2.–3. juunil toimus Mooste mõisas folkloristide 16. talvekonverents „Anomaaliad folklooris ja kultuuris”. Et seekordne teema keskendus anomaaliatele, oli ka toimumisaeg päris paslik. Kuulata sai 18 ettekannet folkloristidelt, usundiuurijatelt ja etnoloogidelt. Enamik ettekannetest tugines esineja välitöödel kogutud materjalidele, nt kõneleti nii Põhja-Ameerika põlisrahvaste uskumustest tulnukatesse kui ka kratitaolistest uskumusolenditest Kirde-India hõimurahvaste seas jpm teemadel. Konverentsil oli kaks eesti- ja kaks ingliskeelset sessiooni. Eesti rahvaluuleteadlastest esinesid Indrek Peedu („Ebanormaalne, anomaalne, üleloomulik, veider ja… normaalne – kognitiivteaduslikud katsed tabada ebatavalist”), Ülo Valk („Üleloomulikkus: mõiste, fenomen ja praktika”), Merili Metsvahi („Anomaalne kui modernistlik mõiste, millest ei saaks aru XVII sajandi Liivimaa pastor”), Taive Särg („Eesti loomislaul: ilmalinnu sünd”), Katre Kikas („Rahvaluulekogujad ja luule”), Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava, Tõnno Jonuks („Hitleri kanoniseerimine. Religiooniteemalised anomaaliad ja reaktsioonid Zerkalo Zaporožjast eesti- ja venekeelse Delfini”), Kristel Kivari („Sõnastamatu, salajane ja salastatud. Mida teha saladustega?”), Helle Kaasik („Ayahuasca Eestis”), Oskar Poll („Marginaalsusest tavapäraseks. Tätoveerimisest Eestis läbi aegade”), Anu Korb („Siberi eestlaste lood laste haigustest ja sünnipärastest vigadest”) ning Madis Arukask ja Eva Saar („Üldisemat ja eripärast ühe vepsa naise surmalähedase seisundi teise ilma kogemuses”). Konverentsi korraldasid TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning Akadeemiline Rahvaluule Selts.
9. juunil toimus Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses aiaseminar ökoulmest. Ökoulmelise kunsti sektsioonis esinesid Elnara Taidre, Sara Bédard-Goule ja Brita Benno. Ökoulmelisest kirjandusest kõnelesid Neeme Näripä („Ulmeline Lukianos”), Timo Maran („Jaan Kaplinski loodusmetafoorid ja loodussuhete ümbermodelleerimine”), Märten Rattasepp („Solarpunk – sekeldused Tehnoeedenis”), Jaak Tomberg („Ökoulme väljakutsed ja võimaldavused”) ja Ene-Reet Soovik („Inimese taasmetsistamine: Diane Cooki „The New Wilderness” („Uus kõnnumaa”)”). Elle-Mari Talivee kõneles Epp Annusega tema romaanist „Tere, Aleksander: Lugu tulemata jäänud tulevikust” (2021).
8.–10. juunini peeti Reykjavíkis Islandi ülikooli Vigdís Finnbogadóttiri võõrkeelte instituudis Põhjamaade ja Balti riikide germanistide kongress „Nordisch-Baltisches Germanistiktreffen”. Eestit esindasid Marin Jänes (TLÜ, UTKK) ja Maris Saagpakk (TLÜ) ettekandega „Mehrsprachigkeit des historischen Baltikums in deutschbaltischen Anekdoten” („Ajaloolise Baltikumi mitmekeelsus baltisaksa anekdootides”) ning Marko Pajević (TÜ) ettekandega „Gesundheitsbiopolitik und ihre Konsequenzen. Der Beitrag zeitgenössischer deutscher Literatur zur Covid 19-Debatte” („Tervishoiubiopoliitika ja selle tagajärjed. Koroonadebatt tänapäeva saksa kirjanduses”).
14. juunil toimus Tallinnas UTKK seminar dekadentsi mõtestamisest ja esteetikast. Lola Annabel Kass keskendus oma peagi valmival dissertatsioonil põhinevas ettekandes dekadentsile kui diskursusele, mis avaldus eesti kunstis ja kirjanduses alates XX sajandi esimesest kümnendist.
16. juunil peeti Lätis Ludza ajaloomuuseumis seminar „Lutsid ja läänemeresoome pärand Latgales”. Riho Grünthal (Helsingi ülikool) kõneles läänemeresoomlastest ja nende asualadest tänapäeval ja Karl Pajusalu (TÜ) Lutsi lõunaeesti keele ajaloolistest juurtest. Uldis Balodise (Läti ülikooli liivi instituut) ettekanne käsitles lutside minevikku ja olevikku.
16.–17. juunil korraldati Tallinnas 19. rakenduslingvistika kevadkonverents „Keele mõju: andmetest tõestatud teadmuseni”. Kutsutud esinejad olid Kathrin Kunkel-Razum („Women and men in current German-language meaning dictionaries”), Arvi Tavast („Variations on the theme of structured data”), Jane Klavan („The making and breaking of classification models in linguistics: A multimethod perspective on alternations”) ja Gabriele Pallotti („Assessing morphological complexity: theoretical, methodological and educational issues”). Konverentsi töö toimus viies sektsioonis: korpused ja korpusanalüüs, leksikoloogia ja leksikograafia, keeleõpe, koroonaaja keel ning üldsektsioon. Eesti teadlastest esinesid Kristina Koppel, Jelena Kallas („Estonian National Corpus 2021 – the largest collection of Estonian language data”), Aimi Pikksaar („Empiirilised andmed semantikas: kui juhuslik peaks olema polüseemia uurimisel kasutatav korpusvalim?”), Lydia Risberg, Liina Lindström („Verbirektsioon, keelekorraldus ja tegelik kasutus”), Martin Mõtus, Kais Allkivi-Metsoja („Vigaste ja korrektsete lausete paralleelkorpuse loomine edasi-tagasi masintõlke abil”), Geda Paulsen, Maria Tuulik, Ene Vainik, Ahti Lohk („Adjektiiv või mitte? Prototüüpse adjektiivi korpusprofiil”), Gerth Jaanimäe („Vanade eestikeelsete tekstide normaliseerimiskatsed”), Inna Adamson, Mari Uusküla („Specific idiomatic phrases in Russian in Estonia”), Einar Kraut („Drillharjutused hääldustreeningus – olemus, funktsioonid, tähtsus”), Ilona Tragel, Külli Habicht („Nõudlik verbivorm koroonapiirangu sildil”), Liina Maurer („(Koroona)kriisi kaardistamine diskursustes”), Marge Käsper („Mida kriisis võib ja saab? Koroonakriis ja modaalverbid meediatekstis”), Peep Nemvalts, Eve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu ja Helena Lemedik („Mis teadust teed? Eesti teaduskeel eestikeelse doktorandi töös”). Mõlemal päeval toimus mitmekeelsuse töötuba, kus käsitlet laia teemaderingi: koodivahetus, mitmenda põlvkonna migrantide (nt leedulased Kasahstanis, venelased, tatarlased Eestis, Eestist Iisraeli emigreerunud juudid) keel, keeleolukord Moldovas, vene emakeelega üliõpilaste keelelisest kohanemisest Eestis, inglise keele kasutamisest Eesti teismeliste suhtluses, Eesti juutuuberite sõnavarast jpm. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastakoosolekul kinnitati 2021. aasta tegevusaruanne ja valiti kolmeks aastaks uus juhatus koosseisus Liis Ermus, Jelena Kallas, Kristina Koppel (esimees), Maria-Maren Linkgreim, Kadri Vider.
27. juunil toimus Tartus LV Veski päev „Mitmekesistuv eesti keel”. Esinesid Birute Klaas-Lang („Kogukond kui keeleõpetaja”), Sirli Zupping („Eesti kõrgharidus- ja teaduskeele arendamisest”), Irene Käosaar („Keelepööre koolis”), Helin Kask („Inglise-eesti koodikopeerimine Eesti blogides ja vlogides”), Kristina Koppel („Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus”), Marju Taukar („Kvantitatiivne lähenemine tõlketeaduses – päriselt?”) ja Mariann Proos („Eesti keele kogemustajuverbide tähendused ja kasutus”).
28.–30. juunini korraldati Eestis MTÜ Baltic Heritage Network (BaltHerNet) suvekool „Eestlaste kultuuripärand võõrsil X: Meri ja saared”. Alustati Tallinnas ja Haapsalus, ettekandepäevad toimusid aga Hiiumaal Suuremõisas. Osalesid Hiiumaa muuseumi, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide, Saaremaa muuseumi, Eesti Meremuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Toronto Väliseesti muuseumi, Rahvusarhiivi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi esindajad.
