Partikkel VED’ udmurdi, komi ja ersa keeles

Idapoolsetes soome-ugri keeltes on diskursusepartiklid üldiselt hilise arenguga elemendid (Majtinskaja 2010) ja nende seas esineb märkimisväärne hulk laene kontakt­keeltest. Üks sagedasematest vene modaalpartiklitest ved’ (ведь ’ju, eks ole, ikka, ehkki’)¹ on laenatud enamikesse vene keelega lähikontaktis olevatesse soome-ugri keeltesse (Majtinskaja 2010).

Artikli eesmärk on võrrelda partikli ved’ laenamismudelit kolmes soome-ugri keeles: ersa, komi ja udmurdi keeles. Ersa kuulub uurali keelte volga harusse mordva keelte hulka ning seda kõneldakse peamiselt Mordva Vabariigis ja selle naabruses olevatel aladel. Koos lähisugulaskeele mokšaga on mordva keelte kõnelejaid ligikaudu 432 000, neist 2/3 on ersa keele kõnelejad (Rueter 2013). Komi ja udmurdi keel kuuluvad permi harusse. Komi keelel on kaks kirja­keelt: sürjakomi ja permikomi. Siinses artiklis käsitletakse vaid sürjakomi keelt, mida räägitakse peamiselt Komi Vaba­riigis ja millel on 156 000 kõnelejat. Udmurdi keelel on Venemaal 324 000 kõnelejat, enamik nendest elab Udmurdi Vabariigis ja selle naabruses asuvatel aladel. (ÜVRL 2010)

Kõigil kolmel keelel on meedias ja trükis kasutatav kirjakeel. Nende emakeelsed kõnelejad on vähemalt kakskeelsed, rääkides teise keelena vene keelt. Seetõttu esineb nende keelte kõnekeelses variandis märkimisväärsel hulgal koodivahetust vene keelega (vt Kaysina 2014 udmurdi keelest; Leinonen 2006 komi keelest; Janurik 2016 ersa keelest).

Partikkel VED’ esineb udmurdi sõnaraamatutes (nt Kirillova 2008), kuigi selle sagedus korpuses sõltub suuresti teksti žanrist: VED’ esineb harvemini kirjakeeles ja tunduvalt sagedamini kõnekeelsetes žanrides. Trükisõnas (näide 1) on partiklil VED’ 89 esinemist miljoni sõne kohta, samal ajal kui udmurdi blogide korpuses esineb VED’ 513 korda ning sotsiaalmeedia korpuses 489 korda miljoni sõne kohta (vt artikli lisas vene, udmurdi, komi ja ersa keele sagedustabeleid).

(1)	Matyś	čyžy-vyžyosy	Zurayn	övöl	ńi,
	lähedane:ADJ	sugulane:PL:1SG	Zura:INE	NEG	juba

	kyd́okyśjosseges	ug	todiśky	mon,
	kauge:ADJ:PL:3SG:ACC:CPR	NEG	tund:CONN:PRS:3SG	1SG

	ved́	gurtyś	1944-ti	aryn	koškemyn.
	PTCL	küla:ELAT	1944-ORD	aasta:INE	lahku:RES
	’Mul ei ole Zuras enam lähisugulasi ja kaugemaid ma ei tunne, ma ju lahkusin külast 1944. aastal.’ (VKK: Udmurt duńńe 4. II 2009)

Komi keeles on partiklil VED’ foneetilised variandid ved ja öd, mis esinevad ka sõnaraamatus (Beznosikova jt 2000). Komi kirjakeeles on partikli öd-kuju (näide 2) tunduvalt sagedasem kui ved (vastavalt 2410 ja 126 esinemist miljoni sõne kohta) (vt lisa 3).

(2)	Tenad	öd	juryd	udžalödžyk.	Mövpyšt	myjkö.
	2SG:INS	PTCL	pea:2SG	tööta:PRS:3SG:AUG	mõtle:IMP:2SG	miski
	’Sinu pea ju töötab paremini. Mõtle midagi välja.’ (Komicorpora 2021: Popov 2001)

Ersa keeles esineb sõnaraamatus partikli VED’ foneetiline variant ed́ (ÈRS 1993: 189, 770). Samal ajal leidub ersa keele tekstikorpustes ka kuju ved́ (vt lisa 4), mis aga ei pruugi olla kõnekeelepärane.

(3)	Paro	t́eń	ńejems	Ekologijań	ijesteńt́,
	hea	DEM:PROX:GEN	näge:INF	ökoloogia:GEN	aasta:ELAT:DEF

	ed́,	koda	sodatado,	2017	ijeńt́	mińek
	PTCL	kuidas	tead:NPST:2PL	NUM	aasta:GEN:DEF	1PL

	Pŕeźid́enteś	Rośśijaso	javoĺavtiźe
	president:DEF	Venemaa:INE	kuuluta:PST:3SG:OC:3SG

	Pert́peĺkseń	vanstomań	ijeks.
	keskkond:GEN	kaits:AN:GEN	aasta:TRSL
	’Seda on hea ökoloogia-aastal näha, eks ole, nagu te teate, meie president kuulutas 2017. aasta Venemaal keskkonnakaitse aastaks.’ (EsmC)

Kõigis kolmes sihtkeeles esinevad paralleelselt samatähenduslikud partiklid. Peamised samatähenduslikud vasted on udmurdi keeles uk, komi keeles taj, ersa keeles eno. Neid saab kasutada jaatavas lauses vene partikliga ved’ sarnases funktsioonis. Teistes lausetüüpides kasutatakse udmurdi ja komi keeltes (eriti avatud ehk eri­küsimustes) mitmeid teisigi partikleid: udmurdi keeles ben, ńi, meda, aj, komi keeles bara, nö, eśkö. Partikli VED’ vastetena on need aga siiski umbkaudsed, kuna tihti on neil ka idiosünkraatiline tähendus.

Meie uurimisküsimused on:

1) Kas sihtkeelde laenatud partiklil on konkreetsetes lausetüüpides esinemisel sarnased pragmaatilised ja grammatilised piirangud nagu partiklil ved’ lähtekeeles (st vene keeles)?

2) Kuidas käitub laenatud partikkel grammatiliste nähtuste puhul, mida vene keeles pole?

3) Mil määral erineb partikli VED’ kasutamine sihtkeeltes sellest, kuidas kasutatakse teisi sarnase funktsiooniga partikleid?

Esmalt kirjeldame andmeallikaid ja kasutatud uurimismeetodit: tööd keele­juhtidega ning korpusandmete analüüsimist. Seejärel anname lühikese ülevaate partikli ved’ semantikast ja süntaksist vene keeles. Sellele järgnevas osas võrdleme lähte­keelega partikli VED kasutust sihtkeeltes: kuidas kasutatakse partiklit VED’ väit-, küsi-, hüüdlausetes ja käskudes. Artikli viimases osas teeme kokkuvõtte oma leidudest ning püüame selgitada neid juhte, mis sihtkeeltes lähtekeelega võrreldes erinevad.

 

1. Meetod ja andmestik

Uurimus põhineb küsitluskavadel ning tekstikorpustest pärit keeleandmetel. Keskendume partikli VED kontekstilistele piirangutele ehk selgitame välja kontekstid, kus selle kasutamine oleks grammatiliselt või pragmaatiliselt sobimatu. Kuna selliseid keeleandmeid korpusest ei leia, oleme uurimismaterjali täiendanud emakeelsetele kõnelejatele esitatud küsitluskavadega.

Emakeelsete keelejuhtide hinnangud kontekstide sobivusele erinesid üsna suurel määral: seda kas suhtumise pärast laenatud keeleelementidesse või keelejuhi murdelise/kirjakeelse tausta tõttu. Seepärast kasutasime võimalust mööda ka korpus­andmestikku, et kontrollida, kas kontekstid esinevad erinevates tekstižanrides.

Keeleandmete kogumiseks koostasime küsitluskava. Esimese sammuna palusime emakeelsel kõnelejal tõlkida ilma partikliteta venekeelsed laused ja lühidialoogid udmurdi, komi ja ersa keelde. Järgmiseks lisasime igale tõlgitud lausele partikli VED või selle omakeelse(d) vaste(d). Partiklite asukohaks lauses valisime korpusanalüüsi järgi nende kõige tüüpilisema koha. Mõnel juhul moodustasime partikli eri asu­kohaga variante: lausevariandid esitasime valikvastustena (partiklita lause oli ühe võimalusena). Emakeelsete kõnelejate ülesanne oli hinnata lausevariantide loomulikkust igas väljapakutud kontekstis. Kokku täitis küsimustiku teist osa viis udmurdi, kuus komi ja viis ersa keelejuhti.

Korpusandmed pärinevad uurali volga-kama keelte korpusest (VKK; vt ka Arkhangelskiy 2019). Kõik sealsed korpused koosnevad kahest osast: põhikorpusest ning sotsiaalmeedia korpusest. Ersa põhikorpus sisaldab 2,3 miljonit sõnet ja koosneb tänapäevastest ajakirjandustekstidest (kuni 2018. aasta juulikuu väljaanneteni), XX sajandi ilukirjandusest, kahest Uue Testamendi tõlkest, blogidest, Vikipeediast ja publitsistikast. Ersa sotsiaalmeedia korpus sisaldab 830 000 sõnet ja koosneb sotsiaalmeediaplatvormi Vkontakte tekstidest (kuni 2018. aasta juulikuuni) ning kahe foorumi tekstidest (erzianj.borda.ru ja erzianraske.forum24.ru). Udmurdi korpus­andmed pärinevad udmurdi põhikorpuse ajakirjanduse ja blogide allkorpustest (9,57 miljonit sõnet) ning sotsiaalmeedia korpusest (2,66 miljonit sõnet). Komi põhikorpus sisaldab 1,76 miljonit sõnet, mis on pärit tänapäeva ajakirjandusväljaannetest (kuni 2019. aasta veebruarini); sotsiaalmeedia korpus sisaldab 1,85 miljonit sõnet, mis on pärit komikeelsetest Vkontakte postitustest ja kommentaaridest (kuni 2018. aasta detsembrini). Lisaks kasutati komi korpust, mis sisaldab üle 67 miljoni sõne ilukirjandusest ja meediatekstidest (Komicorpora 2021).

 

2. Partikli ved’ süntaks ja semantika vene keeles

Partikli ved’ semantika vene keeles on keeleteadlastelt pälvinud palju tähelepanu ning seda on tihti analüüsitud koos partikliga že (же ’ju, ometi, just’), mis on tähenduselt sarnane ning osaliselt ka partikliga ved’ asendatav (Bonnot, Kodzasov 1998; McCoy 2003; McCoy-Rusanova 2017; Padučeva 2018). Vladimir Panovi sõnul kuuluvad mõlemad partiklid vene keeles enimitiivsesse tüüpi, st nad väljendavad vaieldamatut informatsiooni. Panovi enimitiivsuse semantiliste kaartide järgi on ved’ kitsa funktsiooniga ja seda kasutatakse vaid nn lihtenimitiivsuse väljendamiseks, mida defineeritakse väitlauselise kontekstina, kus „kuulajalt ei oodata kõnelejale vastu­väidete esitamist” (Panov 2020: 21). Näide 4 illustreerib partikli ved’ kasutamist vene kõnekeeles.

(4)	(A vot s mužčinami / kotorye by zanimalis’ ženskimi professijami / tam xuže / konečno / obščestvo ne gotovo ix prinjat’.)
	Bebisittera	ved’	ne	prišljut	bez
	lapsehoidja:ACC	PTCL	NEG	saat:NPST:3PL	ilma
	soglasija	sem’i	kakogo	popalo.
	nõusolek:GEN	pere:GEN	milline:ACC	taba:PST:N
	’(Ühiskond ei ole valmis aktsepteerima, et mehed teevad naiste tööd.) Suvalist lapse­hoidjat ju ei saadeta pere juurde ilma perekonna nõusolekuta.’ (VKR 2003–2021: suulise keele korpus)

Svetlana McCoy-Rusanova (2017) sõnul (toetudes Vasiljeva 1972 ja Grenoble 1998 käsitlusele) ei aktiveeri partikkel ainult taustateadmisi, mida kõneleja eeldab, et vestluspartner temaga jagab, vaid viitab ka selle teadmise ümberlükkamatusele.

Süntaktiliselt võib ved’ esineda erinevates positsioonides. Kõige tüüpilisemalt asub ved’ lause alguses või lauses teisel kohal. On teada, et partikli esinemine mõningates lausetüüpides on piiratud. Seda ei saa kasutada avatud küsimustes ega käskudes; üldküsimustes muudab partikkel lause illokutiivset jõudu. (Padučeva 2018; McCoy 2003) Järgnevalt käsitleme partikli kasutusvõimalusi erinevates lausetüüpides, seda nii lähtekeeles kui ka sihtkeeltes.

 

3. Partiklikasutus eri lause- ja ­konstruktsioonitüüpides

3.1. Väitlause

Partikli ved’ kasutamine vene keele väitlausetes sarnaneb saksa keele partikliga ja (’jah, jaa, ju’) – mõlemad vastavad semantilisel kaardil Panovi (2020) lihtenimitiivsusele, mis tähistab markeri vaieldamatust. Joachim Jakobsi analüüsi järgi muudab sellise funktsiooniga ja esinemine lause väitlausest spetsiifilisema illokutsiooni­tüübiga j-väiteks. Jakobsi definitsiooni järgi väljendab kõneleja j-väite esitamisega oma veendumust, et adressaat ei usu, et väide on vale, ega ka kaalu võimalust, et see võiks antud olukorras vale olla. (Jakobs 1991: 145–146) See tähendab, et partikkel ei sobi kontekstidesse, kus adressaat on andnud mõista, et ta usub kõnealuse väite vale olevat, või ta kaalub võimalust, et väide võib olla vale. Näiteks tähendab see, et partikkel ei saa esineda üldküsimuse vastuses. See piirang kehtib ka partikli ved’ kasutamisel vene keeles:

(5)	A:	On	priedet	na	svad’bu?
		3SG.M	tule:NPST:3SG	PREP	pulm:ACC
		’Kas ta tuleb pulma?’

	B1:	#Da,	on	ved́	priedet.
		jah	3SG	PTCL	tule:NPST:3SG
		’Jah, ta ju tuleb.’

	B2:	#Net,	on	ved́	ne	priedet.
		ei	3SG	PTCL	NEG	tule:NPST:3SG
		’Ei, ta ju ei tule.’

Analüüsitud keeltes on pilt teistsugune. Udmurdi keeles pidas kolm keelejuhti partiklit VED’ sisaldavat üldküsimuse vastust vastuvõetavaks (üks neljast vastanust kasutaks seda vaid eitava vastuse korral) ning sama kehtib ka partikli uk puhul. Kaks udmurdi keelejuhti pidas kõiki partiklit VED’ ja partiklit uk sisaldavaid vastuseid vastu­võetamatuks. Näidetes osutab ülaindeks keelejuhtide arvu, kes vastavat partiklit sisaldava lause heaks kiitsid, vastuvõetamatut varianti tähistab tärn.

(6)	A:	So	śuane	lyktoz-a?
		3SG	pulm:ILL	tule:FUT:3SG:Q
		’Kas ta tuleb pulma?’

	B1:	Ben,	so	lyktoz	2ved́/3uk.
		jah	3SG	tule:FUT:3SG	PTCL/PTCL
		’Jah, ta ju tuleb.’

	B2:	Uz,	so	uz	lykty	3ved́/3uk.
		NEG:FUT:3	3SG	NEG:FUT:3	tule:CONN:SG	PTCL/PTCL
		’Ei, ta ju ei tule.’

Komi keelejuhtide hinnangud olid väga erinevad: alates kõigi partiklite mitteaktsepteerimisest nii jaatavates kui ka eitavates vastustes kuni erinevate samatähenduslike partiklite aktsepteerimiseni. Samal ajal ei pidanud ükski komi vastanutest partiklit taj sellises kontekstis vastuvõetavaks.

(7)	A:	Sijö	loktas	kölyś	vylad?
		3SG	tule:FUT:3SG	pulm:ILL	POSTP
		’Kas ta tuleb pulma?’

	B:	Da,	sijö	2ved/3bara/2eśkö/*taj	loktas.
		jah	3SG	PTCL/PTCL/PTCL/PTCL	tule:FUT:3SG
		’Jah, ta ju tuleb.’

	C:	Oz,	sijö	2ved/3bara/2eśkö/*taj	oz	lok.
		NEG:FUT:3	3SG	PTCL/PTCL/PTCL/PTCL	NEG:FUT:3	tule:CONN:SG
		’Ei, ta ju ei tule.’

Kolm ersa keelejuhti valis vastuse, mis ei sisaldanud partiklit ed́, samal ajal valis üks keelejuht partiklit ed́ sisaldava jaatava lause ning üks partiklit ed́ sisaldava eitava lause. Jaatavale lausele lisatud kommentaaridest järeldub, et partikkel ed́ on pragmaatiliselt võimalik kahes olukorras: 1) kui kõnealune fakt on just kõnelejale meenunud või 2) kui kõnealune informatsioon lükkab ümber varasema teadmise (’ta ei tule’) ning kõneleja väljendab selle suhtes kahetsust.

(8)	A:	Son	si	svad́bav?
		3SG	tule:NPST:3SG	pulm:LAT
		’Kas ta tuleb pulma?’

	B1:	Son	1ed́	si.
		3SG	PTCL	tule:NPST:3SG
		’Ta ju tuleb.’

	B2:	Araś,	son	1ed́	a	si.
		NEG	3SG	PTCL	NEG	tule:NPST:3SG
		’Ei, ta ju ei tule.’

Hoolimata keelejuhtide mõningastest eriarvamustest (mis võivad tuleneda pragmaatilise vastuvõetavuse hinnangutest), näitavad valikud, et informatsiooni küsivate üldküsimuste vastusena on VED’ kõige vastuvõetavam udmurdi keeles (eitavates vastustes enam kui jaatavates vastustes), vähem vastuvõetav komi keeles (jällegi – enam eitavate vastuste korral) ja üsna vähesel määral vastuvõetav ersa keeles. Seega ei ühildu VED’ sihtkeeltes täiel määral j-väite definitsiooniga.

 

3.2. Põhjuslik sidesõna vs. diskursusepartikkel

Väitlausetes omistatakse vene partiklile ved’ tihti kahe väite põhjuslikku seost esile toova põhjusliku sidesõna roll (vt Bonola 2008: 221–225; Endresen jt 2016: 122–123; Bonola, Noseda 2020: 44; Panov 2020: 13). Ved’ juhatab sisse lausungi, mis põhjendab eelnevat kõneakti. Partikkel liigendab teksti nii, et põhjus tuuakse välja hiljem, justkui peaks kõneleja eelnevat lausungit ebaselgeks, eelnevat ei aktsepteeritud või selle aktsepteerimine võib kuulajale olla keeruline. (Bonola 2008: 221) McCoy-­Rusanova (2017: 107) pakub, et vene partiklit ved’ sisaldavat lausungit tajutakse vähem argumenteerivana ning pigem viisaka meeldetuletuse või soovitusena kuulajale.

(9)	A:	Kogo	by	mne	priglasit’	pet’	na	svad’bu?
		kes:ACC	COND	1SG:DAT	kutsu:INF	laul:INF	PREP	pulm.ACC
		’Kelle ma võiksin pulma laulma kutsuda?’

	B:	Priglasi	Vasju.	On	ved’	xorošo	poët.
		kutsu:IMP	PN:ACC	3SG	PTCL	hästi	laul:NPST:3SG
		’Kutsu Vasja. Ta ju laulab hästi.’

Vene keele põhjuslikes konstruktsioonides tunduvad olulised kaks joont, mis eristavad partiklit ved’ tavalistest põhjuslikest sidesõnadest, nagu potomu čto (потому что ’sest’), tak kak (так как ’sest’). Esiteks toimib ved’ kõneakti tasandil (Bonola 2008: 224). Partiklit ved’ kasutatakse tihti lausungites, mis väljendavad pigem põhjust, miks midagi eelnevalt öeldi, mitte aga lihtsalt kausaalset suhet (Bonola, Noseda 2020: 43). Tavalistel sidesõnadel selline omadus puudub ja mõnes kontekstis on partikli ved’ asendamine potomu čto-ga (’sest’) võimatu, kui kõneakti just ilmselgeks ei tehta: ’Ma räägin sulle seda, sest …’ (Bonola 2008: 224). Teiseks tähistab ved’ informatsiooni, mis kuulub ühiste teadmiste (ingl common ground, vt Stalnaker 2002) hulka ja kõneleja tuletab seda kuulajale ka meelde. Seega, kui ühised teadmised puuduvad ja kõneleja üritab edasi anda põhjendust, ei saa partiklit ved’ vene keeles kasutada (vrd näiteid 10a, kus nii kõneleja kui ka kuulaja on ajatsoonidest teadlikud, ja 10b, kus ved’ ei viita ühistele teadmistele, st kuulaja ei ole öisest telefonikõnest teadlik).

(10a)	(Ja včera v čas noči prosnulsja.)
	V	Moskve	ved’	kak.raz	v	èto	vremja
	PREP	Moskva:INE	PTCL	just	PREP	see:N	aeg

	utro,	a	ja	eščë	ne	perestroilsja
	hommik	ja	1SG	veel	NEG	ümber.korralda:PST:M:REFL

	na	mestnoe	vremja.
	PREP	kohalik:N	aeg
	(Tak i ne zasnul do utra.)
	’(Eile ma ärkasin kell üks öösel.) Moskvas on ju just sel ajal hommik ja mina ei ole veel harjunud kohaliku ajaga. (Ja ma ei jäänud enam hommikuni magama.)’ (Bonnot, Kodzasov 1998: 429)

(10b)	(Ja segodnja v čas noči prosnulsja.)
	*Menja	ved’	razbudil	telefon.	I	ne
	1SG:ACC	PTCL	ärata:PST:M	telefon	ja	NEG

	zasnul	do	samogo	utra.
	uinu:PST:M	kuni	INT:GEN	hommik:GEN
	’(Täna ma ärkasin kell üks öösel.) Mind ju äratas telefon. Ja ma ei jäänud enam hommikuni magama.’ (Mugandatud Bonola 2008: 222 järgi)

Analüüsitud keeltes on partiklikasutus teistsugune. Viiest udmurdi keelejuhist neljale ei olnud vajalik tingimus, et partiklit sisaldav lause peab kindlasti ühistele teadmistele viitama (näide 11). Keelejuhtide kommentaaridest selgub, et partikli kasutamine ei tähenda, et kuulaja oleks telefonikõnest varem teadnud, st see ei kuulu ühiste teadmiste hulka.

(11)	Mon	tunne	čase	uin	sajkaj.
	1SG	täna	tund:ILL	öösel	ärka:PST:1SG

	Mone	telfon	sajkatiz	4ved́/4uk.
	1SG:ACC	telefon	ärata:PST:3SG	PTCL/PTCL

	Čuknaoź	umme	öj	uśy	ńi.
	hommik:TERM	uni:ILL	neg:PST:1SG	kukku:CONN:SG	juba
	’Täna ma ärkasin kell üks öösel. Mind ju äratas telefon. Ma ei jäänud enam hommikuni magama.’

Komi keeles (näide 12) olid samas kontekstis aktsepteeritavad nii VED’ kui ka mitu teist partiklit (sõltuvalt keelejuhist). Kommentaaridest selgub siiski, et partiklit bara saab kasutada vaid siis, kui tegu on juba teada infoga, ehk see kuulub ühiste teadmiste hulka (partikli VED’ kohta sellised kommentaarid puudusid), samal ajal kui taj väljendab kõneleja üllatust. Kaks ersa keelejuhti aktsepteerisid partiklit VED’ näitega 10b sarnases kontekstis (näide 13) ning üks neist märkis, et partikli VED’ lisamine võib rõhutada kõnelejapoolset kahetsust. Üks keelejuht, kes sellises lauses partiklit VED’ aktsepteeris, märkis sobivaks ka partikli eno.

(12)	Me	tavoj	čas	vojyn	sad́mi.
	1SG	täna	tund	öö:ILL	ärka:PST:1SG

	T́eĺefonöj	4ved/3bara/5taj/1eśkö	sad́mödis.
	telefon:1SG	PTCL/PTCL/PTCL/PTCL	ärata:PST:3SG

	Da	asylödzys	eg	ńin	seśśa	unmovs.
	ja	hommik:ILL	NEG:PST:1SG	juba	enam	uinu:CONN:SG
	’Täna ma ärkasin kell üks öösel. Telefon ju helises. Ja ma ei jäänud enam ­hommikuni magama.’

(13)	Mon	t́eči	vejke	čassto	sirgoźiń.
	1SG	täna	üks	tund:ELAT	üles.ärka:PST:3SG

	Moń	2ed́/1eno	st́avtimim/puvtimim/sirgavtimim	t́eĺefonoś.
	1SG:GEN	PTCL/PTCL	üles.ärka:PST:3SG:OC:3SG>1SG	telefon:DEF

	Valskes	mon	eźiń	mat́ed́eve.
	hommik:ILL	1SG	NEG:PST:1SG	maga:CONN
	’Täna ma ärkasin kell üks öösel. Mind ju äratas telefon. Ma ei jäänud enam ­hommikuni magama.’

Sellest võime järeldada, et kõigis kolmes keeles ei pea VED’ vastama tingimusele, et informatsioon on osa ühistest teadmistest. Seega võib partikkel olla ka põhjusliku sidesõna funktsioonis.

Ersa ja komi piiblitõlgetes esineb VED’ tõlkevastena kreeka põhjuslikule side­sõnale ὅτι (see lisatakse kõneleja sõnadele, näitamaks, kuidas ta oma arvamust põhjendab (Thayer 2011)). Vaatame Uue Testamendi paralleeltõlkeid (EP 2017: Lk 6:20): ersa (14a) ja komi (14b) näidetes esinevad kreeka ὅτι vastetena vastavalt ed́ ja öd, samal ajal kui udmurdi tõlkes (14c) vaste puudub.

(14a)	Ućaskavtado	tiń,	konat́ńe	čaŕkod́it́
	õnnelik.ole:NPST:2PL	2PL	milline:PL:DEF	mõist:NPST:3PL

	eś	kažovčist	Pazońt́	ikeĺe,	ed́	tink
	oma	vaesus:3PL	jumal:GEN:DEF	ees	PTCL	2PL

	uĺi	Pazoń	Ińazorksčink.
	ole:NPST:3SG	jumal:GEN	kuningriik:2PL

(14b)	Šudaöś	ti,	lovnydly	koryśjas,	öd	tijan
	õnnelik:PL	2PL	hing:2PL:DAT	kerjus:PL	PTCL	2PL:GEN

	em	Jenlön	Juralöm
	ole:PRS:3SG	jumal:GEN	kuningriik

(14c)	Pokći	mylkydoos	šudojeś:	tiĺad	Inmar
	väike	meeleolu:ATTR:PL	õnn:ATTR:PL	2PL:GEN	jumal

	Eksejlykty	vań.
	kuningriik:2PL	ole:PRS:3SG
	’Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.’ (P 1997)

Partikli VED’ kasutamine põhjusliku sidesõna funktsioonis võib seletada, miks selle esinemissagedus komi ja ersa kirjakeele korpustes on märkimisväärselt kõrgem kui sotsiaalmeedia korpustes (vt lisasid 3 ja 4). Kõnekeeles võib rohkem eeldada modaalpartiklite esinemist (Aijmer, Vandenberger 2009: 225–226). Partikli esinemine vene ja udmurdi korpustes järgib just seda mustrit. Komi ja ersa keeles on see muster aga vastupidine, ilmselt kuna kirjakeelsed tekstid rakendavad partiklit VED’ põhjusliku sidesõnana. Siiski võivad partikli VED’ esinemise jaotust mõjutada ka teised tegurid, näiteks teadlik valik vältida sotsiaalmeedias laenatud keele­elemente. Ilukirjanduses võivad autorid partikleid vabamalt kasutada, kuna need muudavad edastatava sõnumi keerukamaks. Ilukirjanduses on vajalik tegelaskujude ja kirjelduste väljendusrikkus, seevastu piibli­tõlgetes tuleb täielikult lähtuda algteksti keerukusest.

 

3.3. Üldküsimused

Kõige tüüpilisemalt moodustatakse vene keeles üldküsimusi spetsiaalse intonatsiooni­kontuuri abil (Švedova 1980: 389, 402). Partiklit ved’ sisaldavaid küsimusi arvatakse olevat sellise pragmaatilise kaaluga, et kõneleja ei ole kindel selle propositsiooni tõele vastavuses, mida ta väitena kasutab (Padučeva 2018: 341). Seda tõlgitakse enamasti inglise keele küsijätku konstruktsiooniga. Christine Bonnot’ ja Sandro Kodzasovi järgi (1998) kasutatakse vene keeles partiklit ved’ sisaldavat küsimust kinnituse saamiseks:

(15)	On	ved’	priedet	na	svad’bu?
	3SG:M	PTCL	tule:NPST:3SG	PREP	pulm:ACC
	’Ta ju tuleb pulma?’

Ersa keele korpusest pärit näites 16 kasutatakse partiklit VED’ kinnitust otsivas küsimuses. Küsimuses esinev propositsioon kuulub ühiste teadmiste hulka ning küsimust kasutatakse sellele järgneva järelduse tõestusena.

(16)	Meks?!	Ton	ed́	čačit́	Mordovija	Raśkemastors
	miks	2SG	PTCL	sündi:PST:2SG	Mordva	vabariik:ILL

	(RESPUBLIKA)?	Ĺisńi,	ton	mordvin!!!
	vabariik	välja.tule:NPST:3SG	2SG	mordvalane
	’Miks?! Sa ju sündisid Mordva Vabariigis? Järelikult oled mordvalane!’ (VKK: club83623)

Kuigi partiklit VED’ sisaldavate polaarsete, st nii eitavat kui ka jaatavat vastust võimaldavate küsimuste tähendus on sihtkeeltes sarnane lähtekeeles esineva tähendusega, võib täheldada huvitavat vastasmõju udmurdi ja komi keele grammatikaga. Nendes moodustatakse üldküsimusi küsipartiklitega: udmurdi keeles -a ning komi keeles -ö (Bartens 2000: 345–346). Udmurdi keeles on küsipartikkel küsimuse moodustamise esmane vahend, ehkki esineb ka küsimusi, mis seda ei sisalda (Krasnova 2010). Kõik udmurdi keelejuhid olid ühel meelel, et korraga nii partiklit VED’ kui ka küsipartiklit –a sisaldavad küsimused on ebagrammatilised. Emakeelsete kõnelejate sõnul peab küsimuse intonatsioon säilima. Ka samatähenduslik partikkel uk ei sobi küsipartikliga kokku (näide 17a).

(17a)	So	vuoz-a	*ved́/*uk?
	3SG	tule:FUT:3SG:Q	PTCL/PTCL
(17b)	So	vuoz	5ved́/5uk?
	3SG	tule:FUT:3SG	PTCL/PTCL
	’Ta ju tuleb?’

Komi keeles alustab küsimuse fookuses olev sõna enamasti lauset ja sellele võib liituda küsipartikkel, mis tähendab, et partikkel ei ole kohustuslik (Bartens 2000: 346). Küsitluskava näitab, et kaks komi keelejuhti kuuest ei pea üldiselt küsipartikliga –ö moodustatud küsimusi vastuvõetavateks (näide 18a). Need, kes küsipartiklit aktsepteerivad (neli vastanut), ei pea aga partiklit VED’ samas lauses vastuvõetavaks (18b).

(18a)	Loktas-ö	*ved	sijö?
	tule:FUT:3SG=Q	PTCL	3SG
(18b)	Sijö	öd/6ved	loktas?
	3SG	PTCL/PTCL	tule:FUT:3SG
	’Ta ju tuleb?’

Ersa keeles moodustatakse polaarseid küsimusi intonatsiooni abil ja üldküsimused on väitlausetega samakujulised (Bartens 1999: 176). Nagu näitest 16 näha, sobib partikkel ed́ ersa keeles kokku polaarsete küsimustega, millest kokku moodustub kinnitust ootav küsimus.

 

3.4. A-mitte-A

Meie andmete järgi kasutavad kõik kolm keelt polaarsete küsimuste moodustamisel ka A-mitte-A tüüpi (eraldav konstruktsioon, vt Miestamo 2011).

Komi keeles võib polaarseid küsimusi moodustada eitussõnaga, mis liitub kliitikuna finiitsele verbivormile (Bartens 2000: 346). Ehkki sellises konstruktsioonis ei saa kasutada partikleid ved ja taj, nähakse sellises olukorras vastuvõetavatena mitmeid teisi partikleid.

(19)	Voaz	*ved/*taj/2eśkö/1bara/1nö	oz?
	tule:FUT:3SG	PTCL/PTCL/PTCL/PTCL/PTCL	NEG:FUT:3
	’Kas ta ikka tuleb või ei?’

Ersa keeles ei ole sellises konstruktsioonis partikkel VED’ võimalik; samal ajal on mõne keelejuhi hinnangul võimalik partikkel eno, millega kõneleja rõhutab oma kärsitust.

(20)	3Eno	si	a	si	son	(*ed́)?
	PTCL	tule:NPST:3SG	NEG	tule:NPST:3SG	3SG	PTCL
	’Kas ta ikka tuleb või mitte?’

Udmurdi keeles moodustatakse see konstruktsioon küsipartikli liitmisega nii küsimuse fookuses olevale elemendile kui ka eitusverbile (A-Q mitte-A-Q). See konstruktsioon ei luba ei partikli VED’ ega partikli uk kasutamist.

(21)	Keľše=a	ug=a	so	tynyd?
	meeldi:PRS:3SG=Q	NEG=Q	DEM	2SG:DAT
	’Kas sulle meeldib see või mitte?’ (VKK: Udmurt duńńe 28. VIII 2014)

 

3.5. Diskursusepartiklid kui küsijätkud

Udmurdi keeles on mitu diskursusemarkerit, mida kasutatakse jaatava lause järel kinnitust otsiva funktsiooniga tähenduses ’eks ju?; on ju?’. Need markerid moodustuvad kahest osast: jaatussõnast (eelistatakse piirkondlikke variante) ja partiklist VED’, uk või küsipartiklist -a. Võivad esineda kombinatsioonid, nagu oźy uk, oźy ved́, oźy-a, ben-a, ben uk, ben ved́, o-o ved́, o-o uk, o-o-a.

(22)	Saša	śuane	lyktoz,
	PN	pulm:ILL	tule.FUT.3SG
	oźy	5uk/oźy	5ved́/o-o	5ved́/o-o	4uk/ben	4uk/ben	5ved́/2ben-a?
	nii	PTCL/nii	PTCL/jah	PTCL/jah	PTCL/jah	PTCL/jah	PTCL/jah:Q
	’Saša tuleb pulma, eks ju?’

Komi keeles kasutatakse analoogset diskursusemarkerit, mis sisaldab partiklit öd/ved (näide 23). Ersa keeles kasutatakse diskursusemarkerit vid́e ’õigus; tõsi’ (näide 24), mis selles funktsioonis ei kaasa partiklit VED’ ega ka ühtki teist samatähenduslikku partiklit.

(23)	Saša	voas	kölyś	vylad,	sid́ź	6öd?
	PN	tule:FUT:3SG	pulm	POSTP	nii	PTCL
	’Saša tuleb pulma, eks ju?’

(24)	Sant́aj	a	si,	vid́e	*ed́/*eno?
	PN	NEG	tule:NPST:3SG	õige	PTCL/PTCL
	’Saša ei tule, õigus ju?’

 

3.6. Avatud küsimused

Vene keeles on avatud küsimus ebagrammatiline, kui ved’ asub teisel positsioonil (näide 25). Kõik udmurdi keelejuhid peale ühe märkisid näitelause 26 ebagrammatiliseks. Partikli VED’ lubamine ka avatud küsimuses tuleneb keelejuhi idiolektist, kus partikli VED’ funktsioonid on sulandunud partikli že funktsioonidega. Nimelt kasutatakse vene keeles partiklit že ka avatud küsimustes, kus sellega tähistatakse kõneleja kärsitust (näide 27).

(25)	Kogda	*ved’	on	priedet?
	millal	PTCL	3SG:M	tule:NPST:3SG
	’Millal ikka ta tuleb?’

(26)	Ku	so	lyktoz	1ved́/1uk?
	millal	3SG	tule:FUT:3SG	PTCL/PTCL
	’Millal ta tuleb ikka?’

(27)	Kogda	že	on	priedet?
	millal	PTCL	3SG:M	tule:NPST:3SG
	’Millal ikka ta tuleb? [Olen juba nii kaua oodanud!]’

Ka kõik komi keelejuhid peale ühe märkisid seda tüüpi lause ebagrammatiliseks (näide 28). Avatud küsimuses partikli VED’ kasutamist lubav komi keelejuht kommenteeris, et kõneleja kärsitust tema sellises konstruktsioonis ei taju. Me eeldame, et partikli VED’ funktsiooni tajuti näitelauses sellisena, nagu see on vene keele avatud küsimustes, kus VED’ on lausealgulisena võimalik siis, kui see alustab kompleksset argumenteerivat plokki (Bonnot, Kodzasov 1998: 442).

Kõik ersa keelejuhid olid üht meelt, et avatud küsimuses ei ole VED’ võimalik. Samal ajal arvas enamik keelejuhte, et omakeelne eno on vastuvõetav variant (näide 29). Seda kinnitavad ka ersa korpusandmed, kus eno kombineerub kõige sagedamini küsiasesõnaga koda ’kuidas’: koda eno / eno koda. Ühtlasi on see kombinatsioon juba mõnevõrra idiomaatiliseks muutunud ning võib esineda ka iseseisva lausungina, mis tähendab ’muidugi’. Kombineerudes teiste küsisõnadega (või kombineerudes koda-ga teistes kontekstides), viitab see partikkel kõneleja mõistmatusele (näide 30).

(28)	Kor	1öd/1ved	sijö	voas?
	millal	PTCL/PTCL	3SG	tule:FUT:3SG
	’Millal ikka ta tuleb?’

(29)	Źardo	*ed́/eno	son	si?
	millal	PTCL/PTCL	3SG	tule:NPST:3SG
	’Millal ikka ta tuleb?’

(30)	Užo,	užo,	a	t́e	eno	kiń?
	oota:IMP2SG	oota:IMP2SG	aga	DEM:PROX	PTCL	kes:GEN
	’Oota, oota, aga kelle oma ikka see siis on?’ (VKK: Zdes’ i tam (2013))

 

3.7. Eriküsilausekujulised hüüdlaused

Vene keeles võib sõnaga kakoj (какой ’milline’) algavaid konstruktsioone kasutada hüüd­lausetena. Ehkki vene kirjakeele korpuses (VKR 2003–2021) võib väikeses hulgas sellistes näidetes leiduda ka partikkel ved’, pärineb enamik neist XIX sajandist, kõige hilisem näide on aastast 1986. Vene emakeelega kõnelejad, kellega sel teemal konsulteerisime, pidasid partiklit ved’ sellises konstruktsioonis vastuvõetamatuks (välja arvatud üks kõneleja Volga-Kama alalt, kelle jaoks oli selline konstruktsioon loomulik). Näide 31 on mugandatud uurimusest, kus sellega illustreeritakse vene partikli že võimalikku konteksti (Bonnot, Kodzasov 1998: 423).

(31)	Kakoj	*ved’	on	idiot!
	milline.M	PTCL	3SG.M	idioot
	(Mõeldud tähendus:) ’Milline ikka idioot ta on!’

Sellises kontekstis pidasid kõik udmurdi keelejuhid loomulikuks nii partiklit VED’ kui ka partiklit uk (näide 32). Komi keeles arvas partikli VED’ kasutamise vastu­võetavaks kolm keelejuhti kuuest (33). Ersa keeles pidas partiklit VED’ vastuvõetavaks kaks keele­juhti viiest (34).

(32)	Kyče	5ved́/5uk	so	šuźi	/	Kyče	so	šuźi	5ved́/5uk!
	milline	PTCL/PTCL	3SG	idioot	/	milline	3SG	idioot	PTCL/PTCL
	’Milline ikka idioot ta on!’

(33)	Kučöm	3öd/3ved	sijö	jöj!
	milline	PTCL/PTCL	3SG	idioot
	’Milline ikka idioot ta on!’

(34)	Kodamo	2ed́/2eno	son	čavo	pŕa!
	milline	PTCL/PTCL	3SG	tühi	pea
	’Milline ikka idioot ta on!’

Vene keeles ei ole partikkel ved’ loomulik ka lausetes, kus kakoj-konstruktsioon on retooriline ja väljendab vastuolulisust (näide 35). Udmurdi keeles hindas kaks keelejuhti viiest partiklit VED’ ja partiklit uk sellises kontekstis loomulikuks (36). Komi keeles pidas kolm keelejuhti kuuest partiklit VED’ selles kontekstis loomulikuks (37). Ersa keeles ei ole VED’ selles kontekstis võimalik, kuid kaks keelejuhti märkis partikli eno võimalikuks variandiks (38).

(35)	А:	Smotri,	kakoj	kot!
		vaata:IMP	milline:M	kass
		’Vaata, milline kass!’

	B:	Kakoj	*ved’	èto	kot?!	Èto	zajac.
		milline:M	PTCL	see	kass	see	jänes
		(Mõeldud tähendus:) ’Mis ikka kass?! See on jänes.’

(36)	Kyče	2ved́/2uk	so	kočyš?!	So	ludkeć.
	milline	PTCL/PTCL	3SG	kass	3SG	jänes
	’Kas ikka kass?! See on jänes.’

(37)	Kučöm	3öd/3ved/5nö	tajö	kań?!	Tajö	köč.
	milline	PTCL/PTCL/PTCL	3SG	kass	3SG	jänes
	’Kas ikka kass?! See on jänes.’

(38)	2Eno	t́e	meźeń	katka?!	T́e	numolo.
	PTCL	DEM:PROX	mis:GEN	kass	DEM:PROX	jänes
	’Kas ikka kass?! See on jänes.’

 

3.8. Käsklaused

Vene keeles ei saa ved’ käsklauses esineda, samal ajal kui že võib esineda käskudes, kus see funktsioneerib korduva palvena (kordumine võib olla nii otsene kui ka kaudne) (Bonnot, Kodzasov 1998: 417). Näites 39 viitab järgnev kontekst, et palvet on juba korduvalt esitatud.

(39)	Da	postiraj	že	ty	svoi	džinsy!
	PTCL	pese:IMP	PTCL	2SG	oma:ACC:PL	teksad
	Skol’ko	možno	govorit’!
	kui.palju	võib	rääki:INF
	’Pese ometi oma teksad ära! Kaua võib rääkida!’ (Bonnot, Kodzasov 1998: 417)

Kaks udmurdi keelejuhti viiest pidas partiklit VED’ käskudes vastuvõetavaks. Mõni keelejuht kasutaks seda kontekstides, kus see viitab korduvale palvele, samal ajal kui mõni keelejuht ei tajunud, et partiklil VED’ käsklausetes selline tähendus oleks. Näites 40 väljendavat VED’ kõneleja üllatust, et vestluspartner ei astu sisse, ehkki miski ei takista seda tegemast. Kõik keelejuhid valisid korduva palve või kõneleja kärsituse väljendamiseks alternatiivse partikli ńi (mida muidu kasutatakse fookuspartiklina tähenduses ’juba’). Lisaks hindas neli keelejuhti partiklid uk ja aj (mis tavaliselt pehmendab käsku) käsklausetes kasutamiseks sobilikeks, küll aga ei sobi aj korduvate käskude väljendamiseks.

(40)	Pyrele	2ved́/5ńi/4uk/4aj!
	sisene:IMP:PL	PTCL/PTCL/PTCL/PTCL
	’Tulge sisse ikka!’

Ükski komi keelejuht ei pidanud partiklit VED’ vastuvõetavaks, seda ei korduva palve ega ka üheski muus tähenduses. Neli keelejuhti kuuest valis korduvat palvet märkima partikli nö (näide 41). Ersa keeles ei pidanud ükski keelejuht õigeks partiklit VED’ sisaldavaid käsklauseid. Samal ajal pidasid kõik vastuvõetavaks kõneleja kärsitust väljendavat partiklit eno (42).

(41)	Pyröj	*ved/4nö!
	sisene:IMP:2PL	PTCL/PTCL
	’Tulge sisse ikka!’
(42)	Sovado	*ed́/5eno!
	sisene:IMP:2PL	PTCL/PTCL
	’Tulge sisse ikka!’

 

4. Kokkuvõte ja arutelu

Küsitluskava vastused on kokkuvõtvalt esitatud tabelis 1.

Üldjoontes ei ole piirangud, mis partikli ved’ kasutamisele vene keeles kehtivad, sihtkeeltes nii ranged. Tabeli põhjal võib jääda mulje, et ersa keeles järgivad partiklile VED’ kehtivad piirangud vene keele mudelit kõige täpsemalt. Kuid me eeldame, et ersa keele partiklikasutust mõjutas kõnelejate suhtumine laensõnadesse. Mitmed keelejuhid märkisid põhjusena, miks partiklit VED’ mõnes kontekstis kasutada ei saa, et tegu on laenatud elemendiga.

Tabel 1. Partikli VED’ vastuvõetavus nelja keele erinevates lause- ja konstruktsioonitüüpides.

Tüüp	vene	udmurdi (5 vastajat)	komi (6 vastajat)	ersa (5 vastajat)
vastusena polaarsele küsimusele (positiivne/negatiivne)	EI	2/3	2/3	1/0
põhjustähenduslik sidend	EI	4	4	2
polaarne küsimus küsipartikliga	EI	EI	EI	–
polaarne A-mitte-A tüüpi küsimus	–	EI	EI	EI
’või mis’ marker	EI	1	EI	1
avatud küsimus	EI	1	1	EI
eriküsilauseline hüüdlause	1 9-st	5	3	2
küsilauseline vastuolu	EI	2	3	EI
käsklause	EI	2	EI	EI

Erinevaid lause- ja konstruktsioonitüüpe puudutavate sobivushinnangute varieerumine ersa, komi ja udmurdi keelejuhtide seas võib tuleneda vastajate murdelisest taustast. Murdetausta mõju võiks olla tulevane uurimissuund. Üks põhjendus võib ka olla see, et lause- ja konstruktsioonitüüpidel on tähenduslikke nüansse, mis vajavad täiendava konteksti andmist, selleks et keelejuhid ei tõlgendaks uurimisaluseid sihtlauseid erinevalt.

Samal ajal näitab mõni tabeli rida ühe valikuvariandi selget eelistamist. Seega on partikkel VED’ sihtkeeltes ebagrammatiline polaarsetes küsimustes siis, kui küsi­marker on leksikaalselt või süntaktiliselt väljendatud. Selgitus võib olla see, et kanoonilises informatsiooni küsivas lauses on küsimarkeri (küsisõna, A-mitte-A konstruktsioon kõigis kolmes keeles või partikkel komi ja udmurdi keeles) kasutamine võimalik vaid siis, kui propositsioon ei kuulu ühise teadmise hulka. Partikkel VED’ aga vastupidi viitab sellele, et propositsioon kuulub ühisesse teadmisse. Seega ei ühti VED’ leksikaalselt või süntaktiliselt väljendatavate küsimarkeritega. Polaarsetes küsimustes, mis sisaldavad partiklit VED’ ja kus ainsana väljendab küsimust intonatsioon (st küsipartikkel puudub), moodustub väitlausega võrreldes ümberpööratud tüüp. Väitlausetes kasutab kõneleja partiklit VED’, et tuletada kuulajale meelde ühises teadmises olevat propositsiooni. Lausetes, kus esineb vaid küsimuse intonatsioon, on kõneleja see, kes palub ühises teadmises oleva propositsiooni kohta meeldetuletust või kinnitust. Ühtlasi – vene keele leksikaalset küsimarkerit li (ли ’kas, ega’) kasutades ei väljenda kõneleja ühe või teise alternatiivi suhtes eelistust (Merkulova 1998: 337). See semantiline komponent blokeerib partikli kasutamise, kuna see viitab tugevalt sellele, et kõneleja eelistab üht alternatiivi teisele, sest kõnelejal on alust arvata, et see alternatiiv on tõene (vrd vene keele näiteid 43a ja 43b).

(43a)	Ne	priedet	li	*ved’	on	na	svad’bu?
	NEG	tule:NPST:3SG	Q	PTCL	3SG:M	PREP	pulm:ACC
	(Mõeldud tähendus:) ’Ta ju ei tule pulma?’

(43b)	On	ved’	ne	priedet	na	svad’bu?
	3SG:M	PTCL	NEG	tule:NPST:3SG	PREP	pulm:ACC
	’Ta ju ei tule pulma?’

See seletab ka seda, miks VED’ ei saa sihtkeeltes esineda koos leksikaalsete küsimarkeritega. Udmurdi keeles esines üks juhtum, kus partiklit VED’ sai kasutada avatud küsimuses, kuna ilmselt omistati ühe keelejuhi idiolektis partiklile VED’ vene keele že-partikli funktsioon väljendada kõneleja kärsitust.

Sihtkeeltes ja lähtekeeles erineb märkimisväärselt partikli kasutamine eriküsilauselises hüüdlauses. See piirang ei kehti udmurdi keeles, aga kehtib poolte komi keelejuhtide ning kahe ersa keelejuhi hinnangul. Vene keele korpus­analüüs näitas, et sellist tüüpi lauseid leidub enamasti XIX sajandi tekstides. Tegu võib olla piirkondliku levikuga, kuna üks Volga-Kama alalt pärit vene keele kõneleja hindas sellist lauset samuti loomulikuks. Retsensendi arvates võiks olla võimalik, et partikli kasutus erineb sihtkeeltes ja vene kirjakeeles seetõttu, et sihtkeeled võtsid partikli VED’ üle piirkondlikust vene murdekeelest, kus selle kasutus erineb tänapäeva vene kirjakeelest. Meil ei õnnestunud leida kirjandust partikli ved’ kasutamise kohta vene keele murretes. Margje Post (2005: 480) paneb ette, et ehkki ved’ on vene murretes väga sage partikkel, pole selle murdekeelset kasutust kirjeldatud seetõttu, et see ei erine kirjakeelsest. Meie oletame pigem, et tegu on sihtkeelte mõjuga vene keele kohalikele murretele, kuid see väide vajaks täiendavat uurimist.

Siinne uurimus annab taustateadmised edasiseks vene keele diskursusepartiklite laenatavuse ja mugandamise uurimiseks idapoolsetes soome-ugri keeltes. Üks siiani käsitlemata teema on partikli asukoht lauses. Vene keeles võib partikli ved’ lause­sisene või lauselõpuline positsioon erinevates kontekstides ka tähenduserinevusi tuua. See, kas sellised erinevused ka sihtkeeltes väljenduvad, tuleb edaspidi välja selgitada. Me ei vaadelnud artiklis, kas partikli kasutamine on võimalik liitlausetes, ehkki tegu on paeluva teemaga, kuna vene keeles ei ole tüüpilistel juhtudel selline kasutus võimalik. Lõpetuseks tasub välja tuua, et võrdlemist väärivad sihtkeelte omakeelsed partiklid, mida siingi käsitlesime, ning teine vene keele enimitiivne partikkel že, mis on laenatud nii udmurdi, komi (foneetiline variant žö) kui ka ersa (žo) keelde.

Uurimistööd on toetanud Eesti Teadusagentuur (PRG927 ja PRG1290 „Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika“). Täname ersa, komi ja udmurdi keelejuhte uurimuse aluseks oleva küsimustiku tõlkimise ja täitmise ning väärtuslike kommentaaride eest. Samuti täname artikli retsensente ja toimetajaid abistavate kommentaaride ja ettepanekute eest ning Gerson Klumppi, Elena Markust ja Marili Tomingat varasemas uurimis­järgus antud tagasiside eest.

 

LÜHENDID

1, 2, 3 = 1., 2., 3. isik; ATTR = atributiiv; ACC = akusatiiv; ADJ = omadussõna; AN = teonimi; AUG = augmentatiiv; CPR = komparatiiv; CONN = konnegatiiv (eitusmarkeriga kaasnev tüvi); COND = konditsionaal; DAT = daativ; DEF = definiitne; DEM = demonstratiivpronoomen; ELAT = elatiiv; FUT = tulevik (futuurum); GEN = genitiiv; ILL = illatiiv; IMP = imperatiiv; INE = inessiiv; INF = tegevusnimi; INS = instrumentaal; INT = intensiivistaja; LAT = latiiv (kääne); M = meessugu; N = kesksugu; NEG = negatiiv; NPST = mitteminevik; NUM = numeraal; OC = määratud pööramine; ORD = järgarvsõna; PL = mitmus; POSTP = tagasõna; PN = pärisnimi; PREP = eessõna; PROX = lähedal asuv (näitav asesõna); PRS = olevik; PST = minevik; PTCL = partikkel; Q = küsi­partikkel; REFL = refleksiiv; RES = resultatiiv (tegevuslaad); SG = ainsus; TERM = rajav; TRSL = translatiiv.

 

LISAD

Tabelid võtavad kokku ved’-i esinemissageduse vene keele rahvuskorpuses (VKR 2003–2021), VED’-i ja omakeelsete samatähenduslike partiklite esinemissageduse sihtkeelte tekstikorpustes, sh suulise keele ja sotsiaalmeedia korpuste vähem standardiseeritud keelevariantides.

Lisa 1. Partikkel ved’ vene rahvuskorpuses.

Allkorpus (sõnede arv)	ved’
	koguarv	milj kohta
VKR: põhikorpus (321 783 495)	210 165	653
VKR: suuline keel (13 399 937)	12 327	920

Lisa 2. Partikkel VED’ ja selle omakeelne vaste uk udmurdi keele korpustes.

Korpus (sõnede arv)	ved́		uk
	koguarv	milj kohta	koguarv	milj kohta
VKK: ajakirjandus (8 739 975)	779	89	6042	691
VKK: blogid (491 157)	252	513	543	1106
VKK: sotsiaalmeedia (2 662 995)	1301	489	3055	1147

Lisa 3. Partikli VED’ ja omakeelse vaste taj esinemine komi keele korpustes.

Korpus (sõnede arv)	ved		öd		taj
	koguarv	milj kohta	koguarv	milj kohta	koguarv	milj kohta
Komicorpora (67 271 275)	8457	126	162 099	2410	92 665	1377
VKK: komi meediakorpus (1 763 338)	63	36	3969	2255	1323	752
VKK: komi sotsiaalmeedia korpus (1 866 039)	121	65	3594	1943	2103	1137

Lisa 4. Partikli VED’ ja omakeelse vaste eno esinemine ersa keele korpustes.

Korpus (sõnede arv)	ved́		ed́		eno
	koguarv	milj kohta	koguarv	milj kohta	koguarv	milj kohta
VKK: ersa põhikorpus (2 621 422)	452	172	1286	490	895	341
VKK: ersa sotsiaalmeedia korpus EsmC (828 960)	64	77	122	147	250	302

Iuliia Zubova (snd 1984), MA, Tartu Ülikooli soome-ugri osakonna udmurdi keele noorem­teadur (Jakobi 2, 51005 Tartu), iuliia.zubova@ut.ee

Denys Teptiuk (snd 1992), PhD, Tartu Ülikooli soome-ugri osakonna mordva keelte teadur (Jakobi 2, 51005 Tartu), denys.teptiuk@ut.ee

Triin Todesk (snd 1988), MA, Tartu Ülikooli soome-ugri osakonna komi keele noorem­teadur, doktorant (Jakobi 2, 51005 Tartu), triin.todesk@ut.ee

Eda-Riin Tuuling (snd 1993), MA, Tartu Ülikooli soome-ugri osakonna komi keele noorem­teadur, doktorant (Jakobi 2, 51005 Tartu), eda-riin.tuuling@ut.ee