PDF

Kaitstud doktoritööd

30. augustil kaitses Alena Shisheliakina Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal doktori­töö „Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context” („Olla naine ja tatarlane: identiteedi ja traditsiooni intersektsionaalne perspektiiv postsovetlikus kontekstis”). Juhendaja oli professor Kristin Kuutma (TÜ) ja oponent dotsent Yulia Gradskova (Rootsi Södertörni ülikool).

Siberi ja Eesti tatarlaste seas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus ühiskonnas oma identiteedist ja traditsioonidest räägivad. Töös käsitletakse soolist ja etnilist identiteeti kohalikust, mitte universaalsest vaatenurgast, sest lähtepunktiks on naiste isiklik kogemus. Traditsioonidest rääkides on naiste jututeemade seas olulisel kohal kehaline kogemus: näiteks tagasihoidlikkusega seostub enese katmine, neitsilikkus, inimrööv ja islami abielu (nikah). Seksuaalsuse kõrval on peateemade hulgas peresuhted, majapidamistööde jaotus, mälestused vanaemast jmt. Naiste hääled seovad traditsiooni keele ning etniliste ja religioossete tavadega, moodustades muutlike ja mitme­palgeliste naisidentiteetide erisuguseid mustreid. „Puhta” traditsiooni mõistet seostavad naised nõukogude-eelse ajaga. Oma vaadete õigustamiseks viitavad nad paljudele eri ajaperioodidest pärinevatele allikatele, nagu perepildid, suguvõsas levinud mälestused ja teaduslikud uurimused. Sellega seatakse küsimuse alla erinevad arusaamad tatari kogukonna traditsioonide olemusest. (https://dspace.ut.ee/handle/10062/83233)

2. septembril kaitses Christiana Holsapple Tartu Ülikoolis folkloristika erialal doktoritöö „Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity” („Positsionaalsuse narratiivid tänapäeva Gagauusias: komplekssus ja rahvuslik normatiivsus”). Juhendaja oli kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa (TÜ) ja oponendid professor Alexia Bloch (Kanada Briti Columbia ülikool) ja teadur Eva Toulouze (TÜ).

Doktoritöö käsitleb Moldova Gagauusia autonoomse territoriaalüksuse etnograafilise ainese põhjal üksikisikute ja riikide positsionaalsuse narratiivide lõike­punkte globaalse ebavõrdsuse taustal. Uurimus vaatleb kriitiliselt rahvuslikku normatiivsust kui sundust kuulutada end teatud rahvusesse kuuluvaks.

Väitekiri analüüsib ajalooliselt, keeleliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt Bulgaaria, Moldova, Türgi, Rumeenia ja Venemaaga seotud Gagauusiat ümbritsevate rahvusriikide osalt kattuvate identiteedi­poliitikate ja -diskursuste sihtmärgina, näidates, kuidas Gagauusia ja selle elanikud nende vahel laveerivad, et kasutada neile pakutud võimalusi ja materiaalset tuge. Lähemalt vaadeldakse keelekasutust ja -ideoloogiaid ning nende osalust rahvusliku normatiivsuse alalhoidmisel. Samuti pälvivad tähelepanu Gagauusia „etnopoliitilised ettevõtjad”, kelle äriideed ja -tegevus rajanevad nende endi loodud kujutlustel eelmodernsest talupojakultuurist ja sellest lähtuval autentse gagauusialikkuse retoorikal.

Väitekiri rõhutab kohapealsete individuaalsete ja kollektiivsete positsionaalsuse narratiivide mitmekesisust ja dünaamikat. Tegemist on uudse lähenemisega, sest kuigi viimastel aastatel on lisandunud mitmeid uurimusi Gagauusiast, napib etnograafilistel välitöödel põhinevaid ja kultuuride­vahelist vaatepunkti väärtustavaid käsitlusi. Autoetnograafiliselt analüüsitakse väitekirjas rahvusliku normatiivsuse painet autori enda elus ja teadustöös, kõigutades vaatleja ja vaadeldava tavapärast dihhotoomiat. Doktoritöö püüab ümber mõtestada kategooriaid, mille kaudu maailma ja kaasinimesi vaadeldakse ning ennast väljendatakse. (https://dspace.ut.ee/handle/10062/83226)