Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid

Süstemaatilise polüseemia uurimine võimaldab heita pilgu eri tähendusvaldkondade seostele. Adjektiiv võib rõhutada erinevas kontekstis nimisõna erinevat omadust, näiteks kõva pind viitab puudutamisel jäigale, koostiselt tihedale pinnale, kõva iseloom kangele, järeleandmatule loomusele ja kõva hääl hoopis valjule, tugevale häälele. Uurides adjektiive rühmana, saab aimu, mis tüüpi tähenduste vahel regulaarsed tähendusülekanded toimuvad, ja seega, milliste teiste valdkondadega on uuritav semantiline valdkond enim seotud.

Siinse uurimuse eesmärk on selgitada seaduspärasusi eesti kompimisadjektiivide semantilises struktuuris ning tuvastada korpus- ja sõnaraamatuandmete põhjal süstemaatilise polüseemia mallid. Käsitlen artiklis polüseemiamalle põhjalikumalt leksikograafilisest aspektist, sagedamate mallide motivatsiooni selgitan ka kognitiivsete teooriate taustal. Leksikograafiline ülevaade võimaldab teha tähelepanekuid polüseemia esituse süsteemsuse kohta. Mallide väljaselgitamine ja leksikograafiline analüüs aitavad kaasa adjektiivi semantika ühtlasemale sõnastikuesitusele. Kuna tegu on kompimisadjektiivide rühma esmakordse käsitlusega eesti keeles, arutlen rühma piiritlemise raskuste üle ning annan valimist üksikasjaliku ülevaate.

Kasutatav polüseemiauurimise meetod on välja kasvanud praktilise leksikograafilise töö kogemusest. Polüseemiamallide leidmiseks uurin adjektiivide korpus­konteksti, märgendan sõnatähendused semantiliste tüüpidega ja otsin sarnasusi sõnade tähendusvaheldustes. Adjektiivitähenduste uurimisel kasutan eesti keele adjektiivide peal välja selgitatud semantilisi tüüpe (Tuulik 2014, 2020; Tuulik, Lange­mets 2016), substantiivitähenduste märgendusel toetun Margit Langemetsa (2010) eesti nimi­sõnade semantilistele tüüpidele. Adjektiivide märgendamiseks välja­arendatud semantiliste tüüpidega on kavas täiendada Eesti Keele Instituudi (EKI) andme­baasi Ekilex (vt Tavast jt 2018), et leksikograafidel ja uurijatel oleks võimalik tulevikus täpsemat otsingut sooritada.

Artikli korpusandmed pärinevad „Eesti keele ühendkorpusest 2019” (ÜK 2019). Korpusanalüüsil kasutan leksikograafilise tarkvara Sketch Engine (Kilgarriff jt 2014) sõnavisandite, distributiivse tesauruse, sõnaloendite ja konkordantside funktsiooni. Põhilise tähelepanu all on adjektiivi-substantiivi kollokatsioonid, mis aitavad selgitada polüseemsete adjektiivide tähendusnihkeid. Artikli sõnaraamatuandmed on pärit EKI ühendsõnastiku 2020. aasta versioonist (ÜS). Uurin ka kompimisadjektiivide esitust ÜS-is ning arutlen polüseemiamallide leksikograafilise esitusviisi üle.

 

1. Kompimismeel taju uurimise ajaloo ja uute arengute valguses

Kompimismeelt on traditsiooniliselt peetud osaks viie-meele-süsteemist, mida Aristoteles tutvustas juba IV sajandil eKr (Everson 1997). Peale kompimise kuuluvad viie meele hulka nägemine, kuulmine, maitsmine ja haistmine. Eesti keele uurimisel on enim tähelepanu pälvinud nägemisvaldkonna tajusõnad. Põhjalikult on uuritud värvi­sõnavaraga seonduvat nii katseliste meetoditega (nt Uusküla 2008; Uusküla, Sutrop 2011) kui ka polüseemia seisukohast (Tuulik, Langemets 2016). Kuulmisvaldkonna sõnad (kui mitte arvestada onomatopoeeti­liste sõnade käsitlusi) on senini jäänud eesti keeleteadlaste tähelepanu alt kõrvale. Loetelukatse abil on vaadeldud eesti maitsesõnu ja lõhnasõnu (Sutrop 1998, 2001). Viimastel aastatel on kaardis­tatud maitsenimetusi eesti viipekeeles (Janson 2021) ja ilmunud on uusi (võrdlevaid) lõhnauurimusi (Zurbuchen 2017; Sünd 2020). On uuritud küll kompimis­meelega seotud temperatuurisõnavara (Sutrop 2005; Tuulik 2020) ja tajuverbi tundma polüseemiat (Proos 2020), kuid eesti keele kompimissõnavara rühma laiemalt ei ole varem vaatluse alla võetud. Artikkel püüabki lünka täita ja keskendub kombitavaid omadusi väljendavatele eesti adjektiividele.

Klassikaliselt arvatakse, et nägemis-, kuulmis-, maitse- ja haistmismeelega seonduvad esmaselt vastavalt värv, heli, maitse ja lõhn (vt Vignemont, Massini 2015). Kompimismeelega hoomatavad objektid või omadused on aga esmapilgul liiga heterogeensed, et moodustada loomulikku klassi. Puudutuse abil saab tajuda kõvadust, tahkust, plastilisust, tekstuuri, kaalu, survet, temperatuuri, vibratsiooni, valu, kõdikartlikkust, märgust jne. Ka peamist meeleelundit on kompimise puhul keerulisem määratleda. Nägemisega seostuvad eelkõige silmad, kuulmisega kõrvad, haistmisega nina ja maitsmisega keel. Kompida võib aga näiteks käega või jalaga, toidu tekstuuri tunnetada suuga, temperatuuri kogu kehapinnaga. Kompimise eest vastutab keerukas somatosensoorne süsteem, mis reageerib keha pinnal või sees toimuvatele muutustele (Hendry jt 2003). See süsteem ja koos sellega ka inimese kompimismeel on elu jooksul muutumises. On leitud, et taktiilne täpsus ehk kompimismeele teravus kahaneb vanusega (Stevens jt 2003). Taktiilne teravus on aga oluliselt kõrgem pimedatel katseisikutel, kelle keskmine tulemus vastas 23 aastat noorema samasoolise nägija keskmisele tulemusele. Soolises jaotuses said samas katses parema tulemuse naised. (Goldreich, Kanics 2003)

Kuigi meelte ja meeleelundite eristusvõime sõltub inimese vanusest ja tervislikust seisundist, on meelte järjestamiseks pakutud välja erinevaid hierarhiaid. Aristoteles järjestas meeled olulisuse põhjal, hinnates kõrgemalt neid, mis on tähtsamad maailma kogemises ja ellujäämises: tema mudelis asus kõrgeimal kohal nägemine, järgnes kuulmine, siis haistmine, seejärel maitsmine ja viimaks kompimine (Welg 1959). Hilisem keeleuurimine ja keeltevaheline võrdlus on algset mudelit korrigee­rinud ning taju-uurija Åke Vibergi (1983) tajuverbide põhjal välja pakutud hierarhias, mis on laialt tunnustust leidnud, on kompimine asetunud kolmandaks näge­mise ja kuulmise järel:

NÄGEMINE > KUULMINE > KOMPIMINE > HAISTMINE/MAITSMINE

Vibergi hierarhia aluseks on idee, et meele olulisus kajastub leksikaalse tähistuse arengus ja n-ö kõrgemad meeled on rikkalikuma sõnavaraga kaetud. Tänapäeva keeleuurijaid paelub küsimus, kuivõrd universaalne selline hierarhia eri keeltes siiski on. Et selgitada, kas teatud meeled (nt nägemine) on teadvusele ja lingvistilisele kirjeldusele kättesaadavamad kui teised (nt haistmine), korraldati suuremahuline uurimus 20 keele kõnelejate hulgas (Majid jt 2018). Eesmärk oli panna proovile lääne­maailmas kaua püsinud eeldus, et nägemine ja kuulmine on objektiivsemad kui teised meeled ning neile tuginevad teadmised ja mõistmine, samas kui kompimine, maitsmine ja haistmine on vähem tähtsad. Hierarhia universaalsuse testi­miseks kasutasid uurijad viie põhimeele stiimuleid, et kutsuda esile kirjeldusi 20 keeles, sealhulgas kolmes viipekeeles. Taktiilsed stiimulid keskendusid tekstuuri eristamisele (nt kare, sile). Tulemused näitasid, et keeled erinevad põhimõtteliselt selle poolest, milliseid tajuvaldkondi nad süstemaatiliselt kodeerivad ja kuidas nad seda teevad. Üllatuslikult ei kerkinud tulemustest esile kõikides keeltes kehtivat universaalset hierarhiat. Autorid järeldavad, et keel ise oma sisemise kognitiivse ülesehituse tõttu ei määra ära, kuivõrd rikkalikult on erinevad taju­valdkonnad kodeeritud, vaid leitud mustrite põhjal oletati, et leksikaalset tähistust mõjutab kultuur. Iga meele modaalsuse puhul leidus kogukondi, kes hiilgasid selle keelelise väljendamisega, ja ka kogukondi, kes olid hädas vastava valdkonna sõnastamisega. Mitmekesises valimis ei leidunud ainsatki keelt, mille tulemused oleksid täpselt kokku langenud oodatava tajuhierarhiaga. Kõige lähem tulemus oli inglise keelel. (Majid jt 2018) Niisiis võib uue uurimuse valguses väita, et keeled on tajude lingvistilises kodeerimises märksa mitmekesisemad, kui varasem filosoofiline ja kognitiivne kirjandus lubavad aimata.

Vastuolu universaalse tajuhierarhiaga ilmnes juba eesti keele temperatuuri­adjektiivide uurimisel (Tuulik 2020). Temperatuuriadjektiivide polüseemia­mallide analüüs ei kinnitanud teooriat, mille kohaselt peaks meeltega seotud sõnavara areng järgima hierarhiat nägemine > kuulmine > kompimine > haistmine/maitsmine: teooria põhjal (Viberg 1983) saab tajukogemuse kirjeldamiseks sõna laenata vasakult, n-ö kõrgema kategooria poolt, mitte paremalt, madalama kategooria poolt. Temperatuuri esmatähendusega sõnadel, mis ise kuuluvad kompimisvaldkonda, esines regulaarseid tähendusvaheldusi nii nägemis- kui ka kuulmisvaldkonna tähendustega (soe valgus, jäine hääl). Kõrgema kategooria taju väljendamiseks on laenatud madalama kategooria – temperatuurivaldkonna – sõnu. Vibergi hierarhia aluseks olid küll tajuverbid, mitte tajuadjektiivid, kuid kuna hierarhia eeldus on põhimõte, et kõrgem tajukategooria on kaetud rikkalikuma sõnavaraga, on huvitav uurida, kas see võiks kehtida ka sõnaliigiüleselt ja kuidas eesti kompimisadjektiivid välja pakutud tajuhierarhiaga suhestuvad.

Tajuhierarhia muutumist ajas on täheldanud ka prantsuse ajaloolane Lucien Febvre, kelle hinnangul olid XVI sajandil ümbritseva tajumisel nägemise kõrval tähtsamad ka helid ja lõhnad (Ong 1982). Febvre põhjal muutus ruumi taju visuaalsemaks alles trükitehnika levikuga, mis tõstis nägemismeele kõige kõrgemale. Mõte, et keskkonnaga kohanemine võiks mõjutada tajuvaldkonna kesksemaks või perifeersemaks muutumist, paistis samuti välja Majidi jt uurimuse (2018) järeldustest. Kui pole olemas ühtlast hargnemist keeleliselt hästi tähistatud meelteks (nägemine, kuulmine) ja vähem kodeeritud meelteks (haistmine, kompimine ja maitsmine) ning iga keel suunab oma jõud konkreetsetele tajuvaldkondadele kultuurilisest traditsioonist või keskkonnast tingitult, siis seda enam on põhjust uurida tajuvaldkondade leksikaalset tähistust ja omavahelisi seoseid eesti keeles – et avastada eestlaste eriomast maailmataju. Eesti tajuadjektiivide süstemaatilise polüseemia uurimise tulemused võimaldavad tulevikus paremini arutleda kultuurispetsiifiliste ja universaalsete kognitiivsete ajendite üle.

 

2. Analüüsi alused

Peatükis annan ülevaate uurimuse lähtekohtadest ja meetodist ning selgitan, kust ja kuidas kompimisadjektiivide valim on kokku kogutud. Uurimuse lähtekohtade all käsitlen töö teoreetilisi aluseid ja defineerin põhimõisted. Tutvustan ka uurimis­meetodit: semantilisi tüüpe ja korpuskonteksti analüüsi.

 

2.1. Andmete kogumine

Kuna eesti keele kompimisadjektiive pole rühmana uuritud, siis ei olnud võimalik leida kompimissõnade valmisloendeid, millest lähtuda. Kasutasin kompimisadjektiivide leidmisel erinevaid allikaid ja leksikograafilisi abivahendeid. Andmestikku kaasamisel pidasin silmas ja kontrollisin korpuskasutust, et sõnaga väljendataks (vähemalt ühte) kompimise abil tuvastatavat omadust. Artiklis vaatluse alla tulevasse kompimisadjektiivide andmestikku kuulub 265 sõna. Kindlasti ei saa väita, et tegu on kõikehõlmava sõnaloendiga, ent samas on valim piisavalt suur võimaldamaks kompimisadjektiivide semantikas regulaarsusi tuvastada.

Valimi sõnad pärinevad „EKI ühendsõnastikust 2020” ja „Eesti keele ühendkorpusest 2019”. Analüüsis nendest pärit sõnu eraldi ei käsitletud, kuna eesmärk oli uurida kompimisadjektiivide rühma tervikuna. ÜS on EKI andmebaas, mida koostatakse, toimetatakse ja täiendatakse pidevalt. ÜS-i eesmärk on koondada erinevaid sõnastikke ja keeleandmeid, et kasutajal oleks võimalik saada kogu info kätte ühest kohast (Tavast jt 2020). Kompimisadjektiive aitas ÜS-i märksõnade hulgast välja sõeluda sünonüümide tööriist (joonis 1). EKI leksikograafid töötavad Ekilexi andmebaasis (vt Tavast jt 2018), kus sünonüümide kihi koostamisel on abiks automaatselt genereeritud sünonüümikandidaatide loend (joonisel paremas servas). Tähenduste all on näha leksikograafi valikud. Kandidaadid on ekstraheeritud teistest andmebaasis sisalduvatest sõnaraamatutest, kaasa arvatud ÜS-i enda definitsiooniridadelt. Kasutatud on ka semantilist peegeldamist ja distributiivse sarnasuse arvutamist korpuse põhjal (vt Tavast jt 2020). Kandidaatide loend võimaldab uurida semantiliselt sarnaseid sõnu ja leida valimisse potentsiaalselt sobivaid, mille tähendust hiljem ­korpusanalüüsiga täpsustada.

^{Joonis 1. Sünonüümide lisamise vaade Ekilexi tööbaasis.}

Osa valimi sõnadest on pärit ÜK 2019-st, mis sisaldab üle 1,5 miljardi sõne. Et võimaldada paremat lingvistilist analüüsi, on korpus lemmatiseeritud, märgendatud ja ühestatud analüsaatori EstNLTK versiooniga 1.6 (Laur jt 2020). Korpusest kompimisadjektiivide leidmiseks kasutasin leksikograafilise tarkvara Sketch Engine (­Kilgarriff jt 2014) sõnavisandite ja distributiivse tesauruse funktsiooni. Sõna­visandid esitavad sõna kollokatsioone ja võimaldavad otsida kompimisadjektiive näiteks kompimiseks sobivate substantiivide kaudu (joonis 2) või teiste kompimisadjektiivide ja/või suhte abil (joonis 3).

^{Joonis 2. Substantiivi põrand sõnavisand.}

^{Joonis 3. Adjektiivi sile sõnavisand.}

^{Joonis 4. Adjektiivi lögane tesaurusesuhete loend.}

Samuti võimaldas leida valimisse sobivaid sõnu (mida ÜS ei sisaldanud) Sketch Engine’i distributiivse tesauruse funktsioon, mis toob statistika abil esile sõnu, millel on sarnane grammatiline ja kollokatiivne käitumine ning mille hulgast leiab sageli sama tähendusvälja sõnu. Tesaurusesuhetest saab välja sõeluda uusi võimalikke kompimisadjektiive. Joonisel 4 on esitatud sõna lögane tesaurusepäring.

 

2.2. Uurimuse lähtekohad

Siinne kompimisadjektiivide uurimus on sünkrooniline leksikoloogiline analüüs, mis tugineb korpusandmestikule. Kompimisadjektiivi käsitlus uurimuse valimi kokku­panekul on järgmine: valimisse pääsevad sõnad, millega

1) on võimalik väljendada (vähemalt ühte) omadust, mis on kompimise abil tuvastatav;

2) kompimistähenduse esinemist kinnitab konteksti uurimine korpuses (sõnavisandite ja konkordantside abil).

Uurimus keskendub (pinna)tekstuuri ja plastilisusega seotud omadustele. Vaatluse alt jäid kõrvale temperatuuriadjektiivid, mis moodustavad omaette rühma kompimisadjektiivide sees ja mille süstemaatilise polüseemia malle olen selgitanud varem (Tuulik 2020). Temperatuuriadjektiivid kuuluvad kompimisadjektiividega samasse tajuvaldkonda, seega võiks eeldada, et ka nende rühmade polüseemia­mallides esineb kattuvust.

Sõna kompimisadjektiiviks määratlemisel esineb korpusanalüüsis vähemalt üks kontekstist tuvastatav tähendus, mis iseloomustab (teoreetiliselt) kombitavat omadust. Teoreetiliselt kombitavana mõistetakse siin, et tähendus ei pea igal esinemis­juhul kombitavalt tuvastatud olema. Nägemismeel võib kompimissõnade mõistmisel sageli olla toetav või isegi esmane. Kuigi nt okkaline on kompimisega kindlaks tehtav omadus, siis piisab selle tuvastamiseks sageli vaid nägemismeelest. Ka mägede teravad tipud saab hinnata teravaks nägemise teel, kuid teravat nuga peab siiski käega katsuma, et selle teravuses veenduda. Valimi sõnadel peab olema vähemalt üks tähendus, mis on kompimismeele abil tuvastatav; see ei tähenda, et seda omadust peab alati või isegi enamasti katsudes selgeks tegema.

Kuna adjektiivi kui sõnaliigi tähendus sõltub põhisõnast (kõva madrats, kõva hääl, kõva iseloom) ja rõhutab olenevalt substantiivist erinevat omadust või tähenduskomponenti (vt Bhat 1994), siis ongi asjakohane uurida adjektiivi tähendust kontekstis. Üks rikkalikem ja mitmekesiseim kontekstiallikas on kahtlemata korpus, mis võimaldab jälgida loomulikku keelekasutust. Kasutan töös eesti keele korpust ÜK 2019. Lähtun analüüsis distributiivse semantika hüpoteesist, mille järgi kalduvad kaks sõna, mis esinevad sarnases kontekstis, väljendama sarnast tähendust (­Harris 1954). Seega tähendus sünnib kontekstis. On katsetatud statistilisi mudeleid, mis ­võimaldavad automaatselt eristada kahte tähendust (Heylen jt 2015; Hilpert, Saavedra 2020), kuid veel ei ole mudelit, mis suudaks konteksti automaatanalüüsi abil tuua välja kõik või isegi kolm-neli uuritava sõna tähendust, mida eristavad leksikograafid. Seetõttu rakendan töös tähenduse uurimiseks küll korpustööriistu (­Sketch Engine’i sõnavisandid, tesauruse ja sõnaloendite funktsioonid), mis pakuvad kokku­võtteid ja ülevaateid sõna korpuskäitumisest, ent polüseemia määratlemisel automaatset lähenemist ei kasuta.

Süstemaatilise ehk regulaarse polüseemia selgitamisel juhindun käsitlusest, mille kohaselt on sõna A polüseemia keeles regulaarne, kui keeles on vähemalt veel üks sõna B, mille tähendusi b_i ja b_j eristatakse üksteisest täpselt samal viisil nagu sõna A tähendusi a_i ja a_j, ning kui a_i ja b_i ega a_j ja b_j ei ole omavahel sünonüümid (Apresjan 1974). Niisiis peab vähemalt kahe polüseemse sõna vähemalt kahe tähenduse vahel esinema sarnane tähendusstruktuur, et tähendustevahelise suhte saaks määrata süste­maatiliseks polüseemiaks.

Täpsema analüüsi eesmärgil eristan polüseemsete adjektiivide juures esmase kompimistähendusega sõnu teistest. Esmase tähenduse all pean silmas sõna kõige sagedamat tähendust korpuses. Sellele, kas tähendus on ka keeleajaloolise kujunemise mõttes esmane, siinne uurimus ei keskendu. Mõnel juhul võib olla keeruline tähenduse sagedust hinnata, ent kompimisadjektiivide puhul võimaldas sõna­visandite (ja konkordantside) uurimine esmase, korpuses sagedaima tähenduse välja selgitada. Esmase kompimistähendusega sõnad on näiteks pehme, kuiv, kare, siidjas ja kivikõva. Teisest ehk sekundaarset kompimistähendust kannavad näiteks sõnad karm ja tasane. Mõiste teisene tähendus tähistab kõiki tähendusi, mis pole esmased, mitte tingimata sageduselt teist tähendust. Sõna karm kollokatsioonides esildub korpuses esmalt psühholoogiline tähendus ’leebuseta, kaastundeta’ (nt karm karistus, karm hinnang), kuid kuna korpusnäidetes võib täheldada ka kompimis­tähendust (nt Üldjuhul trimmitakse karmi karvaga koeri), siis on sõna kaasatud analüüsi.

Kuna kompimisega seonduv kuulub tajude valda, siis sobivad uurimuse taustale kognitiivsed teooriad. Kognitiivse lingvistika põhilise veendumuse järgi on keel fundamentaalselt seotud inimese kognitiivsete protsessidega (Langacker 1987) ning kognitiivsete protsesside alla kuulub ka kompimise eest vastutav somatosensoorne meel.

 

2.3. Meetod

Uurin kompimisadjektiivide semantikat kombineeritud meetodiga. Kasutan ­Sketch Engine’i sõnavisandeid ja tesaurust, et korpuskontekstist süsteemsemat ülevaadet saada, kuid kasutusjuhtude analüüsil ja tähendusteks koondamisel tuginen kvalitatiivsele analüüsile. Tähenduste abstraheerimisel ja polüseemiamallide väljaselgitamisel on kasutusel semantiline tüübistik, mille aluseks on minu eelnevad uurimused (Tuulik 2014, 2020; Tuulik, Langemets 2016). Süstemaatilise polüseemia mallide leidmiseks lisan adjektiivi tähendustele semantilised tüübid ja otsin sarnasusi sõnade tähendusstruktuuris. Tähenduse selgitamiseks uurin sõna konteksti ÜK 2019-s korpus­päringusüsteemi Sketch Engine’i erinevate funktsioonide abil. Konteksti­analüüs Sketch Engine’iga on Eesti leksikograafias semantilisel analüüsil kasutuses olnud juba aastast 2010, kui eestikeelne moodul esmakordselt kasutajatele kätte­saadavaks sai (vt Kallas jt 2012).

 

2.3.1. Semantilised tüübid

Semantilised tüübid on abstraktsed abivahendid sõnastikutöös ja ­korpusanalüüsis, mis võimaldavad tähendusi rühmadesse koondada. Polüseemia uurimisel saab ­sarnased tähendused sama semantilise tüübiga märgistada, et paremini tuvastada regulaarsusi tähendusvaheldustes. Leksikograafias aitavad semantilised tüübid tähendusi ühtlasemalt kirjeldada (nt ÜS-is lisatakse nimisõnatähendustele semantilisi tüüpe Langemets 2010 alusel) ja ka märksõnastikku süsteemsemalt kokku panna (vt lähemalt põhisõnavara sõnastiku kogemusest Kallas, Tuulik 2011). Nimisõna semantilised tüübid on näiteks TOIT, TAIM ja ESE (Langemets 2010: 307–318) ning adjektiivi semantilised tüübid OMADUS_VÄRV, OMADUS_AEG ja OMADUS_MÕÕDE (Tuulik 2014: 314).¹

Semantilise analüüsi järele on suur vajadus ka korpustealases töös, kus arendatakse korpuste semantilist märgendamist ja samuti on proovitud süstemaatilise polüseemia märgendamist (vt nt Martelli jt 2019; Alonso jt 2013). Märgendamise edukus sõltub semantilisest tüübistikust ja seetõttu on nii tüübistiku arendamine kui ka polüseemiamallide selgitamine keeletehnoloogia seisukohast olulised.

Kompimisadjektiivide uurimuses on aluseks eesti adjektiivide 15 semantilist tüüpi (Tuulik 2014) ning värvi- ja temperatuuriadjektiivide analüüsi järel (Tuulik, Langemets 2016; Tuulik 2020) lisandunud tüübid HÄÄL, MAITSE, LÕHN ja ­PUUDUTUS. Eraldi on vaatluse all semantiline tüüp TEMPERATUUR, eristamaks temperatuuri­tähendusi muudest kompimistähendustest, mida tähistab tüüp PUUDUTUS (nt pehme ilm TEMPERATUUR vs. pehme voodi PUUDUTUS).

Adjektiive saab kasutada ka substantiividena, näiteks elliptilises konstruktsioonis: terve nädala hoidis kuuma (ilma), esimestel kassinäitustel oli lühikarvalisi (kasse) palju. Siiski lähtusin tähenduse määramisel korpussagedusest ja tõin substantiivse tähenduse (või substantiivse tähendusega seotud malli) välja ainult siis, kui vastav kasutus esines korpuses mitu korda. Substantiivitähenduste märgendamisel on ­aluseks eesti nimisõnade semantilised tüübid (Langemets 2010).

 

2.3.2. Polüseemia korpusanalüüs

Kompimisadjektiivide uurimusse kuuluvad sõnad, mille korpusanalüüsil esines vähemalt üks kombitavat omadust väljendav tähendus, mille sai märgistada semantilise tüübiga PUUDUTUS. Andmestikus on ka monoseemseid kompimissõnu, millel korpusanalüüsis polüseemiat ei ilmnenud ja seega jäid need süstemaatilise polü­seemia uurimisest kõrvale. Monoseemse sõna sültjas kombitavat tähendust väljendab kasutusnäide 1.

(1) Küps hurmaa on veidi klaasjas ja katsudes sültjas. [PUUDUTUD]

Tähendusvahelduste kaardistamiseks uurisin korpuspäringu programmi ­Sketch Engine sõnavisanditest (Kilgarriff jt 2010; eestikeelse mooduli kohta vt Kallas 2013) peamiselt adjektiivi ja substantiivi kollokatsioone (nt nüri nuga, nüri töö), adjektiivi ja verbi kollokatsioone (nt nüriks minema, nüriks kiskuma) ning ja/või-suhet (nt igav ja nüri, terav või nüri), milles avaldub nii sünonüümia, kaashüponüümia kui ka antonüümia. Selleks et tähendused ja tähendusvaheldused oleksid omavahel võrreldavad, lisasin adjektiividele korpuse kollokatsioonide (ja konkordantside) põhjal semantilisi tüüpe (joonis 5). Joonisel 5 on esitatud fragment adjektiivi sametine semantilisest analüüsist: kollokatsioonide märgendamine semantiliste tüüpidega, kollokatsioonide koondamine semantiliste tüüpide alla ja tähendusvahelduse fikseerimine (meetodi ja analüüsi kohta vt täpsemalt Tuulik 2022).

Joonis 5. Adjektiivi sametine kollokatsioonide analüüs.

Kui vähemalt kahe polüseemse adjektiivi tähendusstruktuuris kordus sarnane tähendusvaheldus, siis moodustuski mall. Mall puudutus-hääl esines lisaks sõnale sametine ka näiteks polüseemsete sõnade sametpehme ja siidine tähendustes (näide 2). Adjektiivi tähendust näitlikustan katketega korpuskontekstist.

(2) sametpehme [PUUDUTUS–HÄÄL]

[---] silitades nende sametpehmet nahka. [PUUDUTUS]

Sametpehme hääle ja mõjuvate sõnadega selgitab ta [---]. [HÄÄL]

siidine [PUUDUTUS–HÄÄL]

[---] paitan teise käega tema siidiseid musti juukseid. [PUUDUTUS]

Tema siidine hääl poeb sulle naha vahele [---]. [HÄÄL]

Kontekstis viitavad puudutusele verbid silitama ja paitama ning kollokatsioonides sametpehme nahk ja siidised juuksed väljendavad adjektiivid kombitavaid omadusi. Vahel ei piisanud aga kollokatsioonide uurimisest, kuna sama kollokatsioon võis erinevas kontekstis väljendada erinevat tähendust (näide 3). Sel juhul tuli tähenduse selgitamiseks uurida laiemat korpuskonteksti.

(3) konarlik tee

[---] Eesti auklikel ja konarlikel teedel teevad rattad tõenäoliselt kõvemat häält. [PUUDUTUS]

[---] on konarlikku teed pidi jõudnud elektromuusika tippude hulka. [PSÜHH]

Kõik uurimuses välja pakutud süstemaatilise polüseemia mallid tuginevad korpusandmestikule. Korpuse kõrval uurin kompimissõnade tähendusjaotust ka ühendsõnastikus, et analüüsida mallide leksikograafilist esitust.

 

3. Eesti kompimisadjektiivide üldiseloomustus

Uurimuse kompimisadjektiivide valimisse kuulub 265 sõna, millest polüseemseid sõnu on 102. Võrreldes samuti kompimisvaldkonda kuuluvate temperatuuriadjektiivide valimiga (Tuulik 2020) – 101 sõna – on siinse artikli kompimisadjektiivide hulk suurem. Põhilises osas sama sõnakogu alusel on valminud ka värviadjektiivide uurimus (Tuulik, Langemets 2016), mille valim moodustus 463 värvi tähistavast omadussõnast. Sellest nähtub, et nägemisvaldkonnaga seotud värvisõnavara on tõepoolest eesti keeles suurem kui kompimisvaldkonna sõnavara (kokku 366 sõna, kui arvestada temperatuuri- ja kompimisadjektiive ühiselt). Valdkonna suurem esindatus ÜS-is annab alust eeldada suuremat leksikaalset tähistatust keeles laiemalt, mis omakorda sobitub tajuhierarhia (Viberg 1983) reastusega. Nägemise kui tajuhierarhias kõrgeima kategooria sõnavara võikski olla keeles rikkalikumalt esindatud kui kompimissõnavara. Samas sunnivad järelduste tegemisel ettevaatlikkusele kompimis­rühma erinevad piiritlusvõimalused.

Kompimisadjektiivide valimist leiab omadusi, mida tunnetatakse primaarselt käe (nt sile, pehme, krobeline), jala (nt mudane, sopane, libe), suu (nt nätske, krõmps, kiuline) või üldisemalt nahapinna kaudu (nt rõske, märg). Järgnevalt toon välja ­andmestikust koorunud rühmad, mis võimaldavad vaadelda puudutuskirjelduse motiveeritust inimese argikogemuses:

• (pinna)tekstuuri omadused (sile, krobeline, kare, reljeefne, konarlik jne);

• plastilised omadused (jäik, kõva, painduv, vetruv, pehme jne);

• konkreetsest materjalist tuletatud omadused (paberjas, nahkne, vahajas, raudkõva, klaaslibe jne);

• toitudest, toiduainetest tuletatud omadused (sültjas, tainjas, pudrune, õline, rasvane jne);

• toidu tekstuuri/struktuuri omadused, mis pole tuletatud konkreetsest toidust (krõbe, puine, sitke, nätske jne);

• kangastest tuletatud omadused (siidine, sametine, villane, takune, puuvillane jne, aga ka mitte konkreetse kangaliigiga seotud omadused, nagu pitsiline, võrkjas, sünteetiline jne);

• pinnasest tuletatud omadused (sopane, liivane, mudane jne);

• taimede-loomade omadustest tulenevad adjektiivid (kähar, karvane, ogaline, okkaline, soomusjas, lüliline, kurruline jne);

• kehast tulenevad omadused (tatine, rasune, kondine, higine jne).

Enim valimi tüvisõnadest kuulusid (pinna)tekstuuri omaduste ja plastiliste omaduste rühma (pehme, kõva, sile, kare jt) ja suurim hulk tuletisi (valdavalt ne-tuletised) olid materjalist/kangast tuletatud adjektiivid (siidine, sametine jt). Enim liitsõnu, nagu tüvisõnugi, võis leida (pinna)tekstuuri omaduste ja plastiliste omaduste rühmast. Rühmad ei välistanud tingimata üksteist, nt ka kangast tuletatud omadus (siidine, takune jt) viitab pinnatekstuurile ning omadused kondine ja higine võivad iseloomustada nii inimesi kui ka loomi. Valimi morfoloogilisel analüüsimisel lähtusin sõnaperede sõnaraamatust (Vare 2012). Adjektiivid, mille struktuuris oli liitmist ja tuletamist kombineeritud (nt karmikarvaline, siledakarvaline, jämedateraline), analüüsisin Vare järgi tuletisteks (täpsemalt ühendituletisteks).

Tüvisõnu oli valimis kokku 42 ja tüvisõnade rühma liikmete keskmine korpussagedus oli kõrgem kui tuletiste ja liitsõnade rühma sõnadel. Korpuse põhjal sagedaimad esmase kompimistähendusega tüvisõnad olid pehme (korpussagedusega 136 859), kõva (127 257), kuiv (112 519), märg (59 452), niiske (39 376), sile (39 055) ja libe (30 980). Tuletiste sagedusloendi eesotsas oli terav 71 218 esinemiskorraga. Teiste valimi adjektiivide sagedus jäi nimetatutele alla. Tekib küsimus, kas valimi suurima korpussagedusega sõnad võiksid sobida kompimisvaldkonna põhisõnade kandidaatideks.

Tajusõnade uurija Urmas Sutrop (2002: 39–41) toob põhisõna tunnustena välja, et põhisõna esildub psühholoogiliselt, on keeltes enamasti morfoloogiliselt lihtne omasõna, mis kuulub samasse sõnaklassi kui vastava valdkonna prototüüpsed sõnad ning on grammatiliselt viimastega sarnane. Lisaks tähistab põhisõna põhitasandi objekti, omadust või nähtust ning on tarvitatav kõigis peamistes semantilistes väljades. Kuivõrd korpussagedus võiks peegeldada psühholoogilist esiletulekut, on huvitav küsimus. Temperatuurisõnade uurimisest nähtus, et loetelukatse abil selgitatud temperatuuri põhisõnad (Sutrop 2005) – külm, soe, kuum, jahe – langesid täpselt kokku korpuse sagedaimate temperatuuriadjektiividega (Tuulik 2020), ent see ei pruugi teiste tajuvaldkondade puhul samamoodi olla. Samas julgustab paralleele tõmbama ka eesti assotsiatsioonide ja korpuskollokatsioonide uuring, kus uuritud suhetes tuvastati kokkulangevust. Sarnasusi tõlgendati tuumsete suhete kogumitena, mida aktiivselt kinnistatakse, kui inimesed eesti keeles mõtlevad, räägivad ja kirjutavad. (Vainik jt 2020) Ehk siis ilmselt on ka korpusetekste uurides võimalik mõnevõrra vaadelda sõnade ja sõnaseoste psühholoogilist esildumist.

Valdkonna põhisõnade määramisel võiks tuge anda ka tõik, et sagedaimad kompimisadjektiivid olid ühtlasi valimi kõige rohkem liitsõnu andvad sõnad. ÜS-is esines sõnast pehme moodustatud liitsõnu 11 (vattpehme, siidpehme, sulgpehme jt), adjektiiviga kõva esines 12 liitsõna (teemantkõva, teraskõva, kivikõva jt), sõnal kuiv esines liitsõnu lausa 18 (tuhkkuiv, purukuiv, krõbekuiv jt) ning märg oli esindatud 14 liitsõnas (vihmamärg, higimärg, nutumärg jt). Vaatluse all olid liit­sõnad, kus kompimisadjektiiv ise asus järelosise positsioonil. Kas valimi suurima korpussageduse ja produktiivseima liitsõnamoodustusega sõnad võiksidki olla kompimisvaldkonna põhisõnad? Et seda kindlalt väita, peaks küsimust eksperimentaalselt uurima, kuid põhisõna kandidaatideks sobivad pakutud sõnad tõenäoliselt küll.

Kompimisadjektiivide valimi moodustamisel tuli täpsustada ka adjektiivirühma sõnaliigipiire. Valimis leidub adjektiivi ja adverbi piiril olevaid sõnu (nt krussis, takkus), adjektiivi ja verbi piiril olevaid sõnu, põhiliselt v-partitsiipe (nt torkiv, vetruv, kleepuv) ning adjektiivi ja substantiivina kasutusel olevaid sõnu (nt karvane). Adjektiivi sõnaliigiline paindlikkus ja sarnased määratlemise kitsaskohad ilmnevad ka praktilises leksikograafilises töös (Paulsen jt 2020: 188–189). Sõna valimisse kaasamisel lähtusin semantilisest aspektist (kas sõna kohta saab küsida „milline?”) ja süntaktilisest aspektist (kas ja kuivõrd esineb sõna nimisõna laiendina, täiendi positsioonis). Näiteks kollokatsioonides krussis juuksed, kleepuv põrand ja karvane kasukas tõlgendasin sõnu krussis, kleepuv ja karvane adjektiividena.

 

4. Polüseemiamallid

Peatükis tutvustan eesti kompimisadjektiivide korpusanalüüsil selgunud polü­seemiamalle. Mall moodustus, kui vähemalt kahe valimi sõna juures esines ­sarnane tähendusvaheldus. Mallide näitlikustamiseks esitan korpuslauseid ning sõna­visanditest valitud adjektiivi ja substantiivi kollokatsioone. Sõnatähendust selgitavad definitsioonid (või definitsioonide katked) on võimalusel võetud ühendsõnastikust. Arutlen ka levinumate mallide võimaliku motivatsiooni üle ja kirjeldan nende leksikograafilist esitust ühendsõnastikus. Peatüki lõpus on esitatud polüseemiamallide ülevaatlik tabel.

 

4.1. PUUDUTUS–PSÜHH

Kompimisvaldkonna adjektiivide levinuim tähendusülekanne valimis on kombitavalt omaduselt psühholoogilisele omadusele. PUUDUTUS–PSÜHH on kompimis­adjektiivide enim esinev polüseemiamall, mis avaldus 43 kompimisadjektiivi tähendusstruktuuris (jäik, nüri, libe jt). Polüseemseid adjektiive oli valimis 102, seega ­esines mall 42%-l sõnadest, mis osutab tugevale seosele kompimisvaldkonna ja tunnete valdkonna vahel.

Semantiline tüüp PSÜHH koondab meeleolu, iseloomu ja vaimsete võimetega seotud omadusi. Tüübiga PSÜHH saab märgendada näiteks kompimisadjektiivi pehme tähendust ’heatahtlik, leebe, mitte karm ega range’ (pehme iseloom, pehme mees), adjektiivide õline tähendust ’teeseldult lahke, lipitsev, pugejalik’ (õline naeratus, õline vend) ja okkaline tähendust ’pahur ja tõrges’ (okkaline loomus, okkaline suhtumine).

Malli PUUDUTUS–PSÜHH leksikograafiline esitus ühendsõnastikus varieerus. Kõige rohkem leidus malli kandvatel kompimisadjektiividel sõnaartikli üles­ehitust, kus mõlemad mallis kodeeritud tähendused olid eraldi tähendustena esitatud (näide 4). Näidetes on toodud välja ainult malli kandvate tähenduste definitsioonid, uurimisel lisatud semantiline tüüp ja üks kasutusnäide tähenduse kohta.

(4) libe

1 (hrl mingi pinna kohta:) sile (ja märg või limane) ning seetõttu selline, millel võib kergesti libiseda või mis on kergesti libisev; (selliste teeolude kohta) [PUUDUTUS] Libe jää.

2 klanitud välimuse ja lipitseva olekuga; kaval, osav (oma eesmärkide saavutamisel) [PSÜHH] Eriliselt libe tüüp ja kehkenpüks.

Eraldi tähendused võisid omakorda olla esitatud põhitähendustena, nagu eelnevas libeda näites (tähistatud järjekorranumbritega 1, 2 jne), või põhitähenduse ja alltähenduse positsioonis (tähistatud järjekorranumbritega 1, 1.1 jne) (näide 5). ÜS-i sõnatähenduste osa autorid (Langemets jt 2010) on välja toonud, et põhitähendusena esitatakse esmajoones kontrastiivset ning alltähendusena komplementaarset polüseemiat – sealjuures põhi- ja alltähenduse puhul saab vähemalt osaliselt sõnastada teatavad tähenduse tulenemise reeglid.

(5) kõva

1 (materjali, asjade vm kohta:) koostiselt tihe, survele vastupidav, mitte painduv [PUUDUTUS] Hiina traditsiooni järgi peab voodi olema kõva.

1.1 (inimese kohta:) iseloomult, käitumiselt järeleandmatu, mingile mõjule mitte­alistuv [PSÜHH] Ole kõva, ära anna alla!

Erinev esitus viitab sellele, et kompimisadjektiivi taktiilset tähendust ja psüühikaga seotud tähendust ei taju leksikograaf alati samavõrra lähedase ja tuletatavana. Siiski võib märgata, et kui temperatuuriadjektiivide rühmas esines vaheldumine psühholoogilise omadusega kahesuunaliselt (sõnadel, mille esmatähendus ­väljendas temperatuuri, oli ka inimpsüühikaga seotud omadust väljendav tähendus, ning sõnadel, mille esmatähendus oli psühholoogiline, esines tähendus, mis iseloomustas temperatuuri), siis kompimisadjektiivide rühmas on korpussagedust arvestades valdav tähenduse liikumine konkreetsest kombitavast omadusest abstraktsema psühho­loogilise omaduse poole.

Kolmas leksikograafiline esitusviis oli malli osaliste koondamine ühise tähenduse alla. Kompimis- ja psühholoogilise omaduse esitamist kahe eraldi tähenduse või ühe koondtähendusena võis tõenäoliselt mõjutada ka sõna enda sagedus: sagedasema sõna juures esitati tähendused eraldiseisvana (näide 6), harvema sõna puhul liideti (näide 7). Adjektiivi kivikõva sagedus korpuses on 1489, teraskõva sagedus vaid 44.

(6) kivikõva

1 väga, ülemäära kõva, üldse mitte pehme [PUUDUTUS] Kivikõva madratsiga voodi.

1.1 milleski väga kindel, vankumatu [PSÜHH] Kontrolöril ei jäänud muud üle kui süda kivikõvaks teha ja trahv välja kirjutada.

(7) teraskõva (hrl materjali või isikuomaduste kohta:) väga kõva, väga tugev, ülimalt vastupidav [PUUDUTUS] Lapimaa jää on teraskõva. [PSÜHH] Tal on teraskõvad närvid.

Näites 7 on tähenduste täpsem väljendamine jäetud kasutusnäidete hooleks, definitsioon sobib iseloomustama nii kombitavat kui ka psüühikaga seotud tähendust. Leksikograafid on maininud, et põhimõtete väljatöötamisel soovitas Asta Õim tähendusi nii vähendada kui ka lihtsustada ning jätta osa alltähendusi ja piltlikud tähendused koguni ainult näidete kanda (Langemets jt 2010: 801).

Korpusanalüüsi tulemuste ja leksikograafilise esituse kõrvutamisel ilmnes ka sõnu, mille puhul ühendsõnastik kompimisadjektiivi psühholoogilist tähendust eraldi esile ei toonud (ei tähenduse ega kasutusnäidete kujul), kuid mis uuritud ­korpusnäidete põhjal malli siiski kandsid (näide 8). Näidetes on esitatud ÜS-i tähendus ja selle järel korpusnäide, mis iseloomustab sõna psüühikaga seotud tähendust.

(8) limane limaga kaetud või lima sisaldav [PUUDUTUS] Angerja nahk on limane. [PSÜHH] korpusnäide: Kaasajal baarides räuskavad mehed on aga küünilised, empaatia­tundeta limased tegelased.

Kuigi on mõistetav, et polüseemiamalli konkreetse parima leksikograafilise esituse valimisel mängivad rolli sõnastiku sihtrühm, sõnasagedus, vastava tähenduse sagedus ja muud tegurid, siis võiks süsteemset esitust igal juhul abistada võimalus koostamise ajal tutvuda potentsiaalsete süstemaatilise polüseemia mallidega. Semantilise tüübi lisamine sõnatähendusele (käändsõnade juures) on ÜS-is juba praegu kohustuslik ja ehk hõlbustaks tööd polüseemsete sõnadega see, kui süsteem pakuks leksikograafile välja konkreetse semantilise tüübiga seotud võimalikke polüseemiamalle.

Süstemaatilist polüseemiat uurides saab aimu mõtlemise mustritest. Malli ­PUUDUTUS–PSÜHH sage esildumine valimis näitab, et kompimise/puudutuse ­kogemusel on tihe seos vaimsete kogemustega. Tähenduse ülekanne võib olla motiveeritud kombitava omaduse füüsikalisest loomusest, nt sitke kui ’tugev ja painutatav (või venitatav), mitte kergesti purunev’ hakkab tähistama ka psühholoogilist omadust ’vaimujõult, iseloomult tugev, raskustele vastupanev, mitte (kergelt) allaandev’. Ka mõistemetafooride teoreetikud George Lakoff ja Mark Johnson (2003 [1980]: 163–164) on leidnud, et abstraktsemate ja keerulisemate nähtuste väljendamiseks kasutatakse võrdkujusid kogemuslikult tuttavamatest ja kehapõhisematest valdkondadest. Ja mis võiks olla lähemal kui oma nahk? Seega kehaga/nahaga/suuga vahetult kogetav on ülimalt põhjendatud lähtevaldkond, mille terminites räägitakse abstraktsematest, näiteks psühholoogilistest nähtustest.

Valimis võib täheldada taktiilselt ebameeldiva omaduse (limane, tatine, nurgeline, okkaline, ogaline, kare) korrelatsiooni psühholoogiliselt ebameeldiva omadusega, nt okkaline kui ’pahur, tõrges’ või ogaline kui ’terav, salvav’. Enamasti meeldivat kompimiskogemust pakkuv pehme on kasutusel positiivsema tähendusega ’heatahtlik, leebe’ ja sile tähendusega ’hoolitsetud välimusega, peene ja viisaka olemisega’, nt sile välimus, sile noormees, mis pakub ju esteetilist naudingut. Analüüs lubab järeldada, et sageli seostatakse meeldivat kehalist aistingut positiivsete vaimsete omadustega ja ebameeldivat puudutust vaimselt ebameeldiva kogemuse või omadusega.

Kompimisadjektiivide hulgas leidub aga ka näiteid tähendusvaheldustest, mis ei kinnita omaduse kognitiivse meeldivuse või ebameeldivuse järjepidevust. Mitmed kombitavat omadust väljendavad adjektiivid, millel esineb polüseemiamall ­PUUDUTUS–PSÜHH, ei ole üheselt liigitatavad positiivse või negatiivse kompimiskogemuse põhjal, nt reljeefne, õline, tasane, karvane.

Huvitav juhtum on adjektiiv terav, mis puudutuskogemusena seostub pigem valu ja ebamugavusega (sarnaselt sõnadega okkaline, ogaline), kuid millel on regulaarsed seosed nii negatiivsete kui ka positiivsete tähendustega. Terav märkus, terav kriitika teevad psüühiliselt haiget, terav maitse ja terav lõhn mõjuvad meeltele tugevalt (mis võib meeldida või mitte), kuid teravad kõrvad, teravad silmad on juba selgelt midagi täpset ja positiivset. Silmade-kõrvade puhul tuleb ilmselt mängu terava eesmärgi­tähendus: kuna terav nuga lõikab hästi ja on selline, nagu hea nuga olema peab, siis ka silmad ja kõrvad on teravad, kui nad oma tööga hästi hakkama saavad.

Lakoff ja Johnson (2003 [1980]) toovad välja, et kognitiivsed nähtused (seal­hulgas keele moodustamine ja mõistmine) on seotud erinevate kehaliste, afektiivsete, tajuga seotud motoorsete protsessidega. Sama võib täheldada süstemaatilise polüseemia uurimisel. Eesti metafooriuurija Ene Vainik (2017) tõstab esile, et mõistemetafoorid on loomult süstemaatilised – tegu pole üksiku keelendiga, vaid mitmetes väljendites avalduva mõtlemismustriga. Seega on loomulik, et metafooriuurimine ja süstemaatilise polüseemia analüüs, mis vaatleb tähenduste regulaarset ülekannet, jõuavad sarnaste tulemusteni.

Seost tekstuurimetafooride töötlemise ning kompimisega seotud ajuosa aktiveerumise vahel on kinnitatud ka funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRI) abil (Lacey jt 2012). Nimelt aktiveerus katseisikutel tekstuuri-selektiivne somato­sensoorne korteks (ajuosa, mille alaosad reageerivad kindla kehaosa puudutuste korral), kui töödeldi tekstuurimetafoore sisaldavaid lauseid (nt she had a rough day). Sama tähendusega lausete korral, kus tekstuurisõnu ei nimetatud (nt she had a bad day), aktiveerumist ei toimunud.

Kuus eksperimenti (Ackerman jt 2010), kus katsealused pidid lahendama karedaid või siledaid puslesid ja puudutama kõvasid või pehmeid esemeid, näitasid, et tekstuur mõjutab mitteteadlikul moel inimeste muljeid ja otsustusi teiste inimeste ja olukordade suhtes: näiteks tajusid inimesed karedate esemete mõjul sotsiaalseid suhtlusi keerulisemana ja kõvad esemed muutsid inimesed läbirääkimistel jäigemaks. Kompimismeelega tajutu mõjutab seega sotsiaalset kognitiivset taju. Eelnev annab tuge väitmaks, et kompimisadjektiivide süstemaatiline tähenduste vaheldumine ­PUUDUTUS–PSÜHH, nagu mõistemetafooridki, ammutab ainest kehalisest kogemusest, et väljendada abstraktsemat tunnete ja psüühika valda.

 

4.2. Tajumallid

Tajumallide peatükis vaatlen polüseemseid adjektiive, kus kompimistähenduse kõrval esineb viitamine mõnele teisele tajuvaldkonnale: kuulmine, maitsmine jt. Lähema vaatluse all on kaks kompimisadjektiividel esinenud süstemaatilise polüseemia malli: PUUDUTUS–HÄÄL ja PUUDUTUS–MAITSE. Mallis PUUDUTUS–HÄÄL vaheldub kombitav omadus häält või heli iseloomustava omadusega. Mall ­PUUDUTUS–MAITSE näitab kombitavat omadust ja maitset iseloomustavate tähenduste vaheldust. PUUDUTUS–HÄÄL esines valimis 18 sõna juures ja PUUDUTUS–MAITSE 11 sõna tähendus­struktuuris, nii et teistest meeltest on kompimisadjektiividel enim tähendus­ülekandeid ­kuulmis- ja maitsemeele valda.

Neljal korral esines valimi sõnadel juba temperatuuritähenduste uurimisel selgunud mall PUUDUTUS–TEMPERATUUR, kus (temperatuuriga seondumatu) puudutus­aisting vaheldus temperatuuritähendusega (nt karm talv ⇒ karmi karvaga koer). Üksikud näited esinesid ka tähendusvaheldustel PUUDUTUS–VÄRVUS (nt vahajas kiht taime­lehtedel ⇒ vahajas nägu) ja PUUDUTUS–LÕHN (nt terav serv ⇒ terava lõhnaga gaas).

Enamikul PUUDUTUS–HÄÄL malliga sõnadel esines samaaegselt ka mall PUUDUTUS–MAITSE, nt pehme (pehme padi ⇒ pehme häälega ⇒ pehme maitsega juust), metalne (metalne korpus ⇒ metalne kõla ⇒ metalne maitse suus). Sellegi­poolest leidus sõnu, kus kompimistähendusega vaheldus ainult hääle­tähendus (nt kõva madrats ⇒ kõva kisa, karune kasukas ⇒ karune mehehääl) või ainult maitsetähendus (nt torkiv kampsun ⇒ ingveri torkiv maitse). Sõnu, mille tähendusstruktuuris avaldus ainult mall PUUDUTUS–MAITSE, oli valimis vähem kui sõnu, millel esines ainult mall PUUDUTUS–HÄÄL.

Tajumalle moodustavad tähendused on ühendsõnastikus leksikograafiliselt eri viisil esitatud: 1) põhitähenduse ja alltähendus(t)ena (näide 9); 2) ühise koond­tähendusena (näide 10); 3) süstemaatilist polüseemiat pole esitatud. Võrreldes malliga PUUDUTUS–PSÜHH puudub tajumallidel esitusviis kahe eraldi põhitähendusena. Süstemaatilise polüseemia esitamata jätmise näideteks sobivad sõnad siidine ja metalne. Siidise juures on välja toodud materjalitähendus ja laiem taktiilne tähendus, ent korpusest leiab kinnitust ka hääle- ja maitsetähendusele. Metalse juures on esitatud koondtähendus, mis seob värvust ja häält, ent maitset pole esile toodud seletuses ega näitelausetes. Korpuses on metalne maitse 42 esinemisega sageduselt seitsmes adjektiivi ja substantiivi kollokatsioon metalse sõnavisandis.

(9) sametjas

1 (pinna, koostise või millegi oleku laadi kohta:) pehme ja ühtlane, siledalt siidine, sameti pehmust meenutav [PUUDUTUS] Parkett kaeti sametja vaipkattega.

1.1 (hääle, heli kohta:) pehme kõlaga, mahe ja meeldiv [HÄÄL] Flöödi sametjas kõla.

1.2 (maitse kohta:) maheda, pehme maitsega [MAITSE] Sametja maitsega vein.

(10) vahajas

1 värvilt, konsistentsilt vms vaha meenutav [VÄRVUS] [PUUDUTUS] Laip lebab mustas ülikonnas, vahajad käed risti.

Nagu ilmnes malli PUUDUTUS–PSÜHH esituse analüüsil, annavad erinevad esitus­viisid ja kohatised lüngad süstemaatilise polüseemia näitamisel tunnistust, et ka headel professionaalidel on keeruline hoomata infotihedat korpuspilti ja koostamisel võiks olla abi süstemaatilise polüseemia mallidest.

Kõige tihedam seos ilmnes kompimisadjektiivide tajumallides taktiilsete tähenduste ja häälega seotud tähenduste vahel. Taktiilsete väljenduste kasutamist hääle kirjeldamiseks on märganud ja analüüsinud ka metafooriuurijad, näiteks Pavlo ­Shopin (2017) doktoritöös, mis käsitleb Herta Mülleri loomingut. Teisalt võivad hääletähendused olla valimis maitsetähendustest paremini esindatud seetõttu, et kuulmise kui Vibergi hierarhia põhjal maitsmisest kõrgema meele väljendamiseks on keeles rohkem väljendusvahendeid.

Kompimisadjektiividel oli korpuses maitsesõnadena rohkem kasutust ja täpsemaid tähendusi erialasõnavaras, alkohoolsete jookide kirjeldamisel. Viskimaitsete liigitusel on õliste maitsenüansside hulka arvatud mesi, nahk, tubakas, higi ja plastik (Tiivel 2007). Veinimaailmas on väga levinud maitseomadus kuiv, aga maitsetähenduste kasutusnäiteid võib korpusest leida ka adjektiividega metalne, nahkne, siidine, mullane jt.

Taas kord võis mallides täheldada meeldiva puudutusaistingu vaheldumist meeldiva häälega, nt siidine, sametine, pehme hääl, ning ebameeldivama puudutus­kogemuse vaheldumist ebameeldivama kuulmiskogemusega, nt kare, kalk, kriipiv hääl. Veidi vähem, aga sellegipoolest esines samalaadi kogemuslikku alust ka puudutuse ja maitsetähenduse vahel: sametine puudutus on ju käele mõnus ning sametine, sametjas, sametpehme maitse positiivne hinnang maitsele.

 

4.3. Tulemuste kokkuvõte

Kõik uurimuses tuvastatud polüseemiamallid on kokku võetud tabelis 1. Lahtris „Sõnu valimis” esitatud arv näitab, kui mitmel valimi sõnal esines see polüseemia­mall. Esimesena on välja toodud valimi sagedaseim mall, teisena tajumallid ning seejärel muud analüüsis selgunud süstemaatilise polüseemia mallid. Igale mallile on lisatud kirjeldus ja malli iseloomustavad näited valimist.

Tabel 1. Kompimisadjektiivide polüseemiamallid.

Polüseemiamall	Sõnu valimis*	Näited	Malli kirjeldus
PUUDUTUS–PSÜHH	43	pehme, okkaline, libe, kuiv, nüri, jäik	Kompimistähendus ⇒ meeleolu, suhtumist või iseloomu väljendav tähendus, nt okkaline roos / okkaline iseloom
PUUDUTUS–HÄÄL	18	kõva, kare, sametine, karune	Kompimistähendus ⇒ heli, häält iseloomustav tähendus, nt sametine nahk / sametine hääl
PUUDUTUS–MAITSE	11	terav, õline, sametpehme, ümar	Kompimistähendus ⇒ maitset iseloomustav tähendus, nt teravad nurgad / terav karri
PUUDUTUS–VÄRVUS	3	vahane, metalne	Kompimistähendus ⇒ värvust või valgust iseloomustav tähendus, nt metalne pind / metalne läige
PUUDUTUS–LÕHN	4	terav, õline, mullane	Kompimistähendus ⇒ lõhna iseloomustav tähendus, terav nuga / terava lõhnaga gaas
PUUDUTUS–TEMPERATUUR	4	karm, pehme	Kompimistähendus ⇒ temperatuuri­tähendus, pehme voodi / pehme suveõhtu
MATERJALl/AINE(A)–PUUDUTUS	11	siidine, sametine, takune	Teatud materjalist või ainest koosnemist väljendav tähendus esineb koos tähendusega, mis tähistab selle materjali puudutamisel tekkivat puuteaistingut ja on omakorda kantav ka muust materjalist objektidele, nt sametine ülikond / sametine nahk
PUUDUTUS–MATERJAL/AINE(S)	4	villane, puuvillane, linane	Teatud materjaliga seotud kompimis­tähendus esineb koos substantiivse tähendusega, mis tähistab sellest materjalist eset, nt villased sokid / kannan villast
PUUDUTUS–NÄHTUS_LOODUS (A)	10	kuiv, niiske, märg, tatine, lumine, ligane	Kompimistähendus ⇒ ilma, loodusnähtust iseloomustav adjektiivne tähendus, nt tatine taskurätik / tatine talv
PUUDUTUS–NÄHTUS_LOODUS (S)	4	kuiv, märg	Kompimistähendus ⇒ ilma, loodusnähtust iseloomustav substantiivne tähendus, nt märg pesu / mantel peab märga
PUUDUTUS–IN/LOOM_OMADUS (S)	6	karvane, siledakarvaline	Kompimistähendus ⇒ sama omadust kandvat inimest või looma tähistav substantiivne tähendus, nt karvane elukas / karvaste pidu
PUUDUTUS–MÕÕDE	4	rasvane, paks	Kompimistähendus ⇒ ruumilist omadust tähistav tähendus, nt paks puder / paksud seinad
PUUDUTUS–KOGUS	3	kõva, paks, tihe	Kompimistähendus ⇒ hulgatähendus, nt kõva iste / kõva rahasumma

* Tegu on orienteeriva arvuga, kuna kompimissõnade rühma võib eri moel piiritleda ja tulemus sõltub ka korpuse (versiooni) suurusest.

 

5. Kokkuvõte ja järeldused

Uurimus annab ülevaate sellest, kui rikkalikult on kompimisvaldkond eesti keeles adjektiividega kaetud, ning toob korpuspõhise analüüsi tulemusena välja eesti kompimisadjektiivide süstemaatilise polüseemia mallid. Artikkel analüüsis ka polüseemiamallide leksikograafilist esitust. Nii süstemaatilise polüseemia mallide selgitamise kui ka leksikograafilise esituse analüüsi rakenduslik siht on hõlbustada sõnastiku­tööd ning aidata kaasa adjektiivi semantika täpsemale ja süsteemsemale esitusele leksikograafias.

EKI ühendsõnastikust (ÜS) ja eesti keele ühendkorpusest (ÜK 2019) kogutud kompimisadjektiivide rühma kuulus 265 sõna, millest polüseemseid sõnu oli 102. Valimit uurides võis täheldada erinevaid maailmaga suhestumise taktiilseid dimensioone. Põhituumiku moodustasid (pinna)tekstuuri omadused ja plastilised omadused (pehme, kõva, sile, kare jt). Nendesse rühmadesse kuulus enamik valimi tüvi­sõnadest. Kompimisadjektiivide seast võis leida veel konkreetsest materjalist tuletatud omadusi (paberjas, nahkne), toitudest ja toiduainetest tuletatud omadusi (sültjas, pudrune), kangastest tuletatud omadusi (siidine, sametine), pinnasest tuletatud omadusi (sopane, liivane), taimede-loomade omadustest tulenevaid adjektiive (soomusjas, okkaline) ja inimkehast lähtuvaid omadusi (tatine, rasune). Valim annab aimu, millega kompimistasandil kõige sagedamini kokku puututakse ja kust puudutuse kirjelduseks inspiratsiooni ammutatakse.

Kompimisadjektiivide valimi sagedaimad esmase kompimistähendusega sõnad korpuses on pehme, kõva, kuiv, terav, märg, niiske, sile ja libe. Kõik peale terava on tüvisõnad. Valdkonna põhilisemate sõnade staatusele viitas peale korpussageduse ka tõik, et samad sõnad moodustasid ühendsõnastiku põhjal enim liitsõnu. Sutrop (2002) toob põhisõna tunnustena muu hulgas välja, et põhisõna esildub psühholoogiliselt ja on keeltes enamasti morfoloogiliselt lihtne omasõna. Ilmselt võib ka korpussagedus mõnevõrra peegeldada psühholoogilist esiletulekut.

Kompimisadjektiivide analüüsis ilmnes 13 süstemaatilise polüseemia malli. Levinuim tähendusülekanne valimis on kombitavalt omaduselt psühholoogilisele omadusele ehk polüseemiamall PUUDUTUS–PSÜHH. Mall avaldus 42%-l polüseemsetest kompimisadjektiividest (jäik, nüri, tatine, libe, kivikõva jt), niisiis osutab süstemaatilise polüseemia uurimine tugevale seosele kompimisvaldkonna ja tunnete valdkonna vahel. Mõistemetafooride teoreetikud Lakoff ja Johnson (2003 [1980]) on leidnud, et abstraktsemate ja keerulisemate nähtuste väljendamiseks kasutatakse võrdkujusid kogemuslikult tuttavamatest ja kehapõhisematest valdkondadest. Seega on keha, naha või suuga vahetult kogetav ülimalt sobilik lähte­valdkond, mille mõistetes räägitakse abstraktsematest nähtustest, nagu psühholoogilised nähtused.

Valimis ilmnes taktiilselt ebameeldiva omaduse (limane, tatine, okkaline, ogaline, kare) seos psühholoogiliselt ebameeldiva omadusega, nt okkaline kui ’pahur, tõrges’ või ogaline kui ’terav, salvav’. Meeldivat kompimiskogemust pakkuvad sõnad, nt pehme, on kasutusel ka positiivsema psühholoogilise tähendusega ’heatahtlik, leebe’. Analüüs lubab järeldada, et sageli seostatakse meeldivat kehalist aistingut positiivsete vaimsete omadustega ja ebameeldivat puudutust vaimselt ebameeldiva kogemuse või omadusega.

Malle, mis sisaldavad tähendusülekannet kompimisvaldkonna ja muu taju­valdkonna vahel, esines valimis viis: PUUDUTUS–HÄÄL, PUUDUTUS–maitse, PUUDUTUS–VÄRVUS, PUUDUTUS–LÕHN ja PUUDUTUS–TEMPERATUUR. Sagedaim tajumall PUUDUTUS–HÄÄL esines valimis 18 sõna juures ja sageduselt teine PUUDUTUS–MAITSE 11 sõna tähendusstruktuuris. Mallides võis taas täheldada tähendusüle­kannet meeldiva puudutusaistingu ja meeldiva hääle vahel, nt siidine, pehme hääl, ning ebameeldivama puudutuskogemuse ülekannet ebameeldivale kuulmiskogemusele, nt kare, kalk hääl. Veidi vähem, aga sellegipoolest avaldus samalaadi kogemuslik alus ka puudutuse ja maitsetähenduse vahel (sametine puudutus Þ sametine maitse). Süstemaatilise polüseemia uurimine toetab metafooriuurimisi ja neuro­uuringuid, näidates tugevat sidet kompimismeele ja kuulmismeele vahel ning ka kompimismeele ja maitsemeele vahel.

Mallide leksikograafiline esitus ÜS-is vaheldus. Mall võis olla esitatud: 1) kahe eraldi põhitähendusena; 2) põhitähenduse ja alltähendus(t)ena; 3) ühise koond­tähendusena; 4) süstemaatilist polüseemiat polnud esitatud. Hindasin esitamata jätmiseks olukorda, kus tähendus sõnastikust puudus, ent korpuses arvestatava sagedusega esildus, nt sõna metalne maitsetähendus, mis korpuses esines 42 korral kollokatsioonina metalne maitse. On mõistetav, et polüseemiamalli konkreetse parima leksikograafilise esituse valimisel mängivad rolli paljud tegurid (sõnastiku sihtrühm, sõnasagedus, vastava tähenduse sagedus), kuid süsteemsemat esitust võiks igal juhul abistada süstemaatilise polüseemia mallide tundmine. Semantilisi tüüpe leksikograafid sõnatähendusele juba lisavad ja ehk hõlbustaks tööd polüseemsete sõnadega see, kui süsteem pakuks koostamisel välja võimaluse tutvuda polüseemiamallidega, mis on seotud kindla semantilise tüübiga.

 

Uurimust on toetanud Eesti Teadusagentuuri projekt „Uue aja sõnastik: grammatika ja keelepädevuse kirjeldamine integreeritud multifunktsionaalses leksikograafilises ressursis” (PRG1978).

Maria Tuulik (snd 1985), PhD, Eesti Keele Instituudi leksikograaf (Roosikrantsi 6, 10119 ­Tallinn), maria.tuulik@eki.ee