Otsi
|
en
PDF

Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes

https://doi.org/10.54013/kk774a3

Feministliku lingvistika uurijad on lähtunud hüpoteesist, et keelekasutus peegeldab sugudevahelisi suhteid ning osaleb mitmesuguste soostereotüüpide taastootmises. Soolistatud keele uurimine ja ühtlasi selle neutraliseerimise vajadus on olnud aktuaalne paljudes keeltes (vt nt Gerritsen 2002; Pauwels 2003; Kirey-Sitnikova 2021). Ehkki Eestis on sotsiaal- ja humanitaarteadustes sooteemat käsitletud, on vaid üksikud uurimused sooliselt markeeritud sõnavara või laiemalt soospetsiifilise keelekasutuse kohta (vt Olt 2004; Puna 2006; Raadik 2016), ent mitte feministliku keeleteaduse vaatepunktist, samuti pole selle fookusega lähenetud spordiuudistele. Oluline on see uurimislünk täita, sest puudub uuem, sellest kümnendist pärit info sooliselt markeeritud sõnavara kohta eesti keeles. Keeles väljenduvate sookäsituste uurimine aitab tuvastada ja mõista ebavõrdseid soosuhteid ühiskonnas.

Artikli eesmärk on teada saada, kas soole viitavate sõnade kasutus peegeldab soostereotüüpe ühiskonnas ning kitsamalt spordis. Samuti soovin artikliga selgust tuua feministliku keelearenduse küsimusele eesti keeles. Vaatlen sooliselt markeeritud sõnavara veebiportaalide Delfi ja ERR spordiuudistes ning kümnendi võrra varasema keelekasutuse võrdlusena eesti keele koondkorpuse meediatekstides. Uurimisküsimused on järgmised:

1) Kui palju esineb Delfi ja ERR-i spordiuudistes sooliselt markeeritud sõnavara ja kas seda esineb rohkem meeste või naiste kohta?

2) Milliseid tähendusrühmi Delfi ja ERR-i spordiuudiste sooliselt markeeritud sõnavara väljendab?

3) Kas varasemates meediatekstides on kasutatud sarnaseid soolise markeerimise mustreid kui Delfi ja ERR-i 2020. aasta spordiuudistes ning kas sooliselt markeeritud sõnavara kasutamine on ajaga muutunud?

4) Kas saab koondkorpuse ning Delfi ja ERR-i spordiuudiste soosõnavara analüüsi näitel öelda, et feministlik keelearendus on eesti keelt puudutanud?

Artiklis kirjeldan feministliku keeleteaduse, soolise markeerimise, feministliku keelearenduse ja spordis kehtiva soohierarhia teoreetilist tausta. Feministliku lingvistika teooria läheneb keelele kriitiliselt, uurides tingimusi ning seades kahtluse alla eeldusi, millel keelenähtus põhineb (Cameron 1990: 2). Ka siinse töö üks ­väljund on sõnavara kaudu ühiskonnas ja spordis esinevat soohierarhiat kriitiliselt analüüsida. Vaatlen, kas feministlik keelearendus avaldub spordiuudiste keele­kasutuses, sest sport on üks nendest valdkondadest, kus sugude tähtsus tuleb tugevamalt esile. Tulemuste osas annan ülevaate Delfi ja ERR-i ning eesti keele koondkorpuse sooliselt markeeritud sõnavara analüüsist. Soolise markeeringuga sõnu käsitlen Kerli Puna (2006) eeskujul sooliitega algavate ja lõppevate sõnadena (mees- ja naine-lõpulised ning -algulised liitsõnad), ehkki liitsõna komponente nimetatakse põhi- ja esiosaks (Kasik 2015: 94). Tulemuste põhjal arutlen eesti keele soolise markeerimise võtete ja feministliku keelearenduse staatuse üle eesti keeles. Artikkel toetub Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööle (Kaukonen 2021).

 

1. Feministlik keeleteadus

Soovaldkonna on keeleuurimisega ühendusse viinud feministlik lingvistika, mis on tegelenud keeles väljenduvate võimuvahekordade, sugudevahelise ebavõrdsuse ja sotsiaalse kategoriseerimise uurimisega. Lähtutakse eeldusest, et keelelised tavad kipuvad olemasolevaid soohierarhiaid toetama ning et oluline sooidentiteedi konstrueerimise ja patriarhaalse ühiskonnakorra kehtestamise vahend on keel. Keelt on nähtud mehekeskse maailmapildi edasikandjana; keel ei ole sooneutraalne, vaid peegeldab maailma meeste kogemuste põhjal. (Cameron 1992: 4; Pauwels 1999) Anne Pauwels (2003: 550) põhjendab seda meeste ajalooliselt suurema osalusega keelekorralduses: meestel oli kergem osaleda keele reguleerimises, sõnastike koostamises, grammatikate kirjutamises ning muudes keeleplaneerimistegevustes, samal ajal kui naised on keele kujundamisel kaasa löönud teistsuguste rollide, näiteks laste kasvatamise ja õpetamise kaudu.

Sooliselt kallutatud või diskrimineeriva keelekasutuse tähistamiseks on feministid kasutusele võtnud seksistliku keele mõiste. Keeles võib esineda nii keelesüsteemi sisest kui ka välist seksismi. Esimene neist osutab sellele, et keel on juba oma olemuselt seksistlik, mehi normina käsitlev – näiteks inglise keeles kasutatakse sõna man paralleelset nii meessoost isendi kui ka kogu inimkonna (mankind) tähenduses, mistõttu on universaalne inimest ja inimkonda tähistav olend meessoost. Keelesüsteemi väline ehk keelekasutusest tulenev seksism aga osutab nähtusele, kus keel muutub sooliselt kallutatuks olukorras, kui pealtnäha neutraalset väljendit kasutatakse seksistlikus kontekstis. (Thomas, Wareing 1999: 67–80) Sara Mills (2008) on seksistliku keele vorme nimetanud ka otseseks ja kaudseks seksismiks. Otsest seksismi illustreerib sooliselt diskrimineerivate keeleliste markerite kasutamine, kaudne seksism on varjatum ja seda saab mõista ainult konteksti või ümbritseva diskursuse kaudu (Mills 2008: 11, 34). Artiklis lähtun keelesüsteemi sisesest seksismist, mida esindab sooliselt laetud sõnavara. Seksistlik keel võib diskrimineerivaid pilte luua ka meestest. Näiteks meediakujutustes on täheldatud kalduvust kirjeldada vaid spetsiifilisele mehetüübile vastavaid isikuid – mehi, kes on domineerivad, oma emotsioone kontrolli all hoidvad, püsisuhet kartvad, võimu ihaldavad jne (vt nt Pilvre 2009; Siibak, Kempel 2010). Seega võib keelekasutus olla käitumise kujundamise ja teatud raamidesse surumise vahend ka meeste jaoks.

 

2. Sooline markeerimine ja feministlik keelearendus

Seksistliku keele mõistet on kasutatud paljude eri elementide tähistamiseks. Nende hulka võib lugeda mitmesugused soolise markeerimise võtted, mille funktsioon on keeles eristada mees- ja naissoost referente. (Kasik 2006) Sugude väljendamise retoorika varieerub keeletüpoloogiliselt ehk keelte sisemise struktuuri alusel. Paljudes keeltes, näiteks prantsuse ja saksa keeles, eksisteerib grammatiline sugu ning nimisõnad, sealjuures ka inimest väljendavad, jagunevad klassidesse vastavalt kas meessoo, naissoo või mõnel juhul ka neutraalsuse järgi (vt Gerritsen 2002). Tüpoloogiliselt nn loomuliku sooga keeltes (ingl natural gender languages), näiteks inglise keeles, ei ole grammatilist sugu, kuid soolistatud on isikulised asesõnad. Soota keeltes (genderless languages) väljendatakse sugusid leksikaalselt, kasutades sugude eristamiseks semantilisi komponente. (Stahlberg jt 2007; Gabriel jt 2018) Ka eesti keel kuulub soota keelte hulka. Soo rõhutamiseks on eesti keeles tavaks kasutada esiteks tuletisi, mis moodustatakse naissugu tähistavate tuletus­liidetega –nna ja –tar (lauljanna, sõbranna, lauljatar), ja teiseks liitsõnu, milles väljendab sugu kas laiendosa (mees-, nais-) või põhiosa (-mees, –naine). Sugu rõhutavaid liitsõnakomponente on teisigi, näiteks esinevad härra– ja proua– (õpetajahärra, presidendiproua) või onu- ja tädi-lõpulised liitsõnad (vanaonu, arstitädi). (Hassel­blatt 2015; Kasik 2015: 243–245)

Feministlik lingvistika on tähelepanu juhtinud üldistatud maskuliinsuse probleemile. Just meessugu väljendavate sõnadega saab viidata samal ajal nii mees- kui ka naissoost isikule või kasutada neid kontekstis, kus referendi sugu pole teada. (Stahlberg jt 2007: 169; Hellinger, Bußmann 2015: 9) See meessoosõnadele geneerilise lisaomaduse andmine tugevdab feministliku kriitika järgi arusaama, et mehi käsitletakse standardina ja naisi erandlikena. Mehe kujutamine inimese prototüübina muudab naised justkui nähtamatuks; naisi defineeritakse meeste kaudu, kuid nende nähtavaks tegemine toob kaasa markeerituse. (Pauwels 2003; McConnell-Ginet 2020: 50)

Eestikeelse trükiajakirjanduse sooliselt markeeritud sõnavara on vaadelnud Kerli Puna (Olt 2004; Puna 2006). Ta märkis, et isikut tegevuse (ameti, positsiooni, rühma­kuuluvuse vms) kaudu väljendavates liitsõnades on sagedamini markeeritud vaid üks, traditsiooniliste soorollidega seotud sugu. Näiteks on suurema osa ametitega traditsiooniliselt tegelenud mehed, mistõttu on need sõnad eesti keeles meessoo­liitega (meremees, kalamees, pritsumees jne). Samuti katavad mees-lõpulised liitsõnad rohkem tegevusalasid ning täheldada võib meessoosõnade tähenduslikku üldistamist, kus sõna sooline tähendus taandub. (Puna 2006: 39, 88)

Geneeriliste meessoosõnade kasutus on vähenenud alates feministliku keelearenduse algusaegadest 1970. aastatel, kui hakati rõhutama, et tuleks vältida termineid, eesotsas ametinimetusi, mis sisaldavad meessooliidet ja annavad mõista, et mehed on norm (Pauwels 2003). Rakendatud on kaht põhilist strateegiat: esimene on keele feminiseerimine ehk rohkemate naissoosõnade või mees- ja naissoosõnade paralleelne kasutus ning teine on neutraliseerimine ehk sooneutraalsete väljendite moodustamine (Gabriel jt 2018: 845). Feministlik keelearendus on aktuaalne juba mitmes keeles. Näiteks Hollandis võeti 1980. aastatel vastu seadus, milles oli sätestatud, et töökuulutused peavad sisaldama sooliselt kaasavat keelekasutust. See viis mitmesuguste keelekasutuse sooneutraalsemaks muutmise lahendusteni (nt timmerman (m) > timmer (n) ’tisler’) (Gerritsen 2002). Inglise keeles on vähendatud geneerilise pronoomeni he kasutust ja moodustatud samuti uusi sooneutraalseid ametisõnu (nt stewardess > flight attendant ’lennusaatja’, chairman > chair, chairperson ’eesistuja’) (Romaine 2001; Mills 2008). Ka vene keeles on sooneutraalsuse kannustamiseks hakatud kasutama mees- ja naissoo grammatilisi paralleelvorme või neutraalse grammatilise soo vorme, sooneutraalset mitmuslikku pronoomenit которые (’nemad’) jne (Kirey-Sitnikova 2021). Seega on alates keelearenduse diskussioonidest meessooliitega sõnad varasemast vähem levinud.

Välja on toodud ka keelearenduse probleemkohti: näiteks Juho Oksaneni (2019) küsitluses osalejad mainisid meessooliitega ametinimetuste eelisena kasutusmugavust ja tuttavlikkust. Feminiseerimisstrateegia kriitika on osutanud sookategooria (sageli irrelevantsele) esiletoomisele ja ametisõnade feminiseerimise puhul meeste ja naiste ametite eristamisele, samuti asjaolule, et naissoosõnad võivad tahtmatult rõhutada naiste tuletamist meestest (Gerritsen 2002; Pauwels 2003; Gabriel jt 2018). Neutraliseerimisstrateegia puhul võib ette tulla, et paljud sõnad ei ole tegelikult sooneutraalsed, kuna inimesed seostavad mõningaid ameteid vaid teatud sooga, vaatamata sellele, et sõna ei sisalda sooliidet (vt Kennison, Trofe 2003: 366; Gerritsen 2002). Näiteks juhtivatel positsioonidel on sagedamini olnud mehed, mistõttu võib juht sõna esimees asemel siiski osutada pigem mehele. Seega on sooliselt markeeritud sõnade kasutamine ja tõlgendamine keerulisem, kui pealtnäha tundub.

 

3. Mehed ja naised spordis

Sport on valdkond, mis paneb sageli eriliselt rõhku mehelike traditsioonide hoidmisele (Parks, Roberton 1998: 480). Antiikolümpiamängude ajal oli sportlase kuju vastavuses eelkõige sellega, milline oli idealiseeritud mees: tugev, domineeriv, kindla­meelne ja ratsionaalne, oskuslik juht, sõdalane ja isa. Seevastu naised polnud oma füüsiliste võimete poolest loodud sportmängude ega võistlemise jaoks. (Schneider 2000: 123–124) Nii on ka aegade jooksul üha enam spordiga tegelema hakanud naised pidanud end eelkõige mehelike normide järgi kohandama (Mawson 2006).

Ehkki tänapäeval on traditsioonilisi soorolle spordis vähem, esineb endiselt soolist diskrimineerimist, eristust ja ebavõrdsust. Näiteks on palju räägitud naiste alaesindatusest treenerite ja juhtivatel positsioonidel tegutsejatena: 2015. aastal oli Euroopa Liidu liikmesriikide spordiorganisatsioonide juhtpositsioonidel naisi vaid 14%, sporditreeneritest moodustasid naised 20–30% ning seostusid rohkem naiselikuks peetavate spordialadega, nagu tantsimine, võimlemine, iluuisutamine. (EIGE 2017: 6–8) Samuti on kirjeldatud palgalõhet, kus naissportlastele makstav palk ja võistluste auhinnafond on tihtipeale meeste omast väiksemad (ERR 2015). Naiste alaesindatust on märgatud ka spordi meediakajastuses (vt nt Ólafsson 2006; Laine 2016; Cooky jt 2015).

Ka spordiuudiste keelekasutuses esildub sooline markeerimine ja sealhulgas meeste soosimine. Näiteks väljendatakse mitmeid alasid sugu esile toovate nimetustega, nagu naiste jalgpall või naiste korvpall, kuid samal ajal ei kasutata nimetusi meeste jalgpall/korvpall, sest suurem osa nendel aladel võistlejatest on olnud meessoost ja niisiis pole sugu olnud tarvis rõhutada. (Messner jt 1993)

Järgnevas analüüsis vaatlen sporditekstides ilmnevat soolise markeeringuga sõnavara.

 

4. Materjal ja meetod

Veebiportaalide Delfi ja ERR spordiuudiste soolise markeerimise analüüsimiseks vaatlesin artikleid, mis ilmusid ajavahemikus jaanuar–märts 2020. Ajavahemiku valikul sai otsustavaks 2020. aasta kevadel levima hakanud koroonaviirus – pärast seda toimus olulisi spordiüritusi vähe ja soov oli, et materjalis kajastatud info oleks võimalikult päevakajaline. Valimis oli 5032 artiklit (2709 Delfist ja 2323 ERR-ist), mis said alla laetud veebikraapimise (ingl web-scraping) meetodiga. Alla laetud artiklitest koostasin SketchEngine’i programmiga kaks eraldi korpust, millest Delfi omas oli üle 430 000 ja ERR-i omas üle 400 000 sõna. Valimi moodustasid kõik tekstid, mis vaadeldud perioodil ERR-i ja Delfi spordirubriigis ilmusid. Valdavalt oli tegu lühiuudistega, ent esines ka pikemaid ülevaateid spordisündmustest, intervjuusid, persoonilugusid jm. Spordiuudist iseloomustab info esitamine mitmeosalise plokina: uudise keskmes on detailsed kirjeldused spordisündmusest, millele lisatakse sageli tsitaate, kommentaare, intervjuusid sportlastega jm illustreerivat materjali (Hennoste 2008: 185–188).

Võrdleva materjalina kasutasin samuti SketchEngine’i kaudu eesti keele koondkorpuse ajakirjandustekstide allkorpust, mis sisaldab tekste aastatest 1990–2008 enam kui 170 miljoni sõna mahus. Analüüsi tegin SketchEngine’i funktsiooni Wordlist abil, mis võimaldab sõna- või lemmapõhist otsingut. Päringu tegemisel lähtusin lemmavormist, otsides lemmadega mees ja naine lõppevaid ning algavaid vasteid.

Analüüs ei vaadelnud uudiste sisu, vaid sõnakasutust. Meetodina kasutasin korpuslingvistikal põhinevat diskursuseanalüüsi (ingl Corpus Assisted Discourse ­Studies), mis põimib omavahel korpuslingvistika ja diskursuseanalüüsi. Keelt uuritakse (kriitilise) diskursuseanalüüsi põhimõtete alusel (vt nt Fairclough 2001; Kasik 2002; Halliday 2007: 43–65) digitaalset tekstikogu kasutades. Enamasti keskendutakse mingi diskursuse leksikaalsete, grammatiliste vm elementide statistilisele analüüsile ja keelemustrite tuvastamisele tarkvaraga. Sellele lisanduv kvalitatiivne uurimine aitab need mustrid laiemasse ideoloogilisse konteksti asetada. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse meetodi põimimine ja tõlgenduste sidumine suurendab andmete usaldusväärsust. (Baker, Levon 2015: 233; Partington jt 2013: 10–12; McEnery, Baker 2015: 2) Korpusanalüüs ei võimalda jõuda nais- ja meessoost sportlaste kujutamise keerulisemate ning varjatumate soolistatuse mustriteni; see võiks tulevikus uurimispinnast pakkuda läbinisti kvalitatiivse lähenemisega tehtud töödele. Minu eesmärk on vaadelda leksikaalseid mustreid ja seda, kuidas soomarkeeringuga sõnu kasutatakse, kas on toimunud muutusi, arvestades feministlikku keelearendust mujal maailmas ning naissportlaste suurt rolli Eesti tippspordis.

 

5. Tulemused

Järgnevalt annan ülevaate sellest, millistesse tähendusrühmadesse jagunevad uudistes esile tulnud sooliitega sõnad, esitan sõnade kasutussagedused ja lausenäiteid. Eesti keele liitsõnamoodustus põhineb asjade, nähtuste, tegevuste jms nimetamisel mõne iseloomuliku seose kaudu, mis võib olla nii otsene, kaudne kui ka sarnasussuhtele toetuv (EKG I: 407). Seega võtsin sõnade semantilise liigitamise aluseks liitsõna täiend- või põhiosaga märgitud valdkonna, mis iseloomustab mees- või naissoost isikut. Kasutussagedustest keskendusin absoluutsagedustele ehk sõnesagedusele (token frequency) (Brezina 2018: 42). Samuti vaatlesin eri lemmade arve ehk tüübisagedusi (type frequency) (Stefanowitsch 2020: 312).

 

5.1. Sooliselt markeeritud sõnad Delfi ja ERR-i spordiuudistes

5.1.1. Mees-lõpulised liitsõnad

Tabel 1. Delfi ja ERR-i mees-lõpuliste liitsõnade tähendusrühmad ja kasutussagedused (osakaal on esitatud sulgudes).

Tähendusrühm

Sagedus Delfis

Sagedus ERR-is

Kokku

Eri sõnu

Näiteid sõnadest

Spordiala

170 (43%)

89 (38%)

259 (41%)

22

mängumees, rallimees, hokimees, spordimees

Saavutused

99 (25%)

58 (25%)

157 (25%)

16

üleplatsimees, rekordimees, võidumees, medalimees,

Kõrge positsioon

48 (12%)

40 (17%)

88 (14%)

8

põhimees, ninamees,
tippmees
, väljakuperemees

Sportmängusisene positsioon

39 (10%)

22 (9%)

61 (10%)

11

tagamees, varumees,
keskväljamees
, ründemees

Muu tegevusala

34 (9%)

17 (7%)

51 (8%)

14

hooldemees, turvamees, määrdemees, vilemees

Tulevikupotentsiaal

3 (0,7%)

3 (1%)

6 (1%)

1

tulevikumees

Suhted

2 (0,9%)

2 (0,3%)

1

väimees, naabrimees

Vanus

1 (0,2%)

1 (0,2%)

2

täismees

Kokku

394 (100%)

232 (100%)

626 (100%)

75

Spordiuudiste mees-lõpuliste liitsõnade 626 esinemisjuhust eristus kaheksa tähendusrühma (vt tabelit 1), kokku kasutati 75 eri sõna. Meessoost isikut markeeriti kõige rohkem spordiala kaudu – Delfis 170 ja ERR-is 89 korda. Selles tähendus­rühmas oli ka eri sõnu kõige rohkem. Nende sõnade täiendosa osutas kas mõne spordiala ametlikule nimetusele (rallimees, hokimees, autospordimees jne), kõne­keelsele nimetusele (vutimees) ja ümberütlevale nimetusele või metonüümiale, mis kujutab endast mõiste, siin kontekstis spordiala, kirjeldamist tähendusülekande kaudu (rooli­mees, paaristõukemees, sangpommimees, viskemees jne). Sellesse rühma kuulub ka mõlema portaali kõige sagedam liitsõna, 158 korral kasutatud mängumees (näide 1), mis viitab võistkondliku spordialaga, eelkõige pallimänguga tegelevale mehele. Sagedamini markeeritud spordialadest olid esindatud ralli või autosport (kokku 34 esinemis­korda), mida tähistati sõnadega rallimees (näide 2), roolimees, autospordimees ja WRC-mees, ning jooksmine, mida illustreeris 23 korda esinenud jooksumees.

(1) „Janari-suguseid mängumehi on vähe, neid on raske leida ja selliseid sünnib harva,” nentis Mutle. (Delfi 6. I)

(2) Üldvõidu eest heitlevad rallimehed olid seekordsel 477-kilomeetrisel jõuproovil neist selgelt maas. (ERR 13. I)

Sageduselt järgmise tähendusrühma moodustasid sõnad, mis rõhutasid sportlase isiklikku edu või saavutusi, nagu rekordimees, võidumees (näide 3), edurivimees, üllatus­mees. Sagedaim meessoo markeeringuga noomen oli selles tähendusrühmas 102 korda esinenud üleplatsimees (näide 4) ja see tähistas sportlast, kes võistkonnas kõige paremaid tulemusi näitab – korve viskab või väravaid lööb. Sellesse rühma kuuluvad ka autasule või pjedestaalikohale viitavad liitsõnad – näiteks hõbedamees, pronksimees, kullamees ja pronksmedalimees.

(3) Ka tänane võidumees Johannes Thingnes Bö tunnistas, et Claude’i peres juhtunu jättis tema esitusele oma jälje. (Delfi 23. I)

(4) Raptorsi parim oli Serge Ibaka, kes viskas üleplatsimehena 28 punkti ja võttis üheksa lauapalli. (ERR 13. II)

Kõrget positsiooni tähistavate mees-lõpuliste liitsõnade täiendosaga osutati meessoost isiku figureerimisele kas spordis või millegi eesotsas üldisemalt. Selles tähendus­rühmas olid nii Delfi kui ka ERR-i uudistes märgatavalt kõige sagedamad sõnad esimees ja põhimees (näide 6), mida kasutati tähenduses ’põhimängija, põhikoosseisu kuuluv mees’. Spordikonteksti iseloomustasid ka väljakuperemees (näide 6), mis illustreerib oma koduväljakul mängivat meest või võistkonda, ja tippvilemees, mis tähistab osavat kohtunikku. Ninamees osutas eestvedajale, tippmees oma saavutustega tipptasemeni küündinud sportlasele.

(5) Saarlaste heas hoos on kõigi põhimeeste panus ühtlaselt suur. (ERR 7. II)

(6) Teadaolevatest võistlustest ootab meeskonda ees 5.-9. juunini Balti turniir Lätis, maavõistlused Valgevenega 9. ja 11. oktoobril Eestis ning novembrikuine ­EM-valikturniir Iirimaal, kus lisaks väljakuperemeestele ootavad meid ees lahingud Poola ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. (Delfi 28. I)

Sportmängusisese positsiooni tähendusrühma liigitasin sõnad, mis osutasid sportlase asetusele või rollile mingi sportmängu sees. Niisugused sõnad olid eelkõige seotud jalg- või korvpalliga, sest nendel aladel on kindel rollijaotus ja igal sportlasel ülesanne, mille põhjal arvestatakse tema platsil liikumist: näiteks ründemees, keskväljamees, nurgamees, põhitagamees. Kõige sagedamad olid 19 korda esinenud tagamees (näide 7) ja 15 korda esinenud vahetusmees. Paljude sõnadega osutati vahetus- või varumängijale, näiteks vahetusmees, pingimees, varumees.

(7) Eelmisel hooajal BC Kalev/Cramos mänginud 26-aastane ameeriklasest tagamees Tony Wroten siirdus poolakate Wloclaweki Anwilist Hispaania kõrgliigaklubisse Badalona Joventut. (Delfi 30. I)

Absoluutsageduse poolest järgnes muule tegevusalale osutavate sõnade tähendusrühm. Selles rühmas kasutatud mees-lõpuliste liitsõnade täiendosa osutas alale, millel kas 1) ei olnud seost spordivaldkonnaga (näiteks töömees, kaupmees, ärimees) või 2) seos spordivaldkonnaga oli olemas, ent see ei puudutanud konkreetset spordiala, vaid viitas mõnele muule rollile (näiteks hooldemees, vilemees, halloomees). Sagedamate sõnade hulgas olid kümme korda esinenud hooldemees (näide 8), üheksa korda esinenud turvamees ja kaheksa korda esinenud määrdemees (näide 9).

(8) Aga rääkides juba natuke Indrekuga (Tobrelutsuga, Eesti koondise peatreeneriga – toim.), siis ilmselgelt on meil tänasel päeval puudu spetsialistidest: korralikust lasketreenerist, ühest või kahest hooldemehest ja korralikust lihvimasinast, mis täna on kõikidel meil konkureerivatel maadel olemas. (ERR 23. II)

(9) Eelmisel nädalal X-Mängudel freestyle-suusatamises kaks kuldmedalit võitnud Kelly Sildaru ja tema mänedžer Michael Spenceri arusaamad lähevad isikliku määrdemehe ja füsioterapeudi asjus lahku. (Delfi 31. I)

Tulevikupotentsiaali väljendati nii Delfi kui ka ERR-i tekstides ühe sõnaga – ­tulevikumees (näide 11) –, mis esines mõlemas korpuses kokku kuus korda. Tuleviku­meheks nimetati (noort) sportlast, kelle head oskused ja sooritused nii treeningutel kui ka võistlustel on andnud põhjuse temalt tulevikus suurt edu oodata.

(10) Talendika tulevikumehe sõnul peaks kõrgemal tasemel tema plussiks olema skoorimine ja poolteist-kaks aastat on tööd tehtud selle nimel, et temast saaks väga ohtlik viskaja. (ERR 28. I)

Üksikuid sõnu oli spordiuudiste tekstides ka suhete (väimees, naabrimees) ja vanuse märkimiseks (täismees).

Paljude mees-lõpuliste spordisõnade puhul on märgata soolise tähenduse taandumist. See väljendus näiteks spordiajakirjanike otsuses kasutada isikule viitamiseks meessoosõnu põhimees tähenduses ’põhimängija’, jooksumees tähenduses ’jooksja’, spordimees tähenduses ’sportlane’ jne. Just ametid ja positsioonid seostuvad stereotüüpsete ja sageli traditsioonipõhiste eeldustega meeste ja naiste soorollidest (Hellinger, Bußmann 2015: 12). See illustreerib mõnevõrra traditsioonilist käsitlust spordist kui mehelikust alast, sest on normipärasem ja juurdunum, et tüüpiline sportlane on meessoost, ja seetõttu on meessoo markeeringuga sõnade moodustamine keele­kasutajate jaoks ka loomulikum.

 

5.1.2. Naine-lõpulised liitsõnad

Delfi ja ERR-i uudiste naine-lõpuliste liitsõnade tähendusrühmi, kasutussagedusi ja eri sõnade arve näitab tabel 2.

Tabel 2. Delfi ja ERR-i naine-lõpuliste liitsõnade tähendusrühmad ja kasutussagedused (osakaal on esitatud sulgudes).

Tähendusrühm

Sagedus Delfis

Sagedus ERR-is

Kokku

Eri sõnu

Näiteid sõnadest

Sportmängusisene

positsioon

5 (36%)

13 (62%)

18 (51%)

1

ankrunaine

Saavutused

3 (21%)

6 (29%)

9 (26%)

4

(eks)rekordinaine, üllatusnaine, pronksinaine

Spordiala

5 (36%)

1 (5%)

6 (17%)

5

laskesuusanaine, epeenaine, murdmaanaine, korvpallinaine, hokinaine

Kõrge positsioon

1 (7%)

1 (5%)

2 (6%)

2

esinaine, eliitnaine

Kokku

14 (100%)

21 (100%)

35 (100%)

12

Naine-lõpulisi liitsõnu kasutati kordades vähem kui mees-lõpulisi, samuti esines vähem eri sõnu (kokku 12). Naine-lõpuliste liitsõnade tähendusrühmi oli kokku neli. Kõige suurema kasutussagedusega väljendati sportmängusisest positsiooni, mida esindab liitsõna ankrunaine (näide 11), mis osutab teatevõistlusel viimasena startinud naisele.

(11) Põnevas finišiheitluses edestas norralannade (0+5) viimast vahetust sõitnud Maren Bakken Itaalia (0+10) ankrunaist Rebecca Passlerit 1,4 sekundiga, pronksi võitis Saksamaa (0+4; +20,8). (ERR 28. I)

Saavutuste tähendusrühma sõnad osutavad sportlase isiklikule edule, kirjeldades naissoost sportlast parima tulemuse (rekordinaine, eksrekordinaine) või auhinnalise koha (pronksinaine) kaudu. Kõige sagedam sõna oli kuus korda esinenud rekordinaine (näide 12).

(12) Eesti vasaraheite rekordinaine Anna Maria Orel teatas sotsiaalmeedias, et on suhtes tõstja Mart Seimiga. (Delfi 16. I)

Nagu ka mees-lõpuliste liitsõnade puhul oli erinevaid naine-lõpulisi sõnu kõige rohkem spordiala tähendusrühmas, mille kasutussagedused olid võrreldes meessoosõnadega kõvasti väiksemad. Siia kuuluvad naissoosõnad olid laskesuusanaine, epeenaine, korvpallinaine, murdmaanaine ja hokinaine; kõige sagedam sõna esines kaks korda ning see oli laskesuusanaine (näide 13), ülejäänud esinesid vaid korra.

(13) Eesti laskesuusanaisi kimbutab täna algava Oberhofi MK-etapi eel kõhuviirus. (Delfi 9. I)

Kõrge positsiooni väljendamiseks kasutati Delfi ja ERR-i uudistes kaht naine-lõpulist liitsõna: esinaine ja eliitnaine, mõlemad esinesid ühe korra.

Üldistavalt võib öelda, et spordiuudiste soolise markeeringuga lõppev sõnavara sisaldab kvantitatiivset ebasümmeetriat. Palju rohkem tuuakse markeeritud sõnavaraga esile meessoost sportlasi: erinevaid mees-lõpulisi liitsõnu oli Delfis ja ERR-is kokku 75, naine-lõpulisi vaid 12. Samuti on suured vahed kasutussagedustes: kui mees-lõpuliste liitsõnade absoluutsageduste summa oli 626, siis naine-lõpulistel 35 ehk ligikaudu 18 korda väiksem. Kõikidest sooliitega lõppevatest sõnadest moodustasid meessoosõnade kasutussagedused 95%.

Sooliitega lõppevate sõnade kasutussageduse omavahelises võrdluses esildub sportmängusisese positsiooni tähendusrühm, kus naine-lõpuliste liitsõnade osakaal küündib veidi üle 20%. Selle põhjustab sõna ankrunaine ülekaalukas kasutamine ERR-i tekstides. Ülejäänud tähendusrühmades jääb naissoosõnade osakaal alla 10%. Meessugu tähistavad liit­sõnad väljendasid ka muid tegevusalasid, tulevikupotentsiaali, suhteid ja vanust, mida naissoosõnad ei markeerinud. Kahest portaalist oli sooliselt veidi tasakaalukam keelekasutus ERR-is.

 

5.1.3. Mees– ja nais-algulised liitsõnad

Sõnale sooliseks eristamiseks lisatud nais– või mees-esikomponent täpsustab tavakasutuses sooneutraalse põhisõna tähendust (Puna 2006: 69; Hasselblatt 2015: 133). Kuna Delfi ja ERR-i spordiuudiste mees– ja nais-algulised liitsõnad osutasid põhiliselt mingi spordialaga tegelevale isikule, vaatlen mees- ja naissoosõnu koos (vt tabelit 3).

Tabel 3. Delfi ja ERR-i mees– ja nais-alguliste liitsõnade kasutussagedused (osakaal on esitatud sulgudes).

Liitsõnad

Sagedus Delfi-is

Sagedus ERR-is

Kokku

Eri sõnu

Näiteid sõnadest

mees-algulised

30 (38%)

49 (42%)

79 (40%)

17

meessportlane, meesmängija, meestennisist, meessõitja, meesujuja, meeskarateka

nais-algulised

49 (62%)

68 (58%)

117 (60%)

26

naissportlane, naistennisist, naismängija, naiskergejõustiklane, naisjooksja

Kokku

79 (100%)

117 (100%)

196 (100%)

43

Soomarkeeringuga algavate sõnade hulgas on naissoosõnade kasutussagedus suurem, moodustades 60%. Ka naissugu tähistavaid eri sõnu on rohkem ja seega nais-alguliste liitsõnade kasutusala laiem. Kahe portaali võrdluses on naissoo­sõnade osakaal pisut suurem ERR-is. Peaasjalikult osutasid liitsõnade põhiosad teatud spordi­alale, kuid oli ka vanuseklassi (meesjuunior, naisjuunior, meesseenior), rühmakuuluvuse (naisliige, naiskoondislane), heade oskuste (naisproff) ja muu ameti märkimist (meesnäitleja). Kõige sagedam nii mees– kui ka nais-alguliste liitsõnade põhiosa oli –sportlane: meessportlane esines 30 ja naissportlane 35 korda.

Paljude mees– ja nais-esikomponendiga liitsõnade kasutuskontekstiks on parimate sportlaste valimine või selle väljakuulutamise auhinnagala (näited 14–16).

(14) Aasta naissportlaseks valitud Kelly Sildaru teenis esikoha kõikidest hääletustest. (Delfi 5. I)

(15) Esimeseks külaliseks 2019. aasta Eesti parim meesjalgrattur Alo Jakin. (Delfi 8. I)

(16) Parima meesujuja tiitli pälvis Daniel Zaitsev, kes treenib samuti Garanti Spordi­klubis Dmitri Kapelini käe all. (ERR 12. I)

Esikomponendi lisamise eesmärk on vastassugupoolega seonduvatele elukutsetele siirdunud mehe või naise tähistamine, mistõttu annab seesugune markeerimine märku oletatavast normist kõrvalekaldumisest (Romaine 2001: 158; Puna 2006: 75). Nais-alguliste liitsõnade ülekaal spordiuudistes justkui kinnitab, et sportlane on ­traditsioonilise arusaama järgi mees ja naine on pigem normist kõrvalekalle, nõudes sagedamini markeerimist. Sellegipoolest esines märkimisväärselt palju mees-algulisi liitsõnu, mis näitab, et ka meeste puhul võib vaja olla esikomponendiga markeerimist. Kontekstist selgus, et spordiuudistes kasutatakse soolist esikomponenti neutraalses ja mitteseksistlikus tähenduses: selle eesmärk on eri võistlusklassides sportlase tähistamine, sest naised ja mehed võistlevad spordis eraldi.

 

5.1.4. Sooneutraalsed sõnad

Vaatlesin lisaks mõningaid sooneutraalseid sõnu Delfi ja ERR-i spordiuudistes, et tuvastada, kui palju kasutust leiavad soomarkeeringuga sõnade alternatiivid ja mis on nende osakaal. Valisin meessoosõnade alusel kuus noomenit: mängija, sportlane, rallisõitja, tulevikulootus, põhimängija ja rekordiomanik. Kasutussagedustest annab ülevaate tabel 4. Sulgudes on võrdluseks sama esiosaga mees-lõpuliste sõnade esinemis­sagedus.1

Tabel 4 näitab, et kõige suurema kasutussagedusega on sooneutraalsed sõnad sportlane ja mängija. Võrreldes meessoosõnadega oli suurem osakaal sõnadel ralli­sõitja ning tulevikulootus (näide 17). Mees-liitelisena domineerisid aga sõnad põhimees, mille alternatiiv põhimängija (näide 18) oli väiksema osakaaluga (19%), ja rekordimees, mille sooneutraalne vaste rekordiomanik esines vähem (17%). Rekordi­mehe alternatiiv on ka rekordipüstitaja, mis esines mõlemas portaalis kokku kaks korda.

(17) Hollandlastel oli oma kolmanda numbrina vastu panna nende tulevikulootus, alles 16-aastane Nadia Choukri. (ERR 12. II)

(18) Transist on juba lahkunud Tanel Tamberg ning mitmed aasta tagasi klubiga liitunud põhimängijad eesotsas Marko Meeritsa, Eric McWoodsi ja Joseph Salistega. (ERR 6. I)

Tabel 4. Delfi ja ERR-i spordiuudiste sooneutraalsete sõnade kasutussagedused ja osakaalud.

Sõna

Sagedus

Osakaal

Delfi

ERR

Kokku

mängija

(mängumees)

577

(120)

512

(38)

1089

(158)

87%

(13%)

sportlane

(spordimees)

334

(3)

370

(3)

704

(6)

99%

(1%)

rallisõitja

(rallimees)

29

(17)

3

(6)

32

(23)

58%

(42%)

tulevikulootus

(tulevikumees)

10

(3)

9

(3)

19

(6)

76%

(24%)

põhimängija

(põhimees)

4

(16)

2

(10)

6

(26)

19%

(81%)

rekordiomanik

(rekordimees)

3

(10)

(5)

3

(15)

17%

(83%)

Põhjus, miks mõningaid sooneutraalseid sõnu kasutatakse niivõrd palju rohkem kui nende meessooliitega vasteid, seisneb selles, et tegu on ametliku isikule viitava sõnavaraga, samal ajal kui mees-lõpulised liitsõnad tähistavad pigem kõnekeelt. Nagu Jeanne Le Lameri (2012) uurimusest ilmnes, siis sooliselt neutraalseid vorme ei tajuta sageli meessoovormide alternatiividena, vaid n-ö „täieõiguslike sõnadena, millel on omaette ajalugu, tähendus ja konnotatsioonid” (Le Lamer 2012: 62). Seega ei saa siinkohal kindlalt väita, et feministlik keelearendus spordivaldkonda mõjutanud oleks. Kuna eesti keeles ei ole olnud diskussiooni keelearenduse üle, ei ole see tõenäoliselt saanud mõjutada ka ajakirjanike sõnavalikut. Küll aga on tähelepanuväärne, et ehkki mõningate sooneutraalsete sõnade kasutamine on ülekaalus, kasutatakse naissoovorme spordiuudistes siiski väga vähe, nagu oli näha naine-lõpuliste liitsõnade vaatlusest.

 

5.2. Delfi ja ERR-i spordiuudiste ning eesti keele koondkorpuse soosõnavara võrdlus

Vaatlesin sooliselt markeeritud sõnu ka eesti keele koondkorpuse meediatekstides aastatest 1990–2008, et teada saada, kas varasemate sporditekstide soolise markeerimise mustrites võib täheldada erinevusi. Lemmaga mees või naine lõppevate ja algavate sõnade hulgast sorteerisin välja spordikontekstile osutavad. Koondkorpuse soosõnade tähendusrühmadest annab ülevaate tabel 5.

Koondkorpuse kõige sagedam mees-lõpuline liitsõna oli 1090 korda esinenud mängumees ning kõige sagedam naine-lõpuline sõna 67 korda esinenud ankrunaine. Erinevaid naine-lõpulisi liitsõnu esines koondkorpuses aga rohkem, mis osutab naissoosõnade pisut laiemale kasutusalale varasemates meediatekstides.

Silma hakkas talisporti tähistavate nii mees– kui ka nais-esikomponendiga liitsõnade rohkus (meessuusataja, meesuisutaja, meesmurdmaasuustaja jne), nais-esikomponendi puhul domineeris ka kergejõustik (naiskergejõustiklane, naisjooksja, naisvõistleja jne). Samuti on huvitav, et kui maadlus- või jõuspordile osutati mitme naissoosõnaga (naisjudokas, naismaadleja, naistõstja jne), siis nendele spordialadele viitavaid meessoosõnu ei leidunud. Samuti kasutati koondkorpuse spordiuudistes nais– ja mees-algulisi liitsõnu sugude neutraalseks eristuseks. Niisiis sõnavara koostist vaadates ei ole soolist markeerimist puudutav keelekasutus Delfi ja ERR-i tekstides muutunud.

Tabel 5. Eesti keele koondkorpuse soolise markeeringuga sõnade tähendusrühmad.

Liitsõnad

Eri sõnu

Tähendusrühmad ja näitesõnad

mees-lõpulised

109

spordiala (mängumees, rallimees, suusamees);
sportmängusisene positsioon (
tagamees, vahetusmees, varumees);
saavutused (
võidumees, kullamees, edurivimees);
positsioon (
tippmees, põhikoosseisumees, nullimees);
muu tegevusala (
hooldemees, määrdemees, vilemees);

tulevikupotentsiaal (tulevikumees)

naine-lõpulised

20

saavutused (rekordinaine, võidunaine, pronksinaine);
spordiala (
epeenaine, korvpallinaine, suusanaine);
sportmängusisene positsioon (
ankrunaine);
kõrge positsioon (
väljakuperenaine)

mees-algulised

28

spordiala (meessportlane, meessuusataja, meesmängija, meesrattur)

nais-algulised

56

spordiala (naissportlane, naistennisist, naistreener, naisjooksja)

Et vaadelda sõnesageduste võimalikke muutusi, kasutasin peale absoluutsageduse suhtelist ehk normaliseeritud sagedust, mis võimaldab võrrelda sagedusi kahe erineva suurusega korpuse vahel. Suhtelise sageduse arvutamiseks kasutasin valemit (Brezina 2018: 43):

Kuna Delfi ja ERR-i korpuste sõnade arv oli kokku ligi 840 000 ning koond­korpuse ajakirjandustekstide alamkorpus üle 170,5 miljoni, siis kasutasin normaliseerimisbaasiks sagedust 10 000 sõna kohta. Korpuste võrdlus on esitatud tabelis 6.

Tabel 6. Delfi ja ERR-i spordiuudiste ning eesti keele koondkorpuse soomarkeeringuga sõnade kasutussageduste võrdlus.

Liitsõnad

Delfi ja ERR

Koondkorpus

Absoluutsagedus

Suhteline sagedus

Osakaal

Absoluutsagedus

Suhteline sagedus

Osakaal

mees-lõpulised

626

7,47

95%

20 008

1,17

98%

naine-lõpulised

35

0,42

5%

431

0,02

2%

mees-algulised

79

0,94

40%

1508

0,09

35%

nais-algulised

117

1,40

60%

2838

0,17

65%

Ka koondkorpuses on sooliitega lõppevatest sõnadest ülekaalus mees-lõpulised liitsõnad, moodustades kogu nimetatud sõnavararühmast 98%, kuid on näha naine-lõpuliste liitsõnade osakaalu väikest suurenemist. Sooliitega algavate sõnade seas on rohkem aga nais-algulisi (65%). Soosõnade suhteline sagedus on suurem Delfi ja ERR-i korpustes. Sellest võib järeldada, et soolist markeerimist on aja jooksul juurde tulnud ja kasvanud on soov kasutada liitsõnu, mille põhiosa tähistab sugu. Hii-ruut testi järgi on mees– ja naine-lõpuliste liitsõnade kasutuse erinevus korpuste lõikes ka statistiliselt oluline: (= 21 100) = 30,1, p = 0,00001.

Sooliitega algavate sõnade suhtelised sagedused on Delfi ja ERR-i korpustes samuti suuremad. Silma hakkab aga mees-alguliste liitsõnade osakaalu suurenemine. Samuti ilmneb asjaolu, et kõigis korpustes on mees– ja nais-alguliste liit­sõnade vahekord võrdsem kui mees– ja naine-lõpulistel liitsõnadel. Sooliitega algavate sõnade kasutuse erinevus korpustes hii-ruut testi põhjal aga statistiliselt oluline ei ole:  (= 4542) = 2,59, p = 0,1073.

Ehkki vaadeldud korpused olid mahu poolest küllaltki erinevad, on siiski muutused olemas. Statiliselt oluliseks osutus mees– ja naine-lõpuliste sõnade kasutuse erinevus. Soosõnavara sagenenud kasutus Delfi ja ERR-i korpustes võib osutada spordiuudiste eripärale, sest koondkorpuse materjali hulgas võis olla ka muid tekste. Tõenäoliselt annaks täpsemaid vastuseid koondkorpuse võrdlemine veidi suurema, näiteks 2017. või 2019. aasta ühendkorpuse meediatekstide alamkorpusega.

 

6. Diskussioon ja kokkuvõte

Eelneva analüüsi põhjal võib eestikeelsete spordiuudiste soolise markeerimise ja feministlikku keelearendust puudutava arutelu kohta teha mitmesuguseid järeldusi.

Kui vaadata nii Delfi ja ERR-i spordiuudiste kui ka koondkorpuse mees– ja naine-lõpulisi spordisõnu, hakkab esimese asjana silma suur vahe kasutussagedustes: naissoo markeeringuga lõppevate sõnade esinemisprotsendid on kordades väiksemad, moodustades näiteks Delfis ja ERR-is vaid 5%. Selle taga on tõenäoliselt asjaolu, mille tõi välja juba Kerli Puna (2006) oma magistritöös: eelkõige ametisõnadega peegeldab eesti keel ühiskonnas levivat arusaama traditsioonilistest soorollidest ning spordivaldkond on üks selle käsitluse ilmestaja. Kuna väga paljude ametitega, sealhulgas spordiga on traditsiooniliselt tegelenud vaid mehed, on seesugused sõnad saanud traditsioonilistel põhjustel külge meessugu väljendava sõnaosise. See käsitlus tundub kehtivat ka praegu ning ajakirjanikud oma keeleliste valikutega muudavad selle püsivamaks.

Mees-lõpuliste liitsõnade domineerimine sooliitega lõppevate sõnade hulgas kõneleb nende selgest leksikaliseerumisest. Samal ajal väärivad tähelepanu mõningad mees-lõpulised liitsõnad, mis on n-ö uusmoodustised (nt põhimees, jooksumees, sangpommimees, halloomees). Nende sõnade puhul on selge, et esile tuua on tahetud meessugu, kuna loomulikum oleks olnud väljenduda sooneutraalse sõnaga. Põhjus, miks ajakirjanikud seesuguseid sõnu on moodustanud ja kasutanud ning millele nimetatud nähtus osutab, ei ole päris selge, kuid võib arvata, et need on pigem kõnekeelsed. Näiteks mõlema ajaperioodi korpuse kõige sagedama sõna mängumees seletuses on EKI ühendsõnastikus märge, et tegu on kõnekeelse sõnaga. Uute mees-lõpuliste liitsõnade moodustamise ja kasutamise taga näib olevat ka asjaolu, et sportlasi ollakse harjunud kirjeldama eelkõige meessoo ja mehelike omaduste järgi, niisiis ei ole keelekasutajate teadvusesse kinnistunud naine-lõpuliste liitsõnade moodustamine ja kasutamine. Seda kinnitab tõik, et mõningatest meessoosõnadest leidsid Delfis ja ERR-is rohkemgi kasutust sooneutraalsed terminid, kuid naine-lõpuliste liitsõnade kasutussagedused jäid siiski selle kõrval väikesteks. Mees-lõpuliste liit­sõnade produktiivsus võib samuti olla põhjustatud meessoost spordiajakirjanike ülekaalust – mehed mõtlevad sagedamini, et inimest esindab eelkõige meessoost isik, ja seesugust mõtlemist võivad mõningad keelelised vormid taaskäivitada (vt nt Hamilton 1991; Kaufmann, Bohner 2014: 12; Redl jt 2021).

Spordiuudiste soomarkeeringuga lõppevate ja algavate sõnade kasutuse võrdlusest näib, et spordivaldkonnas markeeritakse naissoost sooritajat sagedamini ees­liitega, sest see on neutraalne viis markeerida naissoost sportlast. Varasemad katsed teiste keelte põhjal (vt nt Oksanen 2019; Merkel 2012) on tuvastanud, et (geneeriliste) mees-lõpuliste sõnade naissooliitega alternatiive ei pea keelekasutajad mugavaks. Sageli omistatakse naissooliitega väljendatud ameti esindajale madalam staatus ning mõnikord võib naine-lõpuliste versioonide puhul algne tähendus muutuda või sõna külge saada teistsuguse tähendusvarjundi (Mills 2008). See seletaks, miks eelistatakse spordinaise asemel naissportlast. Kui meessooliitega sõnade sooline tähendus võib taanduda, siis naine-lõpulised sõnad võivad vastupidi sugu asjakohatult rõhutada. Analüüs näitas, et nais-esikomponendi kasutamist on soolise tasakaalustamise ja neutraalsuse eesmärgil kasutanud eelkõige ERR.

Võrdlus koondkorpusega näitas, et ajapikku on vajadus markeeritud sõnavara kasutada suurenenud. Naine-lõpuliste liitsõnade osakaalu mõningane suurenemine võib olla põhjendatud naissportlaste hulga kasvuga. Sooliitega algavate sõnade puhul oli märgata aga mees-alguliste sõnade osakaalu suurenemist. Kui traditsiooniliselt kasutatakse soolist esiosist rohkem selleks, et tähistada meeste ametitele siirdunud naisi, siis näib, et üha rohkem leiab kasutust ka meeste tähistamine liitsõna esiosaga. Selle põhjus võib samuti olla naiste laialdasem ligipääs mitmesugustele spordi­aladele.

Kui vaadata Delfi ja ERR-i spordiuudiste ning eesti keele koondkorpuse spordi­kategooriat puudutavat soosõnavara feministliku keelearenduse kontekstis, siis näib, et see ei ole eriti tugevalt eesti keelt ja kitsamalt (spordi)meediakeelt mõjutanud. Väga vähe leidus mees-lõpuliste liitsõnade kõrval naine-lõpulisi paralleelvariante. Mõningaid sooneutraalseid sõnu kasutati spordiuudistes rohkem kui meessoole viitavaid, kuid kuna tegu on niivõrd ametlike ja kinnistunud sõnadega, on ebatõenäoline, et ajakirjanikud on neid kasutanud kindla eesmärgiga väljenduda soo­neutraalselt. Seda kinnitab asjaolu, et eesti keeles ja ühiskonnas pole feministliku keele­arenduse diskussiooni peaaegu olnud, mistõttu ei ole see saanud mõjutada ka ajakirjanike keelelisi valikuid. Eesti keeles on pisut produktiivsemat kasutust leidnud esi­komponendiga naissoo markeerimine, mis väljendab neutraalset sugude eristust, teisalt aga toidab arusaama, et keel peegeldab traditsioonilisi soorolle ja stereotüüpe, mille järgi on naised paljudel ametitel, näiteks ka spordis, teisejärgulised. Arvestades kõiki eesti keele eripära puudutavaid aspekte, keelearenduse poolt- ja vastuargumente ning seniseid sõnavõtte eesti keele sõnavara soolistatusest kui pseudo­probleemist või kui millestki, mille asemel tuleks keskenduda keelevälise seksismi vähendamisele (vt nt Põhjala 2013; Pakosta 2021), jääb endiselt õhku küsimus, kas eesti keel üldse vajab feministlikust keelearendusest kannustatud muutusi ja muu hulgas rohkemate naissoosõnade ilmnemist keelekasutuses. Sooviksin artikliga eesti keeles selle diskussiooni algatada ja kasutaksin siinkohal keeleteadlase Deborah Cameroni seisu­kohta (Cameron 1995: 136), et keelearendus ei ole puhtalt poliitilise korrektsuse, vaid asjakohasuse küsimus.

Elisabeth Kaukonen (snd 1995), MA, Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant (Jakobi 2, 51005 Tartu), elisabeth.kaukonen@gmail.com

1 Naine-lõpulisi liitsõnu ei ole tabelisse kaasatud, sest vastavuses olevatest esines vaid rekordi­naine.

Kirjandus

VEEBIVARAD

EKI ühendsõnastik. https://sonaveeb.ee

SketchEngine. https://www.sketchengine.eu

 

KIRJANDUS

Baker, Paul; Levon, Erez 2015. Picking the right cherries? A comparison of corpus-based and qualitative analyses of news articles about masculinity. – Discourse & Communication, kd 9, nr 2, lk 221–236. https://doi.org/10.1177/1750481314568542

Brezina, Vaclav 2018. Statistics in Corpus Linguistics: A Practical Guide. Cambridge: Cam­bridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316410899

Cameron, Deborah 1990. Introduction: Why is language a feminist issue? – D. Cameron, Feminist Critique of Language. New York–London: Routledge, lk 1–28.

Cameron, Deborah 1992. Feminism and Linguistic Theory. London: MacMillan Press Ltd. https://doi.org/10.1007/978-1-349-22334-3

Cameron, Deborah 1995. Verbal Hygiene. (Routledge Linguistics Classics.) New York–London: Routledge.

Cooky, Cheryl; Messner, Michael A.; Musto, Michela 2015. “It’s Dude Time!”: A quarter Century of excluding women’s sports in televised news and highlight sports. – Communication & Sport, kd 3, nr 3, lk 261–287. https://doi.org/10.1177/2167479515588761

EIGE 2017 = European Institute for Gender Equality 2017. Gender in Sport. Luxembourg: Publications Office of the European Union. https://doi.org/10.2839/723087

EKG I = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika. Kd I. Morfoloogia. Sõnamoodustus.Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1995.

ERR 2015 = Võrdõigusvolinik: parimate nais- ja meessoost rahvasportlaste autasud peavad olema võrdsed. – ERR-i spordiportaal 13. IX. https://sport.err.ee/75530/vordoigusvolinik-parimate-nais-ja-meessoost-rahvasportlaste-autasud-peavad-olema-vordsed

Fairclough, Norman 2001. Language and Power. London: Pearson Education Ltd.

Gabriel, Ute; Gygax, Pascal M.; Kuhn, Elisabeth A. 2018. Neutralising linguistic sexism: ­Promising but cumbersome? – Group Processes & Intergroup Relations, kd 21, nr 5, lk 844–858. https://doi.org/10.1177/1368430218771742

Gerritsen, Marinel 2002. Towards a more gender-fair usage in Netherlands Dutch. – Gender Across Languages: The Linguistic Representation of Women and Men. Kd 2. (IMPACT: Studies in Language, Culture and Society 10.) Toim Marlis Hellinger, Hadumod Bußmann. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, lk 81–108. https://doi.org/10.1075/impact.10.10ger

Halliday, Michael A. K. 2007. Language and Society. (The Collected Works of M.A.K. Halliday 10.) Toim Jonathan J. Webster. London–New York: Continuum.

Hamilton, Mykol C. 1991. Masculine bias in the attribution of personhood: People = Male, Male = People. – Psychology of Women Quarterly, kd 15, nr 3, lk 393–402. https://doi.org/10.1111/j.1471-6402.1991.tb00415.x

Hasselblatt, Cornelius 2015. The representation of gender in Estonian. – Gender Across Languages. Kd 4. (IMPACT: Studies in Language, Culture and Society 36.) Toim Marlis Hellinger, Heiko Motschenbacher. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, lk 125–151. https://doi.org/10.1075/impact.36.05has

Hellinger, Marlis; Bußmann, Hadumod 2015. Gender across languages: The linguistic representation of women and men. – Gender Across Languages. Kd 4. (IMPACT: Studies in Language, Culture and Society 36.) Toim M. Hellinger, Heiko Motschenbacher. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, lk 1–26. https://doi.org/10.1075/impact.36.01hel

Hennoste, Tiit 2008. Spordiuudised. – T. Hennoste, Uudise käsiraamat. Kuidas otsida, kirjutada, toimetada ja serveerida ajaleheuudist. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 185–193.

Kasik, Reet 2002. Lingvistiline tekstianalüüs. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4.) Toim Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Tiit Hennoste, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 74–88.

Kasik, Reet 2006. Feministlik lingvistika. – Oma Keel, nr 13, lk 5–12.

Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kaufmann, Christiane; Bohner, Gerd 2014. Masculine generics and gender-aware alternatives in Spanish. – IZGOnZeit: Onlinezeitschrift des Interdisziplinären Zentrums für Geschlechterforschung, nr 3. https://doi.org/10.4119/izgonzeit-1310

Kaukonen, Elisabeth 2021. Sooliselt markeeritud sõnavara veebiportaalide Delfi ja ERR spordi­uudistes. Magistritöö. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/74808

Kennison, Sheila M.; Trofe, Jessie L. 2003. Comprehending pronouns: A role for word-­specific gender stereotype information. – Journal of Psycholinguistic Research, kd 32, nr 3, lk 355–378. https://doi.org/10.1023/A:1023599719948

Kirey-Sitnikova, Yana 2021. Prospects and challenges of gender neutralization in Russian. – Russian Linguistics, kd 45, nr 2, lk 143–158. https://doi.org/10.1007/s11185-021-09241-6

Laine, Antti 2016. Gender representation of athletes in Finnish and Swedish tabloids. – Nordicom Review, kd 37, nr 2, lk 83–98. https://doi.org/10.1515/nor-2016-0012

Le Lamer, Jeanne 2012. Every chairman for himself? A Study of the Influence of Feminist Language Planning on Written Media Language. Magistritöö. Oslo: The University of Oslo. http://urn.nb.no/URN:NBN:no-32086

Mawson, Marlene 2006. Sportswomanship: The cultural acceptance of sport for women versus the accommodation of cultured women in sport. – Sport, Rhetoric and Gender. Toim Linda K. Fuller. London: Palgrave Macmillan, lk 19–30. https://doi.org/10.1057/9780230600751_2

McConnell-Ginet, Sally 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108641302

McEnery, Tony; Baker, Paul (toim) 2015. Corpora and Discourse Studies. Integrating Discourse and Corpora. (Palgrave Advances in Language and Linguistics.) London: ­Palgrave Macmillan.

Merkel, Elisa 2012. The Two Faces of Gender-Fair Language. Padova: Università degli Studi di Padova. http://hdl.handle.net/11577/3423436

Messner, Michael; Duncan, Margaret Carlisle; Jensen, Kerry 1993. Separating the men from the girls: The gendered language of televised sports. – Gender & Society, kd 7, nr 1, lk 121–137. https://doi.org/10.1177/089124393007001007

Mills, Sara 2008. Language and Sexism. Cambridge University Press.

Oksanen, Juho 2019. Man-compound occupational nouns and non-sexist alternatives: Cross-linguistic perspectives. Joensuu: University of Eastern Finland. https://erepo.uef.fi/handle/123456789/21756

Ólafsson, Kjartan (toim) 2006. Sports, Media and Stereotypes: Women and Men in Sports and Media. Center for Gender Equality. Akureyri: Asprent. https://bit.ly/2RzmIEc

Olt, Kerli 2004. Sooliselt markeeritud sõnavara trükiajakirjanduses. – Tekstid ja taustad. Kd 3. Lingvistiline tekstianalüüs. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 28.) Toim Reet Kasik. Tartu, lk 90–107.

Pakosta, Liisa 2021. Kas „esimehe” ametinimetust kandev naine peaks tundma end diskrimineerituna? – Eesti Päevaleht 19. III.

Parks, Janet B.; Roberton, Mary Ann 1998. Influence of age, gender, and context on atti­tudes toward sexist/nonsexist language: Is sport a special case? – Sex Roles: A Journal of Research, kd 38, nr 5–6, lk 477–494.

Partington, Alan; Duguid, Alison; Taylor, Charlotte 2013. Patterns and Meanings in Discourse: Theory and Practice in Corpus Assisted Discourse Studies (CADS). (Studies in Corpus Linguistics 55.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. https://doi.org/10.1075/scl.55

Pauwels, Anne 1999. Feminist language planning: Has it been worthwhile? – Linguistik Online, kd 2, nr 1. https://doi.org/10.13092/lo.2.1043

Pauwels, Anne 2003. Linguistic sexism and feminist linguistic activism. – The Handbook of Language and Gender. Toim Janet Holmes, Miriam Meyerhoff. Oxford: Blackwell Publishing Ltd, lk 550–570. https://doi.org/10.1002/9780470756942.ch24

Pilvre, Barbi 2009. Eesti Ekspressi „Persoon” soo aspektist. – Ariadne Lõng, nr 1–2, lk 42–62.

Puna, Kerli 2006. Soospetsiifilised isikunimetused sõnaraamatutes ja tekstides. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/662

Põhjala, Priit 2013. Soolisest võrdõiguslikkusest keeles. – Postimees 21. I.

Raadik, Lydia 2016. Sugude kujutamine „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013” näidetes. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Redl, Theresa; Frank, Stefan L.; de Swart, Peter; de Hoop, Helen 2021. The male bias of a generically-intended masculine pronoun: Evidence from eye-tracking and sentence evaluation. – PLOS ONE, 1. IV, lk 1–30. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0249309

Romaine, Suzanne 2001. A corpus-based view of gender in British and American English. – Gender Across Languages: The Linguistic Representation of Women and Men. Kd 1. (IMPACT: Studies in Language, Culture and Society 9.) Toim Marlis Hellinger, Hadumod Bußmann. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, lk 153–176. https://doi.org/10.1075/impact.9.12rom

Schneider, Angela 2000. On the definiton of ’woman’ in the sport context. – Values in Sport: Elitism, Nationalism, Gender Equality and the Scientific Manufacturing of Winners. Toim Torbjörn Tännsjö, Claudio Tamburrini. London–New York: Taylor & Francis Group, lk 123–138.

Siibak, Andra; Kempel, Greete 2010. Peamised trendid meeste tekstilisel konstrueerimisel naisteajakirja Cosmopolitan artiklites. – Ariadne Lõng, nr 1-2, lk 42–56.

Stahlberg, Dagmar; Braun, Friederike; Irmen, Lisa; Sczesny, Sabine 2007. Representation of the sexes in Language. – Social Communication. (Frontiers of Social Psychology.) Toim Klaus Fiedler. New York–Hove: Psychology Press, lk 163–187.

Stefanowitsch, Anatol 2020. Corpus Linguistics: A Guide to the Methodology. (Textbooks in Language Sciences.) Berlin: Language Science Press.

Thomas, Linda; Wareing, Shân 1999. Language, Society and Power: an Introduction. London: Psychology Press. https://doi.org/10.4324/9780203426968