuvat eesti keele nii kasutusega, nagu neid kirjeldavad Hennoste (2000: 1779, 1799–1800) ja Leelo Keevallik (2010).
2.5. no ja nu
Partiklid no ja nu on minu andmestikus väga sagedased. Analüüsin neid koos, sest nad on tihti sünonüümsed. Neid kaht partiklit võib sama kõneleja kasutada sarnastes kontekstides ja nad on ka foneetiliselt lähedased, seetõttu ei ole neid kiires kõnes alati võimalik eristada. Variant nu on nähtavasti hiljuti vene keelest laenatud, no aga esineb ka eesti ja soome keeles (Keevallik 2016, 2018; Sorjonen, Vepsäläinen 2016; Vepsäläinen 2019; Hennoste 2000: 1802).
nu esineb andmestikus ainult diskursusepartiklina. no on diskursusepartikkel, kuid lisaks on olemas ka homonüümne vene keelest laenatud sidesõna no ’aga’ (pisut enam kui neljandikus näidetest liigitub no sidesõnaks).
Need partiklid on multifunktsionaalsed ja nende kogu kasutusulatuse kirjeldamiseks on vaja täiendavaid uurimusi. no ja nu funktsioonid on seotud nende asukohaga lauses. Lausealgulised ja lause keskel paiknevad partiklid on erineva funktsiooniga (lause lõpus asuvaid partikleid ei leidunud). Lausealgulised no ja nu tähistavad tavaliselt erinevaid üleminekuid (detailset vene keele nu üleminekutüüpide liigitust vt Kuosmanen, Multisilta 1999), näiteks narratiivis episoodi lõpetamisel:
(14) |
no |
hüvä |
no |
vot |
tak |
niin |
aš̆šia-d |
PTCL |
hästi |
PTCL |
PTCL |
[vene]nii |
nii |
asi-PL |
|
’No hästi, no vot, niisugused asjad.’ |
Lause keskel esinevad no ja nu sageli siis, kui kõneleja otsib sobivat sõna (nagu näites 15) või soovides täpsustada äsja öeldut (näites 16).
(15) |
i |
miä |
hän-dä |
ve̯e̯l |
toiže-n |
kerra-n |
toru-i-n |
ja |
1SG |
3SG-PART |
veel |
teine-GEN |
kord-GEN |
tõrele-PST-1SG |
što |
ei |
šaa |
kaigi-lle |
niin |
teh-hä |
|
et |
NEG.3SG |
saa.CONN |
kõik-ALL |
nii |
tege-INF |
pit̆tää |
toiže-n |
kerra-n |
teh-hä |
nu |
ku |
pit̆tää |
|
pida.INF |
teine-GEN |
kord-GEN |
tege-INF |
PRCL |
kui |
pida.INF |
|
’Ja ma tõrelesin temaga veel teine kord, et ei saa kõigile nii teha, peab tegema teine kord nii, nagu peab.’ |
(16) |
peräšt |
jo |
mö̯ö̯ |
emä-n |
kera |
šinne |
kä-i-mmä |
šihe |
pärast |
juba |
1PL |
ema-GEN |
koos |
sinna |
mine-PST-1PL |
see.ILL |
kot̆tii |
nu |
kuž |
mö̯ö̯ |
el-i-mmä |
vaderaa-ž |
ol-i-mma |
|
maja.ILL |
PTCL |
kus |
1PL |
ela-PST-1PL |
korter-INE |
ole-PST-1PL |
|
’Pärast juba läksime emaga sinna majja, no kus me elasime, korteris olime.’ |
On ilmne, et partiklite no ja nu analüüsimisel tuleb arvesse võtta prosoodilisi tunnuseid, kuna neid saab hääldada erineva intonatsioonikontuuriga (ühtlane või tõusev), mis tõenäoliselt korreleerub konkreetsete funktsioonidega.
2.6. -pa
Kliitikul ‑pa on mitmeid foneetilisi variante. Esimene konsonant võib olla heliline b või v või helitu p (minu andmestikus p-ga näiteid ei ole, kuid vt neid Nirvi 1971: 369); vokaal võib olla taga- või eesvokaal või kiires kõnes hoopis puududa (seega pa ~ pä ~ ba ~ bä ~ va ~ vä ~ p ~ b ~ v).
-pa on eranditult diskursusepartikkel. Seda esineb isuri tekstides suhteliselt harva ja olemasolevate näidete põhjal on selle funktsioone keeruline määratleda. Sarnase soome keele partikli kohta on väidetud, et see rõhutab kontrasti (Hakulinen jt 2004: 799), ja see tundub paika pidavat ka mõnes isuri keele näites:
(17) |
mö̯ö̯ |
kä-i-mmä |
ain |
šinne |
miä |
e-n |
käü-nd=ba |
1PL |
käi-PST-1PL |
alati |
seal |
1SG |
NEG-1SG |
käi-PPA.SG=PTCL |
nʼuš̆šaa |
ja |
manʼa |
ja |
dunʼa |
kä-i-väd |
šinne |
|
Njuša |
ja |
Manja |
ja |
Dunja |
käi-PST-3PL |
seal |
|
’Me käisime seal kogu aeg. No mina ei käinud, Njuša ja Manja ja Dunja käisid seal.’ |
2.7. še
Nagu teisteski läänemeresoome keeltes, on ka isuri še esmajoones demonstratiivpronoomen tähendusega ’see, too’. Mitmes läänemeresoome keeles on aga täheldatud demonstratiivide funktsioonide laienemist definiitsuse markeerimise suunas (Laury 1997; Pajusalu 1997; Juvonen 2000; Agranat 2015; Yurayong 2020). Nii näib see olevat ka isuri keeles, nagu võib näha näites 18, kus isikut, kellele viidatakse, oli vestluses juba varem mainitud.
(18) |
pit̆tää |
šaa-vva |
katso-a |
ei-k |
še |
tidovaa |
on |
koi-ž |
pida.INF |
saa-INF |
vaata-INF |
NEG.3SG-QUE |
PTCL |
Tiit.PART |
ole.3SG |
kodu-INE |
|
’Peab vaatama [= kontrollima], kas Tiit on kodus.’ |
Lisaks kasutatakse še-d mõnikord täitesõna või kahtlusmarkerina, kui kõneleja ei suuda kohe õiget sõna leida:
(19) |
mö̯ö̯ |
häne-n |
kera |
ühe-l |
še |
emänäižee-l |
ol-i-mma |
1PL |
3SG-GEN |
koos |
üks-ADE |
PTCL |
perenaine-ADE |
ole-PST-1PL |
|
’Me olime temaga koos ühe perenaise juures.’ |
2.8. šiiž
Element šiiž ~ šiž on väga sage narratiivides. Seda kasutatakse nii adverbi kui ka diskursusepartiklina ja neid kaht tüüpi kasutusi ei ole alati lihtne eristada.
Adverbina tähendab šiiž tavaliselt ’siis, pärast’ ning tähistab kas ajasuhteid (miski toimub pärast midagi muud) või esitab midagi toimunu põhjusena (nagu näites 20).
(20) |
no |
miu-l |
kot̆ti-a |
en̆nää |
ei |
ol-d |
aga |
1SG-ADE |
kodu-PART |
enam |
NEG.3SG |
ole-PPA.SG |
kodi |
ol-i |
polde-ttu |
mit̆tää |
|
kodu |
ole-PST.3SG |
põleta-PPP |
mis.PART.NEG |
mö̯ö̯ |
šiiž |
narvaa-ž |
|
1PL |
PTCL |
narva-INE |
|
’Aga minul kodu enam ei olnud; kodu oli maha põletatud, [ei olnud] midagi. Me siis [läksime elama] Narva.’ |
Narratiivides on tüüpiline olukord, kus šiiž esineb kõigis järjestikustes lausetes ning on ühelt poolt tõlgendatav sündmuste järgnevuse ja nende põhjuse-tagajärje seose leksikaalse tähistajana. Teiselt poolt võib selles aga lihtsalt näha ilma kindla leksikaalse tõlgenduseta teksti siduvat, narratiivi korrastavat keelendit, eriti kui narratiiv kirjeldab minevikus toimunud sündmusi.
Partikli šiiž kõige levinum diskursusfunktsioon on tähistada uue teema juurde asumist. Selles funktsioonis esineb šiiž lausealgulisena (nagu näites 21, kus kõneleja lõpetab pika jutu oma küla kalapüügitavadest ja hakkab rääkima sellest, kuidas tema ema kala suitsutas).
(21) |
ta |
kogo |
vägi |
täž |
ain |
kä-i |
mere-l |
ja |
püüž-i |
kal̆laa |
PTCL |
kogu |
rahvas |
siin |
alati |
käi-PST.3SG |
meri-ADE |
ja |
püüd-PST.3SG |
kala.PART |
šiiž |
miä |
muišša-n |
ku |
jo |
ol-i-n |
vähäižen |
šuure-mb |
|
PTCL |
1SG |
mäleta-1SG |
kui |
juba |
ole-PST-1SG |
veidi |
suur-CPR |
ku |
mamoi |
kaptitt-i |
kiuk̆kaa-ž |
kal̆laa |
|
kui |
ema |
suitseta-PST.3SG |
ahi-INE |
kala.PART |
|
’Kogu rahvas siin alati käis merel ja püüdis kala. Siis ma mäletan, kui juba olin veidi suurem, kui ema suitsetas ahjus kala.’ |
3. Vene keelest laenatud partiklid
Selles osas vaatlen tänapäeva isuri tekstides leiduvaid vene päritolu partikleid vot, ved, že ja to.
3.1. vot
Vene keelest laenatud partiklitest on isuri tekstides kõige sagedasem vot.6 Minu esialgsel hinnangul on selle funktsionaalne spekter isuri keeles suhteliselt sarnane vene keele partikli omaga. Leidub rõhulisi ja rõhuta esinemisjuhtusid. Rõhuline vot võib täita demonstratiivpartikli rolli (nagu näites 22), kuid sellised näited on andmestikus suhteliselt harvad.
(22) |
mei-l |
on |
kaig |
midä |
pit̆tää |
va |
1PL-ADE |
ole.3SG |
kõik |
mis.PART |
pida.INF |
ainult |
ei-oo |
tervüt-tä |
vot |
midä |
ei-oo |
|
NEG.3SG-ole.CONN |
tervis-PART |
PTCL |
mis.PART |
NEG.3SG-ole.CONN |
|
’Meil on kõik, mis vaja, ainult tervist ei ole. Vot mida ei ole.’ |
Rõhuta vot tutvustab enamasti kontrastiivset teemat (näide 23).
(23) |
vot |
naaštoi |
meie-n |
kera |
vähä |
kä-i |
a |
vot |
ľidʼa |
kä-i |
PTCL |
Nastja |
1PL-GEN |
koos |
vähe |
käi-PST.3SG |
aga |
PTCL |
Lidja |
käi-PST.3SG |
|
’Vot Nastja käis ka natuke koos meiega [kalal], aga vot Lidja käis [palju].’ |
Diskursusepartiklina võib vot sarnaselt partiklitega nu ja no (vt eespool) tähistada üleminekuid (nagu näites 24). Rõhuline vot esineb ka iseseisva lausungina ja märgib tavaliselt (alam)teema vahetust (nagu näites 25).
(24) |
joga |
pere-l |
ol-i |
mon-d |
henk̆ki-ä |
kaigii-l |
anne-ttii |
iga |
pere-ADE |
ole-PST.3SG |
mõni-PART |
isik-PART |
kõik-ADE |
and-IPS.PST |
vot |
jäe-ttii |
še |
kala |
štob |
ol̆l-iiž |
igä |
henge-lle |
|
PTCL |
jaga-IPS.PST |
see |
kala |
nii.et |
ole-CND.3SG |
iga |
isik-ALL |
|
’Igas peres oli palju inimesi. Kõigile anti [kala]. See jagati nii, et oleks igaühele.’ |
(25) |
a |
nain |
häne-l |
ol-i |
ono |
gatšinaa-št |
šo̯o̯melaiš-t |
ja |
naine |
3SG-ADE |
ole-PST.3SG |
ole.3SG |
Gattšina-ELA |
soomlane-PL |
še̯e̯l |
el̆lää-d |
vot |
hää |
šiž |
män-i |
šinne |
|
seal |
ela-3PL |
PTCL |
3SG |
PTCL |
mine-PST.3SG |
sinna |
|
’Ja tema naine oli Gattšinast. Seal elavad [ingeri]soomlased. Vot. Tema siis läks sinna [elama].’ |
Partikkel vot kombineerub sageli partiklitega no ja nu ning moodustab kompleksse diskursusemarkeri no vot ~ nu vot. See marker esineb tüüpiliselt lausungi lõpus ja käitub pausina enne järgmist lausungit, märkides sageli ka uue alateema alustamist:
(26) |
še̯e̯l |
ol-i |
kogo |
iä-n |
sastava |
seal |
ole-PST.3SG |
kogu |
iga-GEN |
[vene]piiripunkt |
pagranitšnika-d |
šeiš̆šo-i-d |
no |
vot |
|
valvur-PL |
seis-PST-3PL |
PTCL |
PTCL |
nii |
še̯e̯l |
on |
mok̆kooma-d |
mäe-d |
|
PTCL |
seal |
ole.3SG |
selline-PL |
mägi-PL |
|
’Seal oli kogu aeg piiripunkt, valvurid seisid, no vot. [Ja] nii seal on sellised mäed.’ |
3.2. ved
Laenatud diskursusepartikkel ved on isuri tekstides suhteliselt sage. Vene keele partikli ved’ funktsioone on põhjalikult kirjeldatud mitmes publikatsioonis (vt siinses numbris Zubova jt 2022). Partikli ved’ keskseid funktsioone on näidata, et väide on vaieldamatu, ei anna tõenäoliselt kuulajale põhjust kahtlusteks või vastuväideteks. Samal ajal ei pea väites sisalduv info kuulajale teada olema, seega ei ole jagatud teadmine partikli ved’ tähenduse kohustuslik osa. Vladimir Panov (2020) analüüsib sellise funktsiooniga partikleid Euroopa keeltes ja teeb ettepaneku võtta kasutusele tüpoloogiline kategooria, mida ta nimetab enimitiiviks (ingl enimitive).
Valdav osa partiklit ved sisaldavatest näidetest esindavad enimitiivset funktsiooni väitlausetes (nagu näites 27).
(27) |
mö̯ö̯ |
ved |
kakš |
vo̯o̯t-ta |
el-i-mmä |
šakša-n |
aja-l |
täž |
1PL |
PTCL |
kaks |
aasta-PART |
ela-PST-1PL |
saksa-GEN |
aeg-ADE |
siin |
|
’Me ju kaks aastat elasime saksa ajal siin.’ |
Andmestikus on ved kahel juhul kasutuses ka jah-/ei-küsimustes (näide 28, ved’i kasutatakse selles näites kinnituse otsimiseks, vrd Bonno, Kodzasov 1998) ja ühel juhul eriküsilauses (näide 29).
(28) |
arva-iš-t |
ved |
kaig |
arva-iš-t |
aru.saa-PST-2SG |
PTCL |
kõik |
aru.saa-PST-2SG |
miä |
tiije-n |
što |
šiä |
arvaa-d |
|
1SG |
tead-1SG |
et |
2SG |
aru.saa-2SG |
|
’Sa said ju kõigest aru? Said aru, ma tean, et sa saad aru.’ |
(29) |
i |
kuin |
hää |
ved |
kaig |
meie-d |
ve̯e̯l |
kažvott-i |
ja |
kuidas |
3SG |
PTCL |
kõik |
1PL-ACC |
veel |
kasvata-PST.3SG |
i |
kaig |
ve̯e̯l |
šö̯ö̯tt-i |
|
ja |
kõik |
veel |
sööt-PST.3SG |
|
’Ja kuidas ta veel kõiki meid kasvatas ja kõiki veel söötis?’ |
3.3. že
Soikkola murde tekstide andmestikus leidub partiklit že väidetes, avatud küsimustes ja hüüetes. Viies näites kasutatakse partikli lühenenud varianti ilma vokaalita (ž). Lühenenud varianti leidub ainult (kaudsetes) küsimustes; siiski on näidete arv liiga väike, et teha järeldusi partikli vormi ja lausetüübi seose kohta.
Vene keele partiklil že on väga suur hulk erinevaid funktsioone (vt Bonno, Kodzasov 1998; McCoy 2003). Isuri keele andmestikus väljendab suurem osa partiklit že sisaldavaid väiteid sarnaselt partikliga ved enimitiivset funktsiooni, vt näidet 30.
(30) |
kaigelajain |
že |
šiivotta |
ve̯e̯l |
ol-i |
kõiksugu |
PTCL |
kari |
veel |
ole-PST.3SG |
|
pid-i |
že |
mi-l |
el̆lää |
||
pida-PST.3SG |
PTCL |
mis-ADE |
ela.INF |
||
’Oli ka kõiksuguseid kariloomi. Pidi ju millestki elama.’ |
Partiklit že sisaldavates avatud küsimustes, aga ka kaudsetes küsimustes on kõige sagedasem küsisõna kuin ’kuidas’, vt näiteid 31 ja 32. Ainukesed kaks hüüde näidet sisaldavad mõlemad vene keelest laenatud väljendit (nu) nado že, mis väljendab üllatust.
(31) |
miä |
nüd |
ku |
tuumaa-n |
što |
ain |
šao-daa |
on |
raškaž |
1SG |
nüüd |
kui |
mõtle-1SG |
et |
alati |
ütle-IPS.PRS |
ole.3SG |
raske |
|
a |
kuin |
že |
mei-l |
ol-i |
emä-l |
ühekšän |
laš-t |
||
aga |
kui |
PTCL |
1PL-ADE |
ole-PST.3SG |
ema-ade |
üheksa |
laps-PART |
||
’Kui ma nüüd mõtlen, et alati öeldakse, et [elu] on raske, aga kuidas oli meie emal üheksa lapsega?’ |
(32) |
miä |
šao-n |
e-n |
muišša |
kuin |
že |
on |
še |
šana |
1SG |
ütle-1SG |
NEG-1SG |
mäleta.CONN |
kuidas |
PTCL |
ole.3SG |
see |
sõna |
|
’Ma ütlen, ma ei mäleta, kuidas see sõna on [isuri keeles].’ |
3.4. -to
Vene keelest laenatud kliitikut –to leidub andmestikus ainult vähestes isuri lausetes. Nagu toob välja Svetlana McCoy-Rusanova (2017 viidetega teistele allikatele), on vene keeles selle funktsioon tähistada kontrastiivset teemat alternatiivide kogumis, mis on kontekstis kas implitseeritud või eksplitsiitselt nimetatud. Kõik kliitikut ‑to sisaldavad isuri keele näited esindavad seda funktsiooni (näide 33).
(33) |
miä=to |
ol-i-n |
pikkarain |
ve̯e̯l |
1SG=PTCL |
ole-PST-1SG |
väike |
veel |
a |
vot |
vanhe-mma-d |
tüdöi-d |
kaig |
kä-i-väd |
tantsu-loi-lle |
|
aga |
PTCL |
vana-CPR-PL |
tüdruk-PL |
kõik |
käi-PST-3PL |
tants-PL-ALL |
|
’Mina olin veel väike, aga vanemad tüdrukud kõik käisid tantsupidudel.’ |
Ülejäänud to esinemisjuhud andmestikus on kontrastiivse sidesõnana (vene keeles a to, kuid võib isuri keeles olla lihtsalt to). Üks kõneleja kasutab partiklit to korduvalt vene keele demonstratiivpronoomeni eto ’see’ vastena (näide 34).
(34) |
no |
on-k |
še |
to |
aš̆šia |
PTCL |
ole.3SG-Q |
see |
see |
asi |
|
’No kas see sobib?’ (sõna-sõnalt „kas see on see asi”) |
4. Märkusi esinemissageduste kohta ja üldine arutelu
Tabelis 2 on esitatud kõigi artiklis käsitletud partiklite esinemissagedus tekstides. Kuna mõni neist võib esineda ka adverbi, pronoomeni ja sidesõnana, on tabelis iga partikli kohta märgitud selle diskursusfunktsiooni osatähtsus. Kuna puuduvad selged kriteeriumid partiklite šiiž, še ja vot diskursuslike ja mittediskursuslike kasutuste eristamiseks, siis ei ole nende osatähtsusi arvutatud. Näib siiski, et šiiž’i ja še põhifunktsioon on leksikaalne ning vot on kõige sagedamini kasutusel fookuspartiklina.
Tabel 2. Partiklite esinemissagedused isuri keele Soikkola murde andmestikus.
Partikkel |
Kõik |
Diskursusfunktsioonide osatähtsus |
Partikkel |
Kõik |
Diskursusfunktsioonide osatähtsus |
-ha/-hä |
3 |
100% |
pa |
13 |
100% |
-kaa/-kää |
99 |
35% |
šeb |
145 |
? |
-ki |
94 |
88% |
šiiž |
242 |
? |
nigu |
59 |
82% |
vot |
404 |
? |
nii |
23 |
43% |
ved |
77 |
100% |
noa |
233 |
72% |
že |
43 |
100% |
nua |
49 |
100% |
-to |
14 |
43% |
a Peale siin toodud juhtude esines vaadeldud andmestikus 11 korral no vot ja 38 korral nu vot.
b Arvesse on võetud ainult nominatiivsed vormid.
Nagu võib näha tabelist 2, on läänemeresoome partiklid tänapäeva isuri keeles tavapärasemad kui vene keelest laenatud partiklid. Kolm vene keelest laenatud diskursusepartiklit, mis on isuri andmestikus esindatud märkimisväärse hulga näidetega, on vot, ved ja že (ning vot on kõige sagedamini kasutusel fookuspartiklina). Selles osas näib isuri keel domineeriva vene keele kontaktimõjude suhtes küllaltki vastupanuvõimeline. Hüpoteetiliselt võib seda seletada isuri ja vene keelekontakti asjaoludega: kuigi nende kahe keele kontaktide ajalugu ulatub XI sajandisse, olid isuri keele kõnelejad kuni 1930. aastateni valdavalt ükskeelsed. Olukord muutus põhjalikult mitme repressioonilaine järel ja eriti pärast Teist maailmasõda, mil inimesed naasid sunniviisiliselt ümberasumiselt Soomest (1943–1944) ja enamikul ei lubatud oma koduküladesse enne 1954. aastat elama asuda. Võimud pärssisid aktiivselt isuri keele kasutamist, mis viis koguni nii kaugele, et vanemad ei julgenud oma lastega isuri keeles kõnelda. Selle tulemusena toimus sisuliselt ühe põlvkonna jooksul massiline üleminek vene keelele.7 Seetõttu ei ole isuri keele ajaloos toimunud pikaajalist, järkjärgulist assimileerumist vene keelega ega ole sealt üle võetud palju diskursusepartikleid.
Läänemeresoome päritolu partiklitest kaks esinevad väga harva, nimelt ‑pa ja ‑ha/‑hä. Siin võib näha huvitavat seost: suurem osa partikleid –pa ja –ha/-hä sisaldavatest isuri näidetest saab tõlkida vene keelde partiklite ved’ ja že abil, vrd šiä šünniä-vä tiid ’Sa teed pattu’ ja selle venekeelset vastet ’Ты же грех совершаешь’, samuti näiteid 1 ja 32. Nagu eespool mainitud, kuuluvad ved ja že kolme vene päritolu partikli hulka, mis on tänapäeva isuri keeles hästi kohandunud, ja tõenäoliselt ei ole see juhus. On selgusetu, kas vene partiklid hakkasid sarnase tähendusega omakeelseid partikleid asendama või hakkasid –pa ja –ha/-hä kaduma mingi keelesisese muutuse tagajärjel. Igal juhul võivad nende funktsionaalsed sarnasused ved’i ja že’ga olla üheks põhjuseks, miks viimased keeles nii levinud on. Yaron Matras on arvanud, et diskursusepartikleid ja muid lausungi täiendeid ei laenata mitte seetõttu, et põliskeeles vastavad funktsioonid puuduvad, vaid sünkroonilise varieerumise põhjuseks oma ja laenatud keelendite vahel on „kakskeelsetele inimestele rakenduv kognitiivne surve kasutada situatiivsetel, žestilaadsetel, diskursust reguleerivatel eesmärkidel pragmaatiliselt domineeriva keele vahendeid” (Matras 1998: 321). Oma analüüsis toob Matras näiteks Venemaal kõneldavad saksa murded, mida on dokumenteerinud Kerstin Anders (1993). Ta toob välja, et nende saksa murrete kõnelejate jaoks oli vene keel pragmaatiliselt domineeriv, kuna see oli ümbritseva enamuse keel, milles toimus igapäevane suhtlus väljaspool kitsast sõprade- ja perekonnaringi (Matras 1998: 317). Sõjajärgsel ajal oli täpselt samas olukorras isuri keel, olles vene keele aktiivse surve all kõigis eluvaldkondades, välja arvatud lähisugulaste ja naabrite vahelises suhtluses. Kahtlemata vajab täiendavat uurimist, kas –pa ja –ha/-hä kasutuse vähenemise ning partiklite ved’ ja že isuri keeles leviku vahel on seos. Kindlasti tasub uurida Laanesti ja Ariste avaldatud varasemaid isuri tekste, et teha kindlaks, kas –pa ja –ha/-hä ning ved’i ja že suhe on sarnane või erineb tänapäeva andmestikus leiduvast.
Partiklite esinemine eri kõnelejatel on välja toodud tabelis 3. Kuna partiklite šiiž, že ja vot diskursuslikke kasutusi ei olnud võimalik kokku lugeda, ei ole neid tabelisse kaasatud. Kõige parempoolsemas veerus on esitatud iga kõneleja sõnade koguarv.
Tabelist 3 võib näha, et partiklite jaotuses isuri keele kõnelejate vahel ei ole suuri erinevusi. Kui diskursusepartiklite süsteem oleks tänapäeva isuri keeles lagunemas, oleks ootuspärane suur sünkrooniline varieeruvus kõnelejate vahel. Mõni oleks „eesrindlik” keelekasutaja, kelle keelest see sõnaliik juba pea täielikult kadunud on, teised aga „konservatiivid”, kes on algse süsteemi säilitanud. Isuri keeles see nii ei ole. Joonisel 1 on kujutatud kõneleja kasutatud diskursusepartiklite arvu ja sama kõneleja kõigi sõnade arvu suhet (välja on jäetud kõnelejad, kelle salvestustes oli alla 400 sõna). See suhe on küllalti sarnane: enamikul kõnelejaist jääb see vahemikku 0,015 kuni 0,023. Kõige vasakpoolsem on OP, kes osales vaid ühes dialoogis ja kasutas väga vähe partikleid, ning kõige parempoolsem KV, kes vastupidi kasutas väga palju diskursusepartikleid lühikeses tekstis (monoloogis).
Vaadates KV partiklikasutust lähemalt, leiame, et no on tema kõnes oluliselt sagedasem kui ükski teine partikkel ja sageduselt järgmine partikkel on nigu. Nagu eespool kirjeldatud, saab mõlemat partiklit kasutada leevendavas funktsioonis, kui kõneleja otsib sobivat sõna. no on kõige sagedasem partikkel ka OM, EN, GI, MM, AG, VV, ZD ja VF tekstides ning nigu kasutavad sageli EN ja AG. Näib, et kõnelejail on leevendussõnade osas isiklikud eelistused, mis mõjutavad diskursusepartiklite üldist jaotust nende kõnes.
J o o n i s 1. Kõneleja kasutatud diskursusepartiklite arvu suhe sama kõneleja kõigi salvestatud sõnade arvu.
Tabel 3. Diskursusepartiklite hulk kõneleja kohta isuri tekstides.
-ki |
-kaa /-kää |
-pa |
nii |
nigu |
no |
nu |
-ha /-hä |
ved |
že |
-to |
Partikleid kokku |
Sõnu kokku |
|
OM |
22 |
13 |
2 |
6 |
33 |
3 |
1 |
11 |
6 |
1 |
98 |
6466 |
|
EN |
11 |
8 |
15 |
29 |
8 |
12 |
8 |
91 |
4683 |
||||
AI |
19 |
5 |
4 |
7 |
10 |
8 |
24 |
6 |
83 |
3707 |
|||
GI |
8 |
1 |
6 |
21 |
3 |
6 |
9 |
54 |
2768 |
||||
LK |
4 |
1 |
1 |
1 |
1 |
5 |
10 |
2 |
2 |
27 |
2230 |
||
MM |
6 |
2 |
19 |
2 |
1 |
7 |
2 |
39 |
1779 |
||||
ST |
4 |
3 |
2 |
3 |
4 |
2 |
1 |
4 |
3 |
1 |
27 |
1468 |
|
AG |
5 |
6 |
4 |
3 |
1 |
19 |
809 |
||||||
EI |
1 |
1 |
4 |
4 |
3 |
2 |
15 |
699 |
|||||
OP |
2 |
1 |
2 |
5 |
581 |
||||||||
ZD |
1 |
9 |
4 |
1 |
15 |
534 |
|||||||
VV |
2 |
1 |
4 |
1 |
8 |
526 |
|||||||
KV |
2 |
3 |
10 |
2 |
2 |
1 |
20 |
434 |
|||||
VF |
1 |
5 |
1 |
1 |
8 |
357 |
|||||||
PE1 |
1 |
1 |
1 |
2 |
5 |
291 |
|||||||
RP |
1 |
1 |
2 |
4 |
202 |
||||||||
MB |
1 |
1 |
142 |
||||||||||
EV |
2 |
1 |
3 |
119 |
|||||||||
RI |
0 |
112 |
|||||||||||
PE2 |
1 |
1 |
2 |
94 |
|||||||||
EM |
1 |
1 |
75 |
||||||||||
ED |
1 |
2 |
2 |
2 |
7 |
61 |
|||||||
AS |
1 |
1 |
2 |
48 |
Mitmed kõnelejad kasutavad nii partiklit no kui ka nu, kuid ühe erandiga on no ülekaalukalt sagedasem. Ainus kõneleja, kellel see jaotus on vastupidine, on LK: tema kasutab partiklit nu kaks korda sagedamini kui partiklit no. LK (snd 1949) on pea kõigist teistest kõnelejatest oluliselt noorem ja tõenäoliselt mõjutab vene keel tema kõnet rohkem kui vanemate kõnelejate oma.
Näib, et hoolimata individuaalsetest eelistustest toimib diskursusepartiklite süsteem isuri keeles täielikult ka viimase kõnelejate põlvkonna hulgas.
Kokkuvõte
Artiklis analüüsisin aastatel 2006–2013 salvestatud isuri keele narratiivides ja dialoogides esinevaid diskursusepartikleid. Esitasin iga partikli põhifunktsioone illustreerivaid näiteid ja tõin välja ka samade keeleüksuste mittediskursuslikud kasutused, kui neid leidus. Näitasin, et kõnes esineb nii läänemeresoome päritolu kui ka vene keelest laenatud partikleid, kuid viimaste arv ei ole suur. Laenatud partiklid ved ja že on funktsioonidelt sarnased omakeelsete partiklitega ‑pa ja ‑ha/‑hä, mis esinevad tänapäeva isuri keeles harva.
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud
PIRET PIIROJA
Uurimus valmis Eesti Teadusagentuuri grantide PRG927 ja PRG1290 „Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika” toel.
LÜHENDID
1, 2, 3 = 1., 2., 3. isik; ACC = akusatiiv; ADE = adessiiv; ALL = allatiiv; COND = konditsionaal; CONN = konnegatiiv; CPR = komparatiiv; ELAT = elatiiv; ESS = essiiv; GEN = genitiiv; ILL = illatiiv; IMP = imperatiiv; INE = inessiiv; INF = infinitiiv; IPS = impersonaal; NEG = negatiiv; PART = partitiiv; PL = mitmus; PRS = olevik; PST = minevik; PTCL = partikkel; PPA = aktiivi mineviku partitsiip; PPP = passiivi mineviku partitsiip; Q = küsipartikkel; SG = ainsus; SPN = supiin; TRSL = translatiiv.
Elena Markus (snd 1981), PhD, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi läänemeresoome keelte kaasprofessor (Jakobi 2, 51005 Tartu); Venemaa Teaduste Akadeemia lingvistika instituudi teadur, elmarkus@ut.ee
1 Ühele jutustusele on lisanud morfoloogilised glossid, tõlke ja kommentaarid Rožanskij ja Markus 2012.
2 Lisaks avaldati mitmeid kooliõpikuid isuri keeles 1930. aastatel, kui üritati luua standardiseeritud isuri kirjakeelt. Nendel tekstidel ei ole selget murdelist kuuluvust ja neid peaks käsitlema emakeelsetelt kõnelejatelt kogutud tekstidest eraldi.
3 Lisaks on salvestatud kaks laulu ja mõni lause veel kolmelt kõnelejalt.
4 Aastatel 2011–2013 kestnud projekti vastutav täitja oli Fedor Rozhanskiy, projekti kirjelduse ja tulemuste kohta vt täpsemalt Rozhanskiy, Markus 2019.
5 Vaata ka Hennoste (2000: 1805) definitsiooni: „Modaalpartiklid osutavad kõneleja arvamust või käsitust kõnealuse olukorra tõenäosuse, kindluse või vältimatuse kohta, s.t põhiosa neist esindab loogikaterminites episteemilist modaalsust.”
6 Keevalliku (2008) järgi on vot ka üks sagedasemaid partikleid suulises eesti keeles.
7 Ingerimaa sotsiolingvistilise olukorra ja vene-isuri keelekontaktide kohta vaata täpsemalt Haarmann 1984; Kuznetsova jt 2015.
Kirjandus
Agranat, Tatiana 2015. The definite article in Votic: The process of grammaticalisation. – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, kd 6, nr 1, lk 41–53. https://doi.org/10.12697/jeful.2015.6.1.03
Anders, Kerstin 1993. Einflüsse der russischen Sprache bei deutschsprachigen Aussiedlern. Untersuchungen zum Sprachkontakt Deutsch-Russisch. Mit Transkriptionen aus fünf Gesprächen. (Arbeiten zur Mehrsprachigkeit 44.) Hamburg: Germanisches Seminar, Deutsch als Fremdsprache.
Ariste, Paul 1960. Isuri keelenäiteid. – Soome-ugri keelte küsimusi. (Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused V.) Toim P. Ariste. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 7–68.
Bonnot, Christine; Kodzasov, Sandro V. 1998. Semantičeskoe var’irovanie diskursivnyh slov i ego vlijanie na linearizaciju i intonirovanie (na primere častic že i ved’). – Diskursivnye slova russkogo jazyka: opyt kontekstno-semantičeskogo opisanija. Toim K. L. Kisileva, D. Paillard. Moskva: Metatekst, lk 382–443. [K. Бонно, С. В. Кодзасов, Семантическое варьирование дискурсивных слов и его влияние на линеаризацию и интонирование (на примере частиц же и ведь). – Дискурсивные слова русского языка: опыт контекстно-семантического описания. Ред. К. Л. Кисилева, Д. Пайар. Москва: Метатекст, с. 382–443.].
Brown, Penelope; Levinson, Stephen C. 1987. Politeness: Some Universals in Language Usage. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511813085
Degand, Liesbeth; Cornillie, Bert; Pietrandrea, Paola 2013. Modal particles and discourse markers: Two sides of the same coin? Introduction. – Discourse Markers and Modal Particles: Categorization and Description. (Pragmatics & Beyond New Series 234.) Toim L. Degand, B. Cornillie, P. Pietrandrea. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, lk 1–18. https://doi.org/10.1075/pbns.234.01deg
Fischer, Kerstin 2006. Towards an understanding of the spectrum of approaches to discourse particles: Introduction to the volume. – Approaches to Discourse Particles. Toim K. Fischer. (Studies in Pragmatics 1.) Oxford–Amsterdam: Elsevier, lk 1–20. https://doi.org/10.1163/9780080461588_002
Forker, Diana 2015. Towards a semantic map for intensifying particles: Evidence from Avar. – STUF – Language Typology and Universals, kd 68, nr 4, lk 485–513. https://doi.org/10.1515/stuf-2015-0021
Forker, Diana 2016. Toward a typology for additive markers. – Lingua, kd 180, lk 69–100. https://doi.org/10.1016/j.lingua.2016.03.008
Forker, Diana 2020. More than just a modal particle: The enclitic = q’al in Sanzhi Dargwa. – Functions of Language, kd 27, nr 3, lk 340–372. https://doi.org/10.1075/fol.17011.for
Haarmann, Harald 1984. Soziolinguistisch-lexikologische Studien zu den ingrisch-russischen Sprachkontakten: mit einem ingrisch-russischen Wörterverzeichnis. (Fenno-Ugrica 7.) Hamburg: Buske.
Hakulinen, Auli; Vilkuna, Maria; Korhonen, Riitta; Koivisto, Vesa; Heinonen, Tarja Riitta; Alho, Irja 2004. Iso suomen kielioppi. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 950.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Haspelmath, Martin 1997. Indefinite Pronouns. Oxford: Clarendon Press.
Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde IV. Suulise kõne erisõnavara 3. Partiklid. – Akadeemia, nr 8, lk 1773–1806.
Junus, Veino Ivanovich 1936. Iƶoran keelen grammatikka: Morfologia. Opettaijaa vart. Leningrad–Moskova: Ucpedgiz.
Juvonen, Päivi 2000. Grammaticalizing the Definite Article. A Study of Definite Adnominal Determiners in a Genre of Spoken Finnish. [Doktoriväitekiri.] Stockholm: Stockholms universitet.
Karttunen, Frances 1975. The syntax and pragmatics of the Finnish clitic –han. – Texas Linguistic Forum, kd 1, lk 41–50.
Keevallik, Leelo 2008. Internal development and borrowing of pragmatic particles: Estonian vaata/vat ‘look’, nääd ‘you see’, and vot. – FUM, kd 30, nr 31, lk 23–54.
Keevallik, Leelo 2010. Marking boundaries between activities: The particle nii in Estonian. – Research on Language & Social Interaction, kd 43, nr 2, lk 157–182. https://doi.org/10.1080/08351811003737697
Keevallik, Leelo 2016. Estonian no(o)(h) in turns and sequences: Families of function. – NU/NÅ: A Family of Discourse Markers Across the Languages of Europe and Beyond. Toim Peter Auer, Yael Maschler. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 213–242. https://doi.org/10.1515/9783110348989-007
Keevallik, Leelo 2018. Making up one’s mind in second position: Estonian no-preface in action plans. – Studies in Language and Social Interaction. Toim John Heritage, Marja-Leena Sorjonen. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, lk 315–338. https://doi.org/10.1075/slsi.31.11kee
Kolyaseva, Alena 2021. The nominal uses of the Russian rod (‘genus’, ‘genre’, ‘kind’) and tip (‘type’): The starting point of desemanticization. – Slovo a slovesnost: A Journal for the Theory of Language and Language Cultivation, kd 82, nr 1, lk 3–44.
Kolyaseva, Alena; Davidse, Kristin 2018. A typology of lexical and grammaticalized uses of Russian tip, tipa, po tipu. – Russian Linguistics, kd 42, nr 2, lk 191–220. https://doi.org/10.1007/s11185-018-9193-9
Kuosmanen, Anne; Multisilta, Teija 1999. Nu and vot in spoken Russian. On discourse functions and prosodic features. – Scando-Slavica, kd 45, nr 1, lk 49–64. https://doi.org/10.1080/00806769908601135
Kuznecova, Natal’ja Viktorovna 2009. Fonologičeskie sistemy ižorskih dialektov. Sankt-Peterburg: Institut lingvističeskih issledovanij RAN. [Наталья Викторовна Кузнецова, Фонологические системы ижорских диалектов. Санкт-Петербург: Институт лингвистических исследований РАН.]
Kuznetsova, Natalia; Markus, Elena; Muslimov, Mehmed 2015. Finno-Ugric minorities of Ingria: The current sociolinguistic situation and its background. – Cultural and Linguistic Minorities in the Russian Federation and the European Union. Toim Heiko F. Marten, Michael Riessler, Janne Saarikivi, Reetta Toivanen. Berlin: Springer, lk 127–167. https://doi.org/10.1007/978-3-319-10455-3_6
König, Ekkehard 1991a. The Meaning of Focus Particles: A Comparative Perspective. London–New York: Routledge.
König, Ekkehard 1991b. Identical values in conflicting roles: The use of German ausgerechnet, eben, genau and gerade as focus particles. – Discourse Particles. Descriptive and Theoretical Investigations on the Logical, Syntactic and Pragmatic Properties of Discourse Particles in German. (Pragmatics & Beyond New Series 12.) Toim Abraham Werner. John Benjamins Publishing Company, lk 11–36.
Laanest, Arvo 1958. Näiteid isuri keele heva murdest. – Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 167–174.
Laanest, Arvo 1966a. Isuri murdetekste. Tallinn: Valgus.
Laanest, Arvo 1966b. Ižorskie dialekty: lingvogeografičeskoe issledovanie. Tallin: Akademija nauk Èstonskoj SSR. [Арво Лаанест, Ижорские диалекты: лингвогеографическое исследование. Таллин: Академия наук Эстонской ССР.]
Laanest, Arvo 1966c. Ižorskij jazyk. – Jazyki narodov SSSR. Kd II. Finno-ugorskie i samodijskie jazyki. Toim V. I. Lytkin, K. E. Majtinskaja. Moskva: Nauka, lk 102–117. [Арво Лаанест, Ижорский язык. – Языки народов СССР. Том III. Финно-угорские и самодийские языки. Ред. В. И. Лыткин, К. Е. Майтинская. Москва: Nаука, с.102–117.]
Laanest, Arvo 1978. Istoričeskaja fonetika i morfologija ižorskogo jazyka. Tallin: Institut jazyka i literatury AN ÈSSR. [Арво Лаанест, Историческая фонетика и морфология ижорского языка. Таллин: Институт языка и литературы АН ЭССР.]
Laanest, Arvo 1986. Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia. Tallinn: Valgus.
Laury, Ritva 1997. Demonstratives in Interaction: The Emergence of a Definite Article in Finnish. (Studies in Discourse and Grammar 7.) Amsterdam: John Benjamins Publishing Company. https://doi.org/10.1075/sidag.7
Liefländer-Koistinen, Luise 1989. Zum deutschen doch und finnischen –han. Beobachtungen zur Übersetzbarkeit der deutschen Abtönungspartikel. – Sprechen mit Partikeln. Toim Harald Weydt. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 185–195.
Majtinskaja, Klara Evgen’evna 1982. Služebnye slova v finno-ugorskih jazykah. Moskva: Nauka. [Клара Евгеньевна Майтинская, Служебные слова в финно-угорских языках. Москва: Наука.]
Matras, Yaron 1998. Utterance modifiers and universals of grammatical borrowing. – Linguistics, kd 36, nr 2, lk 281–331. https://doi.org/10.1515/ling.1998.36.2.281
McCoy, Svetlana 2003. Connecting information structure and discourse structure through „kontrast”: The case of colloquial Russian particles -TO, ŽE, and VED’. – Journal of Logic, Language and Information, kd 12, nr 3, lk 319–335.
McCoy-Rusanova, Svetlana 2017. Scalar implicatures, presuppositions, and discourse particles: Colloquial Russian –to, že, and ved’ in combination. – Contrastiveness in Information Structure, Alternatives and Scalar Implicatures. (Studies in Natural Language and Linguistic Theory 91.) Toim Chungmin Lee, Ferenc Kiefer, Manfred Krifka. Cham: Springer International Publishing, lk 101–119. https://doi.org/10.1007/978-3-319-10106-4_6
Metslang, Helle 2002. –ki/-gi, ka ja nende soome kaimud. – Lähivertailuja 12. Soome-Eesti kontrastiivseminar 30.5. – 1.6.2001, Kääriku. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 19.) Toim Reet Kasik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 57–81.
Nirvi, Ruben Erik 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 18.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Pajusalu, Renate 1997. Is there an article in (spoken) Estonian? – Estonian: Typological Studies II. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 8.) Toim Mati Erelt. Tartu: University of Tartu, lk 146–177.
Palomäki, Jennimaria Kristiina 2009. The Pragmatics and Syntax of the Finnish –han Particle Clitic. Athens, GA: The University of Georgia.
Panov, Vladimir 2020. The marking of uncontroversial information in Europe: Presenting the enimitive. – Acta Linguistica Hafniensia, kd 52, nr 1, lk 1–44. https://doi.org/10.1080/03740463.2020.1745618
Porkka, Volmari 1885. Ueber den Ingrischen Dialekt: Mit Berücksichtigung der übrigen finnisch-ingermanländischen Dialekte. Helsingfors: J. C. Frenckell & Sohn.
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena 2019. A new resource for Finnic languages: The outcomes of the Ingrian documentation project. – Plurilingual Finnic. Language Change in a Multilingual Environment. (Uralica Helsingiensia 14.) Toim Sofia Björklöf, Santra Jantunen. Helsinki: [Finno-Ugrian Society], lk 303–326. https://doi.org/10.33341/uh.85039
Rožanskij, Fedor Ivanovič; Markus, Elena Borisovna 2012. „Zolotaja ptica” (publikacija ižorskoj skazki, zapisannoj v XIX veke). – Acta linguistica petropolitana. Transactions of the Institute for Linguistic Studies, kd VIII, nr 1, lk 448–503. [Федор Иванович Рожанский, Елена Борисовна Маркус, «Золотая птица» (публикация ижорской сказки, записанной в XIX веке). – Acta linguistica petropolitana. Transactions of the Institute for Linguistic Studies, том VIII, № 1, с. 448–503.]
Saar, Eva 2014. Types of consonant alternation in the inflectional system of Soikkola Ingrian. – Linguistica Uralica, kd 50, nr 4, lk 258–275. https://doi.org/10.3176/lu.2014.4.02
Saar, Eva 2017. Isuri keele Soikkola murde sõnamuutmissüsteem. (Dissertationes philologiae uralicae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sorjonen, Marja-Leena; Vepsäläinen, Heidi 2016. The Finnish particle no. – NU/NÅ: A Family of Discourse Markers Across the Languages of Europe and Beyond. Toim Peter Auer, Yael Maschler. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 243–280. https://doi.org/10.1515/9783110348989-008
Sovijärvi, Antti 1944. Foneettis-äännehistoriallinen tutkimus Soikkolan inkeroismurteesta. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Zakirova, Ajgul’ Nailevna 2019. Časticy èmfatičeskoj identičnosti v povolžskom jazykovom sojuze. Moskva: Nacional’nyj issledovatel’skij universitet „Vysšaja škola èkonomiki”. [Айгуль Наилевна Закирова, Частицы эмфатической идентичности в поволжском языковом союзе. Москва: Национальный исследовательский университет «Высшая школа экономики».]
Zubova, Iuliia; Teptiuk, Denys; Todesk, Triin; Tuuling, Eda-Riin 2022. Partikkel VED’ udmurdi, komi ja ersa keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 110−129. https://doi.org/10.54013/kk770a7
Vepsäläinen, Heidi 2019. Suomen „no”-partikkeli ja kysymyksiin vastaaminen keskustelussa. [Doktoriväitekiri.] Helsinki: Helsingin yliopisto.
Yurayong, Chingduang 2020. Postposed Demonstratives in Finnic and North Russian Dialects. [Doktoriväitekiri.] Helsinki: University of Helsinki.