4.–6. juulini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis konverentsisarja „Plotting Poetry 5. Popular Voices” järjekordne kogunemine. 2017. aastal Baseli ülikoolis algatatud konverentsisari keskendub arvutuslikele ja statistilistele lähenemisviisidele poeetika uurimisel. Viiendal kokkusaamisel esinesid plenaarettekannetega Chris Mustazza (Pennsylvania ülikool, USA, „The voices we do: Surplus inscriptions in the Poetry Audio Archive”) ja Maciej Janicki (Helsingi ülikool, „Text similarity and alignment in the study of Finnic oral folk poetry”). Osalejaid oli USA-st, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hispaaniast ja Venemaalt. Eestist esinesid Liina Saarlo, Mari Sarv, Susanna Mett, Maria-Kristiina Lotman, Rebekka Lotman ja Kaarel Veskis.
10. augustil korraldas Laurentsiuse Selts Kuusalus IX Eduard Ahrensi konverentsi „Kirjandus – inimeste ja ajastute siduja”. Esinesid Randar Tasmuth („Formatsiooni aspektidest kristlikus kultuuris”), Rein Veidemann („Eesti keel kui (kirjandus)kultuuri grammatika”), Katrin Kalamees-Ruubel („Kirjandusõpetuse piirideta võimalused”) ja Maarja Vaino („Identiteediotsingud kirjanike muuseumides”).
19. augustil peeti Ihastes nõukogude-uuringute välkseminar. Esinesid Inga Sapunjan, Meeta Morozov, Margus Maiste, Anu Veenre, Ene-Reet Soovik, Kristi Grünberg, Rebeka Põldsam, Mariann Raisma jt. Teemadest tulid käsitlusele marksistliku ajalookäsitluse elujõud Eesti muuseumides, demograafia küsimused 1940. aastatel, ajakiri Eesti Loodus 1970. aastatel, eesti muusikaajaloo koostamise projektist stalinismiajal, nõukogudeaegsed homofoobsed müüdid jpm. Viacheslav Morozov pidas ettekande „Millises mõttes tuleneb tänane sõda nõukogude pärandist?”. Arutelu nõukogude pärandi muutuvast tähendusest juhtisid Linda Kaljundi ja Andres Kurg. Vestlusringis „Kes ohjasid Eesti NSV-s kultuuri ja kirjandust ja kuidas nad seda tegid” kõnelesid Sirje Olesk ja Virve Sarapik.
21.–26. augustini peeti Viinis XIII fennougristika kongress. CIFU (Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum) on soome-ugri (uurali) keelte, kultuuride ja ajaloo alal kõige tähtsam rahvusvaheline teadusüritus, mida korraldatakse alates 1960. aastast igal viiendal aastal. Sedapuhku toimus see esimest korda väljaspool n-ö soome-ugri riike ning Venemaad. 22. augustil peetud paneeldiskussioonil arutleti teaduskoostöö üle sõjaajal. Otsiti vastust küsimustele, mida tähendavad poliitilised sanktsioonid teadlaste suhtlusele ning kuidas poliitilise surve all töötavaid kolleege toetada. Plenaarettekannetega esinesid Anil Bhatti (Jawaharlal Nehru New Dehli ülikool, India, „Similarity: Some considerations concerning complex societies”), Katalin É. Kiss (Keeleteaduse uurimiskeskus, Budapest, „Why non-finite subordination prevails in the Uralic languages?”), Art Leete (Tartu Ülikool, „Finno-Ugric animism and the Finno-Ugric idea”), Anatoli Rakin (Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni president, „The genesis of meteorological vocabulary in the Permic languages”), Helena Ruotsala (Turu ülikool, „Transnationalism and multilocality: Case studies from Tornio River Valley and Mari El”) ja Anna Verschik (Tallinna Ülikool, „Impact of Estonian on local Russian now and then: Similar or different?”). Kongressi töö toimus lingvistika, etnoloogia, religiooni ja folkloori, kirjanduse ja kunsti ning ajaloo, eelajaloo ja arheoloogia sektsioonis. Eestist osalesid keeleteadlased ja folkloristid Tartu ja Tallinna Ülikoolist ning Eesti Kirjandusmuuseumist.
25.–27. augustini korraldati Vihulas varauusaja konverents „Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1500–1800”. Muu hulgas leidsid käsitlemist keel, trükisõna, ideed ning kultuur. Neil teemadel esinesid Aivar Põldvee („Eesti keele õppimine enne eesti keele õpetamist”), Kristiina Ross („Eesti kantseleikeele algus”), Piret Lotman („Kirikulaulude tähendus ortodoksses luterluses. Tähelepanekuid eestikeelse luterliku kirikulaulu kohta XVII sajandil”), Kaarel Vanamölder („Liivi- ja Eestimaa varauusaegse Euroopa kommunikatsioonivõrgustikus trükitud ajalehtede ja uudisringluse näitel”), Jürgen Beyer („Ametlikud pisitrükised võitlusel epideemiate vastu”), Tiiu Reimo („Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica”), Kristi Viiding („Rötger Beckeri „Eleegia aadli päritolust ja nende pahelistest kommetest” (1548): humanistlik kirjandusuuendus Liivimaa ühiskonnakriitika teenistuses”), Kairit Kaur („Põhja-Eesti kirjanaise Christiane von Kotzebue kujunemiskeskkonnast”) ja Tiina-Mall Kreem („Liivimaa kuvand krahv Mellini atlase kaartidel”).
