Esmapilgul tundub verbiga kartma kõik selge olevat: see väljendab subjekti emotsionaalset seisundit, hirmunud olekut, mida põhjustab võimalik oht. Karta võib kurja koera, tigedat naabrit, äikest, sõda, koroonat, ebaõnnestumist ja mida kõike. Aga mis oht ähvardab seda, kes ütleb: Kardan, et olete valesti aru saanud või Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal? Nendes näidetes on kartma-verbi leksikaalne tähendus tuhmunud ning vorm kardan väljendab kõneleja suhtumist et-lause sisusse (subjektiivsust) ja vestluskaaslasesse (intersubjektiivsust) (vt nt Narrog 2017). Sellistes liitlausetes on esiplaanil et-lause, vormiline pealause sisuliselt tagaplaanil. Järjendi ma kardan, et funktsioonis on toimunud nihe: see toimib diskursusemarkerina, nagu näiteks laialt levinud (ma) arvan (et) (vt Hennoste jt 2020). Diskursusemarkerite kujunemine komplementlauselist laiendit võtvate predikaatide (KP, vt siinses numbris Hennoste jt 2022), ennekõike tunnetus-, taju-, tunde- ja kõnelemisverbide põhjal on keeltes levinud protsess, mille tuntud näited on inglise I think ja I am afraid.
Verbivormist saab marker nihete kaudu lause tähendusstruktuuris, pragmaatilises funktsioonis ja süntaktilistes omadustes. Vaatleme artiklis selliste nihete mehhanismi ja tulemusi, pöörates tähelepanu markeri levikule mitmesugustes registrites ja tekstiliikides. Otsime vastust järgmistele küsimustele.
1) Millised tähendusnihked seovad kartma-verbi leksikaalset ja pragmaatilist kasutust?
2) Milliseid subjektiivseid ja intersubjektiivseid funktsioone kannab marker (ma) kardan (et) tänapäeva keeles?
3) Kuidas esineb marker eri registrites ja tekstiliikides; mis funktsioone see neis täidab ja mis teguritega võib markeri esinemus seostuda?
Analüüs on kasutuspõhine ja kvalitatiivne, vajadust mööda kasutame kirjeldavat statistikat. Põhiline uurimismaterjal on projekti PRG341 „Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides” tekstiliigiliselt tasakaalustatud korpus Pragmaatika (näidete lõpus on märgitud tekstiliik), näiteid on toodud ka teistest allikatest. Diskursusemarkeri ja tekstiliikide piiritlemisel toetume projekti töörühmas välja töötatud analüüsimudelile (vt Hennoste jt 2020, 2021; Prillop jt 2021).
1. Kartmiskonstruktsioonidel põhinevad diskursusemarkerid
Diskursusemarkerid on metatekstilised: nad ei kuulu neid sisaldava lause struktuuri, vaid toimivad teisel tasandil, väljendades kõneleja suhtumist lausega tähistatusse, kõneleja suhestumist kuulajaga, lause seoseid konteksti ja kaassituatsiooniga jms. Diskursusemarkerid kujunevad protsessis, mida Bernd Heine jt (2021) on nimetanud kooptatsiooniks (ingl cooptation): suhtluse käigus irdub tekstikild (sõna, fraas, osalause vm) järk-järgult lause struktuurist ja omandab metatekstilise funktsiooni. Koopteeritud killud eralduvad lausegrammatikast ja neist saavad tekstiga läbipõimitud kiilgrammatika (thetical grammar) üksused, mis võivad tekstis mitmeti paikneda.
Seda, kuidas kartmist väljendavatest verbidest kujunevad diskursusemarkerid, on uuritud peamiselt inglise (Tissari 2007; Mazzon 2012, 2019; vt ka Traugott 1989), aga ka näiteks kreeka keele (Kitis 2009a, 2009b) põhjal.1 Kujunemisprotsessis nihkub verbi tähendus propositsioonilisest, otseses mõttes kartmisest subjektiivsele (hinnangut andvale) ja edasi intersubjektiivsele. Tähendusnihked võivad avalduda nii ajaloolise muutumisena kui ka sünkroonse varieerumisena. Gabriella Mazzon (2012, 2019) on jälginud väljendit I am afraid that (eri kujudel) korpuste põhjal alates keskinglise keelest ja täheldanud järkjärgulist nihkumist kartmisest kahetsuseni ja edasi vabandamiseni ning mitteootuspäraste, pragmaatilist nägu ähvardavate kõneaktide (nt keeldumise) pehmendamiseni. Ühtaegu on muutunud väljendi vormiomadused: sidend that on kadunud ja väljendi positsioon lauses on hakanud varieeruma. Põhilause semantika on avardunud: tuleviku ajaplaanile on lisandunud minevikuplaan; kõnelejat ähvardavast ohust on saanud halb uudis, uudise kahjukannatajaks ka kuulaja/lugeja. Näites 1 saadab XVIII sajandi tekstis sidesõnata ühend I am afraid infot, et lugeja/kuulaja on kunagi varem saanud nõu, mille järgimine talle kasuks ei ole.
| (1) | I am afraid you have received ill advise from others. (CED, 1658, Mazzon 2012) |
| ’Ma kardan, et te olete saanud teistelt halba nõu.’ |
Tänapäeva inglise keeles eristab Mazzon (2012) peale väljendi sõnasõnalise kasutuse seitset pragmaatilist funktsiooni: pehmendamine (softening), vabandamine (apologetic), vastuvaidlemine (contradicting), keeldumine (refusing), tagasilükkamine (rejecting), parandamine (correcting), ähvardamine (threatening). Kui kõik senised funktsioonid on olnud vähem või rohkem viisakuse teenistuses, siis neile vastandub viimasel ajal lisandunud ähvardamine, nagu näites 2, kus blogipidaja ähvardab kustutada kaassuhtleja kommentaari.
| (2) | I have actually spammed many of your earlier comments which I felt are racist and vulgar although they carried some truth. Later, you have toned down a bit and I opened up the space for you but now that you have reverted back to the former, I am afraid I have to spam you again. Thank you. (GloWbE, Mazzon 2019: 602) |
| ’Olen tegelikult saatnud rämpsposti paljud teie varasemad kommentaarid, mis on minu arvates rassistlikud ja labased, kuigi need sisaldasid mõnevõrra tõtt. Hiljem olete veidi rahunenud ja ma avasin teile keskkonna, kuid nüüd, kui olete endise juurde tagasi pöördunud, kardan, et pean teid uuesti rämpsposti saatma. Aitäh.’ |
Kui võrrelda kartmispredikaadi pragmatiseerumist teiste tunnetus- ja tajuverbidel põhinevate KP-markeritega (arvan, usun, loodan, tundub, näib, paistab, vt siinses numbris Hennoste jt 2022), hakkab silma üks erinevus. Teised markerid lähtuvad verbi otsesest tähendusest, mis pleegib2 ja jääb modaalse hinnangu taustale. Kartmisverbiga mängitakse kahepalgelisemat mängu: kõneleja/kirjutaja katab ütluse tegeliku sisu hirmu ja murelikkuse maskiga. Nimetame kartmisväljendi näilikku tähendust maskiks, millega saab nii peita ja asendada kõneleja/kirjutaja pragmaatilist nägu ja tegelikke hinnanguid kui ka kaitsta kuulaja/lugeja nägu otseütlemise eest.
Pragmaatiliste kasutustega kaasnevad muutused kartmisväljendi semantikas. See ei väljenda enam ohutunnet, mille kogeja (kellele suhtlussituatsioonis vastab kõneleja) on hirmunud ja abitu. Komplementlausega väljendatud olukord ei pruugi enam ähvardada, vaid võib olla juba toimunud ega ole sugugi mitte halb. Pragmaatilised kasutused mõtestavad ümber konstruktsiooni semantika, teevad selle kaheplaaniliseks, tegeliku ja näiliku tähenduse (maski) vahel jaotuvaks. See kaheplaanilisus loob omakorda põhja mitmesuguste suhtumis- ja suhtlemisnüansside – subjektiivsete ja intersubjektiivsete tähenduste – väljendamiseks.
2. Kartmiskonstruktsiooni tähendusstruktuur pragmaatika teenistuses
2.1. Tähendusstruktuuri nihkumine
KP-marker kujuneb komplementlause pealause põhjal, mille subjekt on mina. Nimetame siin liitlausele ja diskursusemarkeriga lausele ühist struktuuri [(ma) kardan (et) + lause] kartmiskonstruktsiooniks. Selle struktuuri abil saab eesti keeles peale otsese hirmuolukorra väljendada muret enda ja teiste pärast, kahetsust, vabandust, kriitikat jms, pehmendada ebameeldivat infot ning väljenduda irooniliselt. Mis on aga ühenduslüliks kartmiskonstruktsiooni ja varieeruvate kasutuste vahel KP-markerina? Pakume, et selleks on mitmesuguste pragmaatiliste tõlgendustega kohanduv tähendusstruktuur – lause semantikas toimuvad nihked.
Verbiga kartma kujundatakse situatsioon, mille osalised on kogeja (see, kes kardab) ja stiimul (see, mida kardetakse). Kogeja vormistub alusena, stiimul sihitisena, mis võib vormilt olla käändsõnafraas (näide 3), infiniittarind (näide 4) või komplementlause (näide 5).
| (3) | Kardan kõrgust ja hulkuvaid koeri. (etTenTen) |
| (4) | Mihkli kihelkonna rahvas kardab sel põhjusel maailma otsa pea kätte jõudvat. (etTenTen) |
| (5) | Ma kardan, et nad tulevad varsti tagasi, ei jää see külaskäik viimaseks. (ILU, Keeleveeb)3 |
KP-markeri kasutuses loob mina otseseose suhtlussituatsiooniga: tegevussubjektile vastab suhtlussituatsioonis kõneleja. Tänapäeva keele materjali põhjal saab välja tuua viie struktuurivariandiga ahela (KARTMINE, HALVA OLETAMINE, NEGATIIVSE HINNANGU ANDMINE, OLETAMINE, TEATAMINE; vt joonist 1, tabelit 1 allpool), mille käigus saab ohtlikust olukorrast ebameeldiv info, hirmunud kogejast aga info edastaja. Seeläbi lisandub teine seos kõnesituatsiooniga: kardan muutub verbivormina performatiivseks, hakkab ühtlasi tähistama lausega sooritatavat kõnetegevust ehk oletuse, hinnangu, info teatamist.
Eristame järgmisi tähendusstruktuuri komponente: 1) predikaadi tähenduskategooria, 2) tegevussubjekti roll (kogeja, agent), 3) tegevussubjekti väärtushinnang komplemendiga tähistatavale situatsioonile, 4) tegevussubjekti episteemiline ehk tõenäosushinnang (vt Erelt 2017: 150) komplemendiga tähistatavale situatsioonile, 5) komponentide väärtuste tegelikkus või näilikkus (mask).
Joonis 1. Kartmiskonstruktsiooni tähendusnihked (P – propositsioon).
1. Kartmine. Lähtestruktuuris väljendab predikaat psüühilist seisundit, tegevussubjekt on nõrk, abitu, passiivne kogeja, keda valdab PSÜÜHILINE hirm. Hirm on tugeva negatiivse erutuse seisund, mida põhjustab selgelt tajutav oht (Vainik 2002: 74; Sõnaveeb). Komplementlause tähistab kardetavat situatsiooni, mis on tegevussubjekti hinnangul OHTLIK (väärtushinnang) ja VÕIMALIK (episteemiline hinnang).
| (6) | Miks sa nutad? küsib psühhoterapeut kleenukeselt hallipäiselt naiselt. Naine nuuksub: Nüüh, ma kardan, et siin läheb kakluseks, ja… ja kuigi mina selles ei osale, see hirmutab mind… (ÜK 2019) |
| (7) | Ma täitsa kardan seda, kui nüüd lumevaalud hakkavad äkki sealt kõik alla tulema – siis ei ole üldsegi ime, kui mõni inimene võib saada sellise trauma, et võib jätta elu. (PM) |
2. Halva oletamine. Kartmisest räägitakse ka leebematel juhtudel, kui oht on pigem aimatav ja teeb muret. Nii laieneb verbi kartma tähendus hirmust nõrgema tunde seisundile, mida väljendavat predikaadi tähenduskategooriat nimetame emotiivseks. Samal ajal annab predikaat hinnangu situatsiooni tõenäosusele. Seda nimetame predikaadi kognitiivseks tähenduseks. (Vt nt Macagno, Walton 2010: 1998) Kognitiivset hinnangut andev kogeja on aktiivsem kui psüühilise seisundi kogeja (vt Erelt, Metslang 2008: 12). Subjekti aktiivsus on niisiis tõusnud, ta annab emotiivse ja kognitiivse hinnangu, aga etendab passiivse, hirmul oleva kogeja rolli, mis on taandunud maskiks. et-lausega tähistatav situatsioon võib toimuda või olla toimunud, see ei ole enam otseselt ohtlik, vaid lihtsalt mingil viisil ebameeldiv:
| (8) | Kui mäng läbi sai, viskasin lihtsalt kepi õhku ja ma kardan, et keegi mu oma kaaslastest sai sellega pihta. (ÜK 2019) |
Väärtushinnang pole enam OHTLIK, vaid lihtsalt HALB, episteemiline hinnang on endiselt VÕIMALIK. Näites 9 esitatud oletus lapse autistlikkuse kohta või näites 10 maailma lolliks minemise kohta on küll mõtlemapanev, kuid ei ähvarda kõnelejat otsese ohuga.
| (9) | Kardan et mu laps võib olla autistlik hüperaktiivsusele kalduv. (FOO) |
| (10) | Ma ei ole juriidiliselt selle peale mõelnud. Inimesena arvan, et MeToo kampaania on kõige ehtsam näide sellest, et maailm on läinud ülepea lolliks, ja ma kardan, et läheb veel rohkem lolliks. (AJA) |
Üleminek eelmiselt etapilt on sujuv, sildlausungid, nagu näites 11, võimaldavad mõlemat tõlgendust: võimalikku olukorda võib tajuda otseselt ohtlikuna või lihtsalt halvana.
| (11) | Ajuti kardan, et me lõpetame vaesemana, kui varem olime. (PM, Keeleveeb) |
2a. Oletamine. Halva oletamisest saab edasi liikuda kahtpidi. Ühel juhul taandub emotiivne väärtushinnang maskiks ja tegelikult väljendatakse lihtsalt oletust, kusjuures jäetakse mulje, nagu oleks oletatav olukord ebameeldiv. Näites 12 tutvustab müüja (M) kliendile (P) palsameid ja tähistab kartmisväljendiga oletust kliendile kehvemini sobivast tootest. Kliendi vastus näitab, et ta on tootevalikuga rahul.
| (12) | 01 | M: | =ned=on `toonivad palsamid jah? |
| 02 | (0.8) | ||
| 03 | P: | mhmh aga see=on vist ikkagi `ka eksju ta ainult `annab sis (1.0) noh | |
| 04 | (.) natuke `läiget ja `tooni, et ta ei [`muuda värvi.] | ||
| 05 | M: | [tändab ta `annab] õõ (.) tähendab | |
| 06 | ütleme `blondid seal vahepeal nimodi=et (.) et `siiski hhh ((ohkab)) jah, | ||
| 07 | (0.5) `blondile peale siin on silver `blond, siin on sellised `värvid | ||
| 08 | mis noh ütleme (.) hallikat `tooni annavad, | ||
| 09 | (.) | ||
| 10 | P: | mhmh= | |
| 11 | M: | =a:ga kui `teie hakkate jah sis=ma kardan =et need `blondid | |
| 12 | teil küll midagi ei:=`anna mingit e`fekti. | ||
| 13 | P: | mhmh (AMET) |
3. Negatiivse hinnangu andmine. Teine halva oletamisest lähtuv arengusuund on kaotada oletus ja säilitada ainult negatiivne hinnang. Subjekti roll on aktiivsem kui teises etapis: ta annab väärtushinnangu (HALB) situatsioonile, mis on tema teada tõsikindel. Tõenäosushinnangut subjekt tegelikult ei anna, nii hirmu kui ka oletamist kasutatakse maskina.
Näites 13 põhjendab ütleja keeldumist sellega, et ta ei ole valmis õukonnaeluks, aga vormistab selle nii, nagu esitaks see elu talle liiga suuri väljakutseid.
| (13) | „Ma kardan siiski, et ma ei ole valmis õukonnaeluks,” keeldus Triinu viisakalt printsi pakkumisest. (etTenTen) |
Ka näites 14 on kõneleja vaatluste ebakorrektsuses tegelikult veendunud, mida näitab seletus lause lõpuosas.
| (14) | Kardan aga, et siin polnud tegu päris korrektsete vaatlustega – vaatleja ei püsinud ise paigal ja tähe näiv vastassuunaline liikumine oli tingitud vaatleja enda asukoha muutumisest. (PM, Keeleveeb) |
Teisest etapist kolmandasse viib oletuse kadumine; kaheti tõlgendatavatel juhtudel jääb lahtiseks, kas kõneleja/kirjutaja teab või oletab midagi:
| (15) | N: plagiaadituvastamisprogrammidega, ma kardan, on nii, et kui sa teadlikult varastad ideid, siis teed laused/jutu niipalju ringi, et ükski proge seda ei leia. |
| M: ok, ma kottu nüüd (NETI) |
4. Teatamine. Selles arenguetapis hakkab kardan-marker edastama infot, mille tõelevastavuses ei kahelda ja milles pole subjekti vaatenurgast midagi halba. Subjekt ei ole enam kogeja, vaid infot edastav agent (nagu verbidel ütlema ja teatama). Markeri abil aga jäetakse mulje, nagu ei oleks subjekt info tõesuses kindel ja nagu mõjuks info talle hingeliselt halvasti. Sellise markerikasutuse pragmaatiline põhiolemus seisneb selles, et info on halb suhtluskaaslasele ja kõneleja/kirjutaja väljendab osavõtlikku suhtumist. Neljanda etapini viib tee nii etapist 3 kui ka etapist 2a. Kolmanda etapiga ühendab neljandat etappi situatsiooni tõelevastavus, neljandas etapis muutub maskiks ka negatiivne hinnang. Etapiga 2a ühendab neljandat etappi see, et negatiivne hinnang on mask, neljandas etapis muutub maskiks ka oletamine. Neljandas etapis on maskistunud nii väärtushinnang (subjekti roll kartjana ning väärtushinnangu andjana) kui ka tõenäosushinnang (subjekti roll oletajana). Subjekt on agent, kes paneb ette mitmekihilise maski.
Näidetes 16 ja 17 maskeerib kardan kaasvestlejale mittemeelepärast vastust. Järgmisest repliigist võib järeldada, et markeriga lauset on tõlgendatud tõsikindla ja tundetu väitena.
| (16) | 01 | V: | [e:t=et] et=noh se=tändab=`seda=et=noh kee-gi peab sele `pistiku |
| 02 | nagu otsast `ära:::: võtma selle `prääguse oleva=ja=sis sinna | ||
| 03 | `teise pistiku nagu `asemele panema. | ||
| 04 | H: | `teie seli- `sellist `tööd ei `tee. | |
| 05 | (0.4) | ||
| 06 | V: | äähhhhh ma kardan jaa et meil=on `aega selleks üsna `vähe=et | |
| 07 | meil on siin kliendid `käivad=et (.) .hhhh et meil lihtsalt sellist | ||
| 08 | niöelda (0.6) .hhh `süvenemiseks pole eriti `aega. (.) | ||
| 09 | H: | mhmh. (0.5) .hhhhhhhhhhhhh a:ga `toon ma sis selle (.) `otsiku `tagasi. (AMET) | |
| (17) | „Kas sa tahad, et ma abiellun?” küsis Ursula. | ||
| „Ma tahan, et sul oleks kõik hästi. Et sa oleksid õnnelik.” | |||
| „Aga kas sa ise ei taha minu õnnes osaline olla.” | |||
| „Väga tahan. Kuid ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal.” | |||
| „Sa pole minuga õnnelik?” Nüüd lükkas Ursula käsi aeglaselt, ent kindlalt poisi sõrmed läbi kleidi lõõmavast ihust eemale. (ILU) | |||
Neljanda ja kolmanda etapi sildkontekstina toimivad juhud, kus info võib olla negatiivne nii kuulaja kui ka kõneleja jaoks:
| (18) | 01 | V: | .hh a ma `leidsin vaba aja niisuguse päris päris ea aja `nellapäeval |
| 02 | kella `seitsmest `kaheksani. | ||
| 03 | (0.5) | ||
| 04 | V: | kas teile `sobib=se. | |
| 05 | (.) | ||
| 06 | H: | oi ma `kardan et `neljapäev ei `sobi. (.) kas `esmaspäeval ei `saaks. | |
| 07 | V: | a:ga `esmaspäeval sis on kaheksast öheksani. (AMET) |
2.2. Tähendusnihke etappide üldpilt
Alates tähendusnihete teisest etapist hakkab konstruktsioon täitma mitmesuguseid pragmaatilisi funktsioone, milles avaldub nii subjektiivsus kui ka intersubjektiivsus. Tegevussubjekti roll muutub järjest aktiivsemaks, taandub psüühiline, emotiivne ja kognitiivne komponent. Verbivormi kardan võiks järjest edukamalt asendada vorm arvan, neljandas etapis ka selgelt performatiivne ütlen vms. Kui lähtekonstruktsioonis, tõelise kartmise puhul muudaks asendus lause sisu täiesti ilmselt (vrd näiteid 19a ja 19b), siis järgmistes etappides on asendus juba mõeldav (vrd näiteid 20a ja 20b, 21a ja 21b, 21c).
| (19a) | Ma kardan, et koer tuleb kallale. |
| (19b) | Ma arvan, et koer tuleb kallale. |
| (20a) | Ma kardan, et see hind on minu jaoks liiga kõrge. |
| (20b) | Ma arvan, et see hind on minu jaoks liiga kõrge. |
| (21a) | Ma kardan, et taotlemise tähtaeg on möödas. |
| (21b) | Ma arvan, et taotlemise tähtaeg on möödas. |
| (21c) | Ma ütlen, et taotlemise tähtaeg on möödas. |
Tähendusnihete tulemusel saab kartjast hinnangu andja ja lõpuks teataja, kusjuures tema abitus, passiivsus, hirm ja mure säilivad maskina (’asjad on/lähevad tõenäoliselt kahjuks nii, aga mina ei saa sinna midagi parata’). Kõnelejal on võimalus esitada ennast aktiivse või passiivsena, ja kardan-verb toimib maskina, millel on ühisjooni kriitilises diskursuseanalüüsis tuntud tegelaste esitamisega mitteaktiivses rollis (vt Leeuwen 1996: 66–67). Tähendusnihete ahela võtab kokku tabel 1.
Alates teisest etapist läheb käima kooptatsioon: pealause põhjal hakkab kujunema diskursusemarker. Pragmaatika mõjutab süntaktilist struktuuri, algsete osalausete rollid muutuvad. Ühelt poolt toimub insubordinatsioon (vt nt Evans 2007) ehk kõrvallause iseseisvumine; teiselt poolt muutub pealause diskursusemarkeriks, mis on algse komplementlause suhtes metatekstiline. Teksti või vestluse sisulise pealiiniga seostub algne komplementlause (vt näiteid 7, 16, 17), mille suhtes võib marker paikneda mitmeti. Markeriks kujunemise tulemusel väheneb konstruktsiooni lauselisus: see ei sisalda lauseliikmeid (sh kõrvallauseid) peale algse komplementlause ega seostu teiste lausetega (vt Hennoste jt 2020: 66–74).
Tabel 1. Kartmiskonstruktsioonide tähendusnihete etapid.
| Etapp | Subjekti roll | Predikaadi tähenduskategooria | Subjekti hinnang komplemendiga tähistatavale (väärtushinnang, tõenäosushinnang) |
| 1. Kartmine | Psüühilise seisundi kogeja | Psüühiline | Ohtlik, võimalik |
| 2. Halva oletamine | Emotiivse ja kognitiivse seisundi kogeja
Mask: psüühilise seisundi kogeja |
Emotiivne, kognitiivne (mask: psüühiline) | Halb, võimalik |
| 2a. Oletamine | Kognitiivse seisundi kogeja
Mask 1: psüühilise seisundi kogeja Mask 2: emotiivse seisundi kogeja |
Kognitiivne
Mask 1: psüühiline Mask 2: emotiivne |
Võimalik
Mask: halb |
| 3. Negatiivse hinnangu andmine | Emotiivse seisundi kogeja
Mask 1: psüühilise seisundi kogeja Mask 2: kognitiivse seisundi kogeja |
Emotiivne
Mask 1: psüühiline Mask 2: kognitiivne |
Halb
Mask: tõenäoline |
| 4. Teatamine
(edastatav info on kellelegi ebameeldiv) |
Agent (info edastaja)
Mask 1: psüühilise seisundi kogeja Mask 2: kognitiivse seisundi kogeja Mask 3: emotiivse seisundi kogeja |
Teatamine | Mask 1: halb
Mask 2: tõenäoline |
Tähendusstruktuuri etappide järjestus on pigem loogiline: nagu grammatisatsiooni-, nii on ka kooptatsiooniprotsessis korraga olemas mitme arenguetapi kohased kasutused. Kardan-marker võimaldab hämamist ja piiride hägustamist, selgemalt liigituvate juhtude kõrval on ohtralt kasutusi, kus pole selge, kas oletatakse või väidetakse, tuntakse kaasa siiralt või moe pärast. Samas võib oletada, et ajas muutumine järgib seda järjestust, aga üleminekud on sujuvad ja võivad jätta ruumi nii eelmiseks kui ka järgmiseks tõlgenduseks.
2.3. Kardan-markeri kujunemise taustast
Varasema kirjakeele materjalis leidub peale kartmiskonstruktsiooni tähendusstruktuuri esimese etapi ka üksikuid teisele etapile, emotsiooni loomulikule nõrgenemisele vastavaid näiteid:
| (22) | Se on happuks jänud ning teeb sinnule köhhu+ +haigus; ning kui ta temmale neid kondid näitis, ütles temma: ma kardan et sa rikkud ommad hambad. (1782, VAKK) |
| (23) | „Eestimees otsib muidu ikka just tasast, wagusa olekuga teistpoolt… Ma kardan ka, et Sa Annile kuigi – armas ei ole”… (1890 AJA, EKK) |
Nii võiks öelda, et võrreldes inglise kartusmarkeriga, millel on mitmesaja-aastane kujunemislugu, on eesti kartusmarker noor ja vähe levinud. Eesti markeri kujunemine on tuge saanud tõenäoliselt ka kontaktkeeltest, eriti saksa keelest. Kuigi saksa kartusmarkeri kohta pole õnnestunud uurimusi leida, näitab korpuseandmestik, et saksa ühend ich fürchte / fürchte ich on levinud markerina vähemalt alates XVII sajandist (Gerson Klumppi teade). Tänapäeva saksa keele näide (24) esindab tähendusnihete kolmandat või neljandat etappi.
| (24) | Ich fürchte, da habt ihr einen schlimmen Fehler begangen. (DWDS KK 21) |
| ’Ma kardan, te tegite siin kohutava vea.’ |
Ka vene keeles esineb selgelt markerina ühend (я) боюсь (что) (vt nt Bogdanova-Beglarjan jt 2013: 10), mida samuti võiks näha eesti väljendi levimise toena (näide 25).
| (25) | Я не ожидал, что буду экзаменоваться в этом смысле, и боюсь, что неудачно отвечал. (Sinonim) |
| ’Ma ei oodanud, et hakkan selles mõttes eksamit tegema, ja kardan, et vastasin kehvasti.’ |
Soome keeles teadaolevalt markerit pelkään (että) välja kujunenud ei ole, kuid tähendusnihke teisele etapile vastavat kasutust on võimalik leida (näide 26).
| (26) | En minä halua muita miehiä, haluaisin oman mieheni, mutta miksi en saa mitään kontaktia häneen?!? Pelkään että jos tilanne jatkuu kauan, niin seuraavan kerran kun minua tullaan iskemään en osaakaan kieltäytyä niin fiksusti kuin nyt. (Kaksplus) |
| ’Ma ei taha teisi mehi, tahaksin oma meest, aga miks ma temaga mingit kontakti ei saa?!? Kardan, et kui olukord kaua kestab, siis järgmine kord, kui mulle külge lüüakse, ei oskagi ma nii viksilt ära ütelda kui praegu.’ |
3. (Inter)subjektiivne marker (ma) kardan (et)
Kartmiskonstruktsiooni viiel tähendusvariandil rajaneb mitmesuguseid pragmaatilisi kasutusi. Vaatleme järgmiseks markeri (ma) kardan (et) subjektiivseid ja intersubjektiivseid kasutusi ning nende seost kartmiskonstruktsiooni tähendusvariantidega. Käsitleme markerina kasutusi, kus kartmiskonstruktsioon piirdub ainesega (ma) kardan (et), selles ei ole muid komponente peale algse komplementlause; algne komplementlause on algsest pealausest sisuliselt olulisem, kuuludes teksti või dialoogi sisulisse pealiini (vt Hennoste jt 2020).
Uurimismaterjal pärineb projekti PRG341 korpusest Pragmaatika. Korpus esindab 2010.–2020. aastate keelt, selle 5,5 miljonit sõnet jagunevad võrdsetes suurustes 11 tekstiliigi vahel. Esindatud on kolm registrit: toimetatud trüki- ja veebitekstid, netisuhtlus ja suuline suhtlus (vt Prillop jt 2021). Korpus on kasutatav Sketch Engine’i keskkonnas, lauseid saab vaadelda koos kui tahes ulatusliku kontekstiga, mis aitab mõista markeri funktsiooni. Kardan-markeriga lauseid leidus korpuses 83. Selle materjali põhjal uurime markeri kasutuses ilmnevaid tendentse, pidades silmas, et markeri funktsioonid on sageli hajusad ja nende kategoriseerimine möödapääsmatult nii subjektiivne, et ei anna sobivat põhja täppisarvutusteks.
Käsitame kardan-markeriga lauset (lausungit) üksusena, millel on neli funktsionaalset tähenduskihti:
1) kardan-markeri viieetapiline tähendusstruktuur;
2) subjektiivne, kõneleja suhtumisi ja hoiakuid väljendav tähendus, mille marker seostab lause sisuga (nt mure, ebasobivaks hindamine);
3) lause (lausungi) funktsioon tekstis/dialoogis (nt hinnangu andmine, vastus küsimusele, hoiatus, keeldumine);
4) intersubjektiivne, lugejale/kuulajale suunatud tähendus, mille marker lisab lause funktsioonile ja lause semantika performatiivsele komponendile, näiteks pehmendab hinnangut või keeldumist.
Otsime oma analüüsis kartmiskonstruktsiooni tähendusnihete pragmaatilisi juuri. Ei senistes kartmiskonstruktsioonide analüüsis kasutatud pragmaatilised funktsioonid (nagu Mazzon 2012) ega suhtluse ja teksti uuringutes kasutatavad lausungite/lausete funktsioonid (vt nt Hennoste, Rääbis 2004; Lepajõe 2011; Reinsalu 2019) neid välja tuua ei aita, olles liiga üldised ja muud tüüpi analüüsiks sobivad. Kartmiskonstruktsiooni tähendusstruktuuriga mängivad kaasa mõningad spetsiifilisemad subjektiivsed, intersubjektiivsed ja suhtlusfunktsioonid, seosed tähendusstruktuuri mitmekihiliste nihetega tekivad läbi mitmekihilise pragmaatika.
Analüüs näitas, et uuritud materjalis sai eristada viit kardan-markeri subjektiivset tähendust: MURE (selle pärast, mis kellegagi võib juhtuda), KAHJUTUNNE (kellelegi kahjuliku tõsikindla sündmuse pärast), EBAMEELDIVAKS HINDAMINE, EBASOBIVAKS HINDAMINE, IROONIA. Peale selle sisalduvad tähendusstruktuuris subjektiivsed komponendid: tõenäosus- ja väärtushinnang. Subjektiivsusega võib kaasneda intersubjektiivsus, kui kahjusaajaks on suhtluskaaslane.
Ka intersubjektiivseid tähendusi leidsime viis: PEHMENDAMINE, KAASAMINE (probleemi jagamine kuulaja/lugejaga), KAASTUNNE, VABANDAMINE, ESILETÕST (tähelepanu juhtimine lausungi sisule ja subjektiivsele tähendusele).
Lause/lausungi funktsioone oleme eristanud kaheksa: oletuse teatamine, hinnangu teatamine, nõustumine, alternatiivi valimine, vastus küsimusele, ettepanek, hoiatus, keeldumine.
Järgnevas alaosas toome näiteid kardan-markeriga lausete eri funktsioonide ja tähenduste kohta.
3.1. Kardan-markeri subjektiivsed ja intersubjektiivsed kasutused
Kartmiskonstruktsioon esineb markerina alates tähendusnihete 2. etapist, HALVA OLETAMISEST. Sellesse etappi kuulub enamik analüüsitud markeri kasutusi (42 juhtu 83-st), esindatud on enamik subjektiivseid ja intersubjektiivseid kasutusi.
Subjektiivsetest kasutustest on 2. etapis valdav MURE millegi pärast, mis võib juhtuda või olla juhtunud. Kahjusaaja, kelle pärast muretsetakse, on enamasti kõneleja/kirjutaja ise (näide 27), aga ka ’meie’ (28), keegi kolmas (29) või üldsus (30).
| (27) | me ma: isegi vesi ei püsi sees, kõik tuleb välja |
| me ma: ma kardan et ongi miski kõhuviirus (ptüi-ptüi-ptüi muidugi) (NETI) | |
| (28) | Ettevõtte käive jääb sel aastal ilmselt 8 – 10 miljoni vahele. „Selliste kliiniliste katsetuste ja GMP-tingimustes antikehade tootmine on seetõttu meile pisut üle jõu käiv. Kardan, et pangad ka meile selleks laenu ei anna,” sõnas teadlane. (POPT) |
| (29) | Veel lasteaias sõi ta üsna palju erinevaid asju, aga alates kooliminekust on see talle sobivate toitude nimekiri järjest kitsamaks tõmbunud. Kardan, et kui ta toiduvalik ainult tema otsustada millalgi jääb, võib temast lihtsalt paks ja haige inimene saada. (FOO) |
| (30) | 2005. aastal ütlesid: „Mul oli kummastav vaadata, kuidas suur hulk poliitikuid üritas õnnetusest lõigata poliitilist kasu.” Kas su lause kehtib ka täna? Inimeste valu ja pisarate poliitikavankri ette rakendamine on tänapäeval kahjuks sama aktuaalne kui 2005. aastal. Kardan, et see, mida praegu näeme, on kahjuks alles algus. (AJA) |
Muret võib põhjustada ka negatiivseks hinnatav olukord või sündmus, mille tõsikindluses ollakse veendunud (tähendusnihete 3. etapp):
| (31) | Äärmine erudeeritus ei õigusta ega vabanda segast juttu, segane jutt ei kiirga eruditsiooni. Suutlikkus mistahes juristitööd tehes väljenduda adressaadile arusaadavalt ilusas selges eesti keeles peaks saama aluse ülikoolis. Kardan, et ilmutame õppejõududena sisult õige mõtte selge väljendamise suhtes liigset leplikkust. (TEA) |
Subjektiivsetest tähendustest on MURE kõige sagedasem (37 juhtu). Järgneb EBAMEELDIV (17 juhtu), mis samuti toetub tähendusnihete 2. ja 3. etapile, nagu näidetes 32 ja 33. Hinnang antakse peamiselt olevikulistele olukordadele või sündmustele ja võib puudutada nii kedagi suhtlejatest (näide 33), kolmandaid isikuid kui ka ühiskonda üldiselt (näide 32).
| (32) | [---] kaks väga erinevat lähenemist: Austraalia tee ja Türgi tee. Mõlemad on pingsa tähelepanu all. Kui Austraalia saab sotsiaalmeediaplatvormidelt kvaliteetajakirjanduse toetuseks raha, siis hakkavad seda küsima ka teised demokraatlikud riigid. Ja kui Türgi rakendab Twitteris ning Facebookis tsensuuri, siis järgivad seda autoritaarsed riigid. Kardan, et praegu on suurem väljavaade oma tahe läbi suruda Türgil. (AJA) |
| (33) | Oli pime ja teleskoop polnud nii võimas, et majakatusel olevat inimkogu väga täpselt eristada. Mõtlesin hetke ja läksin vanemate juurde. „Ma kardan, et me peame vist jälle miilitsasse helistama,” ütlesin kõigi imestuseks. (ILU) |
Ka subjektiivne tähendus EBASOBIV (16 juhtu) saab alguse 2. etapis, kuid selline hinnang antakse ennekõike olukordadele ja sündmustele, mis mingitel tingimustel paratamatult juhtuvad: tähendusnihete etapid 3 (NEGATIIVSE HINNANGU ANDMINE) ja 4 (TEATAMINE), nagu näidetes 34 ja 35.
| (34) | see on `liiga `raske või tähp seal on liiga palju `rahvast ja=et noh mul on mingi kujutelm ja ma olen võtetel olnud ka pealt=näinud tähendab et noh nüüd jooksevad kõik laiali ja vajuvad koguaeg ära=aga koguaeg kisendad et tulge ikka `siia ja noh ma kardan et see on liiga palju asjaajamist ja liiga kurnav ma ei viitsiks nisugest asja vist teha, (…) (AMET) | ||
| (35) | 01 | F: | näiteks `üks lauludest=e (.) on ime`hea se=sä- (.) misse (.) igas |
| 02 | soovi`kontserdis on se Viljo `Tamme bänd (0.6) ee `laulab. | ||
| 03 | (0.6) | ||
| 04 | A: | jaajah. (.) .hhhhhhhhh see `laul=on: `täna ka: `kõlanud. | |
| 05 | F: | @ jaa? @ | |
| 06 | A: | ja [ma] `kardan=et `seda laulu ei saa `hindamisele `panna=sest=ä | |
| 07 | F: | [on?] | |
| 08 | A: | siis võibolla=et tuleks (.) `veel kõrgem inne kui täna (.) `Toomapojadele, | |
| 09 | .hh mis on aga `teie inne. (AMET) | ||
IROONIA (6 juhtu) põhineb valdavalt etapil 2a (OLETAMINE, kusjuures halvaks hindamine on mask): kõneleja esitab parastavalt kujutletava olukorra, kus kahjusaaja on keegi kolmas, nagu näites 36. Sellisel maskeraadil on mängus nii väärtus- kui ka tõenäosushinnangud.
| (36) | `meie nigu `eelarveauk=õõ jäi kindlasti alla `miljardi=aga see (.) meie sellepärast ei `põe=aga=vat: ma kardan=et `savisaarlastel on küll jääb palju `tegemata *{---}* (AMET) |
KAHJUTUNNE (7 juhtu) tugineb 3. etapile (NEGATIIVSE HINNANGU ANDMINE tõsikindlale olukorrale), kahjusaajaks on peamiselt kuulaja/lugeja või ’meie’:
| (37) | 01 | V: | .hh ee m:illal sa `muretsesid ja millise litsentsiga `on kas sellele: kaasneb |
| 02 | tasuta `apgreit=ee vindos kahe=tuhande `serverile. | ||
| 03 | H: | ma `kardan et ei: `kaasne. (0.5) seepärast=et see on `tükk aega tagasi | |
| 04 | (.) `muretsetud juba. | ||
| 05 | V: | ee see=tähendab `olid sellised litsentsid millega kaasnes `kahe aasta | |
| 06 | `apgreidid. (ARGI) |
Intersubjektiivsed tähendused modifitseerivad lause/lausungi pragmaatilis-tekstilist funktsiooni. Kõige enam esineb PEHMENDAMIST (33 juhtu). Mitteootuspäraste vastuste (näide 38) ja keeldumiste (vt näidet 16 eespool) korral kasutataksegi markerit ainult pehmendamiseks. Kartmine võib seejuures vihjata ka kartusele rikkuda kaasvestleja ootusi, meeleolu vms.
| (38) | 01 | H: | .hh ja kas `üliõpilased=on: saavad mingit `soodustust `ka või ei= `ole. |
| 02 | V: | ma `kardan et ei= `ole=sis (AMET) |
Pehmendamine on domineeriv funktsioon ka hoiatuste korral:
| (39) | Y: | Kas sooviksid see nädal veel ühe trenni teha? Jah, kas rohkem sobib neljapäeval, reedel või nädalavahetusel? |
| D: | Reede sobiks ideaalselt, mul kogu päev vaba. kardan et nädalavahetusel võib saalides tihedam liiklus olla. (NETI) |
Teiselt poolt tähistab kardan-marker ka ESILETÕSTU (28 juhtu). Tekstis või suhtluses tõstetakse esile peamiselt hinnangute (näide 40) ja oletuste (41) teatamist ning hoiatusi (42). Tõstetakse esile enamasti negatiivseks hinnatavat sisu, millest lähtub kardan-markeri nihkumine kriitika ja ebaviisakuse väljendajaks, mida on täheldatud inglise keele vastava markeri pikal arenguteel (Mazzon 2019).
| (40) | 01 | R: | % ei `olä::, (.) ma võin teile `arsti `tõendi tuua. % (.) mis=te arvate |
| 02 | et=mu `arst `valetab=vä. | ||
| 03 | (0.8) ((naer)) | ||
| 04 | Õ: | `ei, (1.1) ma lihtsalt `ütlen=et se=on (.) õ=vaa- täändab te peaksite | |
| 05 | `arstile oopis `rääkima=et teile: mingit (.) õõ võibola ta: | ||
| 06 | [`leiaks oopis] | ||
| 07 | R?: | [(–)] | |
| 08 | (.) | ||
| 09 | Õ: | `aitaks teil (---) kui=teil `iga kord ma=kardan se=on psühho`loogiline. | |
| 10 | ((naer)) | ||
| 11 | Õ: | ET `IGA KORD ENNE [`KEEMIA `TÖÖD] TEKIB=TEIL | |
| 12 | R: | [% ei `olä:. %] ((nördinult)) | |
| 13 | TÕSINE AIGUS. (AMET) | ||
| (41) | Aga mis on aktiivne toetus? See, mida demonstreeris Navalnõi. Mäletame, et kui aastaid tagasi langetati teda süüdi mõistev kohtuotsus, läks mööda kaks tundi ja terve Moskva kesklinn oli meeleavaldajaid täis. Ma kardan, et Putini poolt nii välja ei tuldaks. Tema toetuseks on kõigepealt vaja organiseerida bussid, maksta raha… (AJA) | ||
| (42) | 01 | H: | jaah jah=jah=jah. .hh ei see on: oleks on väga=`ea=kui (.) |
| 02 | [kui on mõned erinevad variandid.] | ||
| 03 | V: | [aga muidugi neligend] `kuus on: neljakümne `kuuene `saal et | |
| 04 | [{see on natukene}] | ||
| 05 | H: | [no ta võib `väikseks] jääda ma kardan (AMET) | |
Kolmas levinud ja võrdlemisi kindlapiiriline kasutus on KAASAMINE (19 juhtu): kõneleja/kirjutaja jagab kuulajaga/lugejaga muret tekitavat oletust (vt näiteid 27, 29 eespool).
Kui vaadelda pragmaatilis-tekstiliste funktsioonide kaupa, siis mitte-eelistatud vastuseid ja keeldumisi kardan-marker pehmendab (näide 38), hoiatusi ja hinnangu andmisi võib ta nii pehmendada (näited 39, 43) kui ka esile tõsta (näited 40, 42), oletuste teatamist aga nii pehmendada (12), esile tõsta (41) kui ka kuulajat/lugejat neisse kaasata (27). Ülejäänud funktsioone ja intersubjektiivseid tähendusi esineb materjalis üksikuid kordi.
| (43) | „[---] Paljud inimesed ei pöördu niigi õigel ajal arsti poole, seda enam, kui nad kardavad viirust,” nentis Padrik. Talving tõdes, et perearsti vastuvõtule järgnevaid e-konsultatsioone oli mõnevõrra vähem. „Kardan, et perearstide kättesaadavus ei teeninda tegelikku vajadust,” nentis ta. (AJA) |
Kuidas aga seostuvad omavahel kardan-markeri subjektiivsed ja intersubjektiivsed tähendused? Ebameeldivat infot võidakse nii pehmendada (näide 33) kui ka kriitiliselt esile tõsta (44), ebasobivat pigem pehmendatakse (12), irooniaga kaasneb esiletõst (näited 36, 40, 41), murega nii kaasamine (27, 45), pehmendamine (43) kui ka esiletõst (10), kahjutundega pehmendamine (37).
| (44) | Kuidas oleks eestlastega kes võitlesid Eesti vabaduse eest Saksa armees? Kas need on ka selle tüübi arvates veteranid? Kardan, et neid eestlasi ta veteranideks ei pea…see vend ei tea isegi mis rahvusest ta on! (KOMM) |
| (45) | PR: krt ma ei oska enam osta läätsesid 😀 ma kardan, et ma saan jälle mingid nõmedad |
| KE: siis pead uued prillid ostma 😀 (NETI) |
Pehmendamine kaasneb kõigi tähendusnihete etappidega. Kõige tavalisem on pehmendamine 3. etapis, kus negatiivne hinnang antakse tõeseks peetavale situatsioonile, nagu näiteis 37 ja 38. Kaasamine (näide 45) ja esiletõst (näited 44, 10) on aga levinud ennekõike 2. etapi (halva oletamise) puhul.
Kardan-markeri ehitus ja paigutus lauses sarnanevad üldjoontes teiste KP-markerite omadega. Marker paikneb valdavalt kommenteeritava lause ees; lause lõpus paikneb marker neljal juhul, lause sees kahel juhul. Subjektiga kuju ma kardan, et (46 juhtu) kõrval oli sage ka kardan, et (30 juhtu), kuju ma kardan esines seitsmel korral, sh neli lauselõpulist juhtu, nagu näites 42.
3.2. Kardan-marker tekstiliikide võrdluses
Pragmaatika korpuses esindatud 11 tekstiliigist esines kardan-markereid üheksas (ühtegi esinemist ei leidunud ajakirja Kroonika ega sisuturunduse tekstide materjalis). Markeri normaliseeritud sageduse 10 000 sõna kohta eri tekstiliikides esitab joonis 2.
Joonisel 3 on toodud kardan-markeri normaliseeritud sagedused projekti PRG341 KP-markerite uuringus, mis põhines portaalis Keeleveeb leiduvatel eesti keele koondkorpuse allkorpustel, suulise kõne korpusel ja netivestluste pilootkorpusel (vt Hennoste jt 2020: 65; siinses numbris Hennoste jt 2022).
Joonis 2. Kardan-markeri sagedus 10 000 sõna kohta Pragmaatika korpuses.
Joonis 3. Kardan-markeri sagedus 10 000 sõna kohta eesti keele koondkorpuse, suulise keele korpuse ja netivestluste pilootkorpuse materjalis.
Üldjoontes ilmnevad mõlemas materjalis sarnased tendentsid. Nagu teistel KP-markeritel, on kartusmarkeri sagedused suuremad suulistes ja netivestlustes ning väiksemad teaduses ja populaarteaduses. Kardan-marker on enamiku teiste KP-markeritega võrreldes siiski vähe levinud: põhilise KP-markeri arvan normaliseeritud sagedused Keeleveebi jm materjali netivestlustes on üle kuue, suulistes vestlustes üle kolme (Hennoste jt 2020: 74–75).
Mõningad erinevused kahe korpuse andmetes võivad tuleneda materjalist. Keeleveebi korpused on Pragmaatika korpuse allkorpustega võrreldes vanemad (1990.–2000. aastatest); mahukamad, kuid erinevate suurustega; lausetel puuduv kontekst raskendab funktsiooni määramist.
Kardan-markeri jaotumises tekstiliikide vahel hakkavad silma mõningad erinevused võrreldes arvan-markeriga (Hennoste jt 2020). Kardan-marker on suulises ametlikus suhtluses sagedam kui argivestluses, trükitekstides (ajakirjandus, ilukirjandus) sagedam kui avalikes netitekstides. Järgmiseks võrdleme kardan-markeri funktsioone tekstiliigiti. Jätame käsitlemata tekstiliigid, kus esinemisi oli napilt ja selgeid tendentse ei ilmnenud (foorumid, populaarteadus, teadus).
Neti- ja argivestlustes on kardan-markeriga lausete tähendusstruktuuridest selges ülekaalus halva oletamine. Subjektiivseks tähenduseks on valdavalt mure, kahjusaajaks kirjutaja ise või ’meie’. Lausungite peamised funktsioonid on oletuse või hinnangu teatamine ja hoiatamine, markeri intersubjektiivsetest funktsioonidest domineerivad pehmendamine ja kaasamine. Niisiis aitab kardan-marker argisuhtluses ennekõike muret kurta ja ebameeldivaid asju pehmendada.
Ametlikes vestlustes on esindatud kõik tähendusstruktuurid, aga siirust säilitav 2. etapp (halva oletamine) on selges vähemuses. Domineerivad mitmesugused maskid: negatiivse hinnangu maski taha peituvad 2a (oletamine) ja 4 (teatamine), psüühilise seisundi maski taha peituv tegelikule sündmusele negatiivse hinnangu andmine (3. etapp). On esindatud kõik subjektiivsed tähendused, kõige sagedam on ebasobivus. Ametlik suhtlus on ainus register, kus eitavaid lauseid on rohkem kui jaatavaid, mis annab tunnistust mitteootuspärasusest. Kahjusaaja on kuulaja, intersubjektiivsetest funktsioonidest domineerib mitteootuspäraste vastuste ja keeldumiste pehmendamine. Ametlikud vestlused korpuses on peamiselt kliendi ja teenindaja telefonikõned, kus puudub silmast silma kontakt ja kardan-markerit kasutab ennekõike teenindaja, püüdes näida võõrale inimesele empaatiline ja pehmendades kliendi ootustele mittevastavat infot. Kardan-marker kuulub teenindaja keelevarra nagu ka teine pehmendav ja empaatiliseks maskeeruv partikkel kahjuks (vt Hennoste jt 2021).
Ilukirjanduse kasutusjuhud esindavad tähendusnihke etappe 2 (halva oletamine) ja 3 (negatiivse hinnangu andmine). Subjektiivsetest funktsioonidest domineerib mure, intersubjektiivsed funktsioonid on kõik esindatud. Võib järeldada, et ilukirjanduskeel ei tee kardan-markeri maskeraadis kaasa. Markerit kasutatakse ennekõike dialoogides, kasutus on siiras ja mitmekesine.
Ajakirjanduses domineerib tähendusnihke 2. etapp, halva oletamine; subjektiivsetest tähendustest mure, intersubjektiivsetest hinnangu ja oletuse esiletõst, kahjusaaja on üldine. Niisiis kasutatakse selles avalikkusele suunatud tekstiliigis kardan-markerit kriitilise tähelepanu juhtimiseks muret tegevatele nähtustele ühiskonnas.
Kommentaaride kasutusjuhud esindavad peamiselt 3. etappi (negatiivse hinnangu andmine), subjektiivseks tähenduseks on ebameeldiv, kahjusaajaks keegi kolmas, intersubjektiivseks esiletõst. Niisiis kasutab ka see avalikku suhtlusse kuuluv tekstiliik markerit juhtimaks tähelepanu ebameeldivatele asjaoludele aruteluteemas, puudutamata suhtlejaid endid.
Markeri nihkumine lause algusest kaugemale ja sidesõna puudumine on levinud suulises ja netisuhtluses. Samal ajal pronoomenita kuju kardan, et levib avalikes ja ametlikes trükiregistrites. Samu tendentse on täheldatud ka muude KP-markerite puhul. Mitmekihiline kooptatsioon avaldub eri registrites eri viisil.
4. Kokkuvõtteks
Komplemendipredikaadil põhinev diskursusemarker (ma) kardan (et) on eesti keele korpuste põhjal järeldades hakanud levima XX sajandil. Markeri kujunemine võib olla saanud tuge kontaktkeeltest: saksa ühendist ich fürchte, vene väljendist (я) боюсь (что) ja uuemal ajal inglise väljendist I’m afraid (that).
Kardan-markeri eripära on tähenduslik mitmekihilisus. Erinevalt muudest KP-markeritest ei ole kartma-verbi algne passiivne tähendus mitte pleekinud, vaid selle põhjal on kujunenud uued aktiivsemad tähendused, mida maskeerib kartmise semantika. Pragmaatilised kasutused mõtestavad ümber konstruktsiooni tähenduse, muutes selle kaheplaaniliseks ning jaotades selle tegeliku ja näiliku (maski) vahel. Süstemaatilised nihked tähendusstruktuuris loovad omakorda põhja erinevatele subjektiivsetele ja intersubjektiivsetele kasutustele.
Esitasime kardan-markeri (inter)subjektiivse kasutuse analüüsiks mudeli, mis arvestab nelja koos toimivat kihti lause (lausungi) semantikas ja pragmaatikas: 1) tähendusstruktuuri nihked, 2) lause funktsioon tekstis või suhtluses, 3) lause sisule rakenduvad subjektiivsed tähendused, 4) lause funktsioonile rakenduvad intersubjektiivsed tähendused.
Lause tähendusstruktuuri nihkumisel eristasime viit etappi, mille käigus saab ohu tajujast halva uudise teataja, kes kannab empaatilise ja abitu muretseja maski, mis on tehtud kardan-markeri lähtesemantika materjalist.
Korpuse Pragmaatika materjalil põhinev lähteuuring tõi välja kolm peamist subjektiivset tähendust: mure, ebameeldivaks ja ebasobivaks hindamine.
Markerit sisaldavate lausete peamised funktsioonid tekstis/vestluses olid oletuse ja hinnangu teatamine, hoiatus, keeldumine ja ootuspäratu vastus küsimusele.
Intersubjektiivsetest kasutustest olid peamised hinnangute, keeldumiste, mitteootuspäraste vastuste jms pehmendamine; oletuste ja hinnangute puhul ka kaasamine (probleemide jagamine kaassuhtlejaga) ja esiletõst (tähelepanu juhtimine häirivatele asjaoludele); samuti hoiatuste esiletõst.
Eesti kartusmarker on noor võrreldes rohkem uuritud inglise kartusmarkeriga. Mõlema keele puhul saab täheldada markeri n-ö vastupidiseid kasutusi. Inglise keeles viimasel ajal levima hakanud ähvardusi märkiv kasutus meie materjalis veel ei avaldu. Küll aga on välja kujunenud kriitilise esiletõstu funktsioon.
Võrreldes muude KP-markeritega ei ole kardan-marker laialt levinud. Peamiselt esineb see netisuhtluses ja suulises kõnes. Mitteametlikus suhtluses kaasab marker kaassuhtleja kõneleja/kirjutaja muredesse ja pehmendab ebameeldivat infot. Ametlikus suhtluses kuulub see teenindajate väljendivarra, mille abil pehmendatakse kliendile ootamatut infot. Ajakirjanduses ja kommentaarides on levinud pehmendamisele vastupidine kasutus, mis pakub tuge kritiseerimisel, polemiseerimisel ja ironiseerimisel.
Artikli valmimist on toetanud Eesti Teadusagentuuri projekt PRG341 „Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides” ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus). Täname projekti PRG341 töörühma materjali esmase analüüsi ja konstruktiivsete arutelude eest ning artikli retsensenti ja toimetajaid heade nõuannete eest.
LÜHENDID
AJA = ajakirjandus; AMET = institutsionaalne suhtlus; ARGI = argivestlus; FOO = foorumid; ILU = ilukirjandus; KOMM = kommentaarid; NETI = netivestlus; PM = postimees; POPT = populaarteadus; TEA = teadus.
TRANSKRIPTSIOONIMÄRGID
|
. |
langev intonatsioon |
%……% |
vinguv hääl |
|
, |
poollangev intonatsioon |
@ @ |
hääle kvaliteedi muutumine |
|
` |
rõhutatud sõna |
*……* |
vaiksem jutt |
|
(.) |
mikropaus (0.2 sek või lühem) |
si- |
pooleli jäänud sõna |
|
(0.5) |
pausi pikkus sekundites |
.hh |
häälekas sissehingamine |
|
= |
kokkuhääldamine |
{---} |
pikem ebaselge lõik |
|
SÕNA |
valjem lõik |
[ ] |
pealerääkimine |
|
e::i |
venitus |
(( )) |
transkribeerija kommentaarid |
Helle Metslang (snd 1950), PhD, Tartu Ülikooli emeriitprofessor (Jakobi 2, 51005 Tartu), helle.metslang@ut.ee
Carl Eric Simmul (snd 1991), MA, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nooremteadur (Jakobi 2, 51005 Tartu), simmulman@gmail.com
1 Kartmiskonstruktsioonil põhinev marker on levinud teisteski Euroopa keeltes, nt sks ich fürchte / fürchte ich, it temo che (Gerson Klumppi ja Rodolfo Basile teade).
2 Tähendusprotsessidest rääkides mõeldakse pleekimise (ingl bleaching) all üksuse tähenduse ebamäärasemaks muutumist, leksikaalse sisu järkjärgulist taandumist; pleekimist on esile toodud grammatiseerumisprotsessi olulise komponendina (vt nt Kuteva jt 2019: 3–5; Küngas 2014: 19).
3 Tekstiliikide lühendid on selgitatud artikli lõpus.
Kirjandus
VEEBIVARAD
CED = Corpus of English Dialogues 1560–1760, 2006. Compiled under the supervision of Merja Kytö (Uppsala University) and Jonathan Culpeper (Lancaster University). Oxford Text Archive.
DWDS KK 21 = DWDS Kernkorpus (2000–2010). https://www.dwds.de/d/korpora/korpus21
EKK = Eesti kirjakeele korpus 1890–1990. https://cl.ut.ee/korpused/baaskorpus
etTenTen. https://doi.org/10.15155/1-00-0000-0000-0000-0011FL
GloWbE = Corpus of global web-based English. Brigham Young University. http://corpus.byu.edu/glowbe
Kaksplus. https://keskustelu.kaksplus.fi/threads/pelkaeaen-ettae-petaen-miestaeni-kohta.924100
Keeleveeb. www.keeleveeb.ee
Sinonim. https://sinonim.org/p/%D0%B1%D0%BE%D1%8E%D1%81%D1%8C%20%D1%87%D1%82%D0%BE
Sõnaveeb. Eesti Keele Instituut. https://sonaveeb.ee
VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee
ÜK 2019 = Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2020. Eesti keele ühendkorpus 2019. Eesti Keeleressursside Keskus. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08565L
KIRJANDUS
Bogdanova-Beglarjan, Natal’ja; Šerstinova, Tat’jana; Kisloščuk, Anna 2013. O ritmoobrazujuščej funkcii diskursivnyh edinic. – Vestnik Permskogo universiteta. Rossijskaja i zarubežnaja filologija 2 (22), lk 7–17. [Наталья Викторовна Богданова-Бегларян, Татьяна Юрьевна Шерстинова, Анна Игоревна Кислощук, О ритмообразующей функции дискурсивных единиц. – Вестник Пермского университета. Российская и зарубежная филология вып. 2 (22).] https://cyberleninka.ru/article/n/o-ritmoobrazuyuschey-funktsii-diskursivnyh-edinits/viewer
Erelt, Mati; Metslang, Helle 2008. Kogeja vormistamine eesti keeles: nihkeid SAE perifeerias. – Emakeele Seltsi aastaraamat 53 (2007). Peatoim M. Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 9–22.
Erelt, Mati 2017. Öeldis. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu III.) Toim M. Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 93–239.
Evans, Nicholas 2007. Insubordination and its uses. – Finiteness: Theoretical and Empirical Foundations. Toim Irina Nikolaeva. New York: Oxford University Press, lk 366−431.
Heine, Bernd; Kaltenböck, Gunther; Kuteva, Tania; Long, Haiping 2021. On the rise of discourse markers. – Studies at the Grammar-Discourse Interface: Discourse Markers and Discourse-related Grammatical Phenomena. (Studies in Language Companion Series 219.) Toim Alexander Haselow, Sylvie Hancil. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, lk 24–55. https://doi.org/10.1075/slcs.219.01hei
Hennoste, Tiit; Habicht, Külli; Metslang, Helle; Prillop, Külli; Laanesoo, Kirsi; Ogren, David; Pärismaa, Liina; Pärt, Elen; Rumm, Andra; Rääbis, Andriela; Simmul, Carl Eric 2020. Diskursusemarker (ma) arvan (et). – Emakeele Seltsi aastaraamat 65 (2019). Toim Mati Erelt, Riina Reinsalu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 63–90. https://doi.org/10.3176/esa65.03
Hennoste, Tiit; Metslang, Helle; Habicht, Külli; Prillop, Külli 2021. Kuue (inter)subjektiivsuspartikli kasutus eesti keele registrites. – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 91−123. https://doi.org/10.3176/esa66.04
Hennoste, Tiit; Prillop, Külli; Habicht, Külli; Metslang, Helle; Laanesoo, Kirsi; Pärismaa, Liina; Pärt, Elen; Rumm, Andra; Rääbis, Andriela; Simmul, Carl Eric 2022. Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 130−150. https://doi.org/10.54013/kk770a8
Hennoste, Tiit; Rääbis, Andriela 2004. Dialoogiaktid eesti infodialoogides: tüpoloogia ja analüüs. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kitis, Eliza 2009a. Emotions as discursive constructs: The case of the psych-verb ‘fear’. – Studies in Cognitive Corpus Linguistics. (Łódź studies in language 18.) Toim Barbara Lewandowska-Tomaszczyk, Katarzyna Dziwirek. Frankfurt: Peter Lang, lk 147–172.
Kitis, Eliza 2009b. From motion to emotion to interpersonal function. The case of ‘fear’ predicates. – Language and Social Cognition: Expression of the Social Mind. Toim Hanna Pishwa. Berlin–New York: Mouton de Gruyter, lk 433–454.
Kuteva, Tania; Heine, Bernd; Hong, Bo; Long, Haiping; Narrog, Heiko; Rhee, Seongha 2019. World Lexicon of Grammaticalization. Second, extensively revised and updated edition. Cambridge: Cambridge University Press.
Küngas, Annika 2014. Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 36.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Leeuwen, Theo van 1996. The representation of social actors. – Texts and Practices: Readings on Critical Discourse Analysis. Toim Carmen Rosa Caldas-Coulthard, Malcolm Coulthard. London–New York: Routledge, lk 32–70.
Lepajõe, Kersti 2011. Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 31.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Macagno, Fabrizio; Walton, Douglas 2010. What we hide in words: Emotive words and persuasive definitions. – Journal of Pragmatics, kd 42, nr 7, lk 1997–2013. https://doi.org/10.1016/j.pragma.2009.12.003
Mazzon, Gabriella 2012. I’m afraid I’ll have to stop now … Your time is up, I’m afraid: Corpus studies and the development of attitudinal markers. – Studies in Variation, Contacts and Change in English. Kd 11. Developing corpus methodology for historical pragmatics. Toim Carla Suhr, Irma Taavitsainen. Helsinki: EBook. https://varieng.helsinki.fi/series/volumes/11/mazzon/
Mazzon, Gabriella 2019. Variation in the expression of stance across varieties of English. – World Englishes, kd 38, lk 593–605. https://doi.org/10.1111/weng.12403
Narrog, Heiko 2017. Three types of subjectivity, three types of intersubjectivity, their dynamicization and a synthesis. – Aspects of Grammaticalization: (Inter)subjectification and Directionality. Toim Daniel Van Olmen, Hubert Cuyckens, Lobke Ghesquière. Berlin–Boston: De Gruyter Mouton, lk 19–46. https://doi.org/10.1515/9783110492347-002
Prillop, Külli; Hennoste, Tiit; Habicht, Külli; Metslang, Helle 2021. Ei saa me läbi „Pragmaatika” korpuseta. Korpuspragmaatika ja pragmaatikakorpus. – Mäetagused, nr 81, lk 161–176. https://doi.org/10.7592/MT2021.81.pragmaatika
Reinsalu, Riina 2019. Juhendavad haldustekstid žanriteoreetilises raamistikus. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 44.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tissari, Heli 2007. Compressing emotion to politeness: On I fear and I’m afraid. – Change in Meaning and the Meaning of Change. Studies in Semantics and Grammar from Old to Present-Day English. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki LXXII.) Toim Matti Rissanen, Marianna Hintikka, Leena Kahlas-Tarkka, Rod McConchie. Helsinki: Société Néophilologique de Helsinki, lk 57–90.
Traugott, Elizabeth Closs 1989. On the rise of epistemic meanings in English: An example of subjectification in semantic change. – Language, kd 65, nr 1, lk 31–55. https://doi.org/10.2307/414841
Vainik, Ene 2002. Kas eestlased on „kuumaverelised”? Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast. – Emakeele Seltsi aastaraamat 47 (2001). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Emakeele Selts, lk 63−86.
