(raie)lank peegeldab aega ja selle lugu

Praegusaja jõhkrad raielangid tekitavad kahetisi mõtteid ja tundeid. Loodusesõber muretseb vaesestuva elukeskkonna, majandusmees töökohtade ja majanduskasvu pärast. Sõjanduseksperdi vaatenurk on ootamatum, tema näeb pahupidi pööratud, auklikus ja risuses raielangis looduslikku miinivälja, mis takistab vastase liikumist. Jne.

Metsanduse oskussõnana tähistab (raie)lank raiumiseks määratud, looduses (ajalooliselt langipostide ja sihtidega) piiritletud (kuid alles kasvavat) metsaosa, üld­keeles aga esmajoones ikka raiesmikku, s.o ala, kust mets juba lageraiena maha ­võetud. Lisaks on lank oskussõnana kasutusel mäenduses (’ettevalmistavate kaeveõõntega piiratud kaevandusvälja osa’) ja ehituses (’ühe töölüli esi müüritöödel’) (EKSS).

Sõnal lank puudub seni usutav päritoluseletus. Alljärgnevalt püüan probleemi selgendada.

Varem on lanki tähistanud raismik

Sõna raielank ehk lank : langi ~ langu ’raiumiseks määratud või raiutav metsaosa’ tulek ja juurdumine eesti ühiskeelde on toimunud arvatavasti alles kas XIX sajandi lõpu- või pigem XX sajandi alguskümnendeil. Metsakasutuse reguleerimine algas Balti kubermangudes XVIII sajandi lõpus. Praktiliste metsamajanduslike meetmete rakendamisel võeti eeskuju Saksamaalt (vt Mathiesen 1935; RMK). Siis hakkasid ilmuma ka esimesed metsandusalased kirjutised, kuid need olid saksakeelsed (Eesti metsad 1974: 218). Esimene eestikeelne metsandusalane raamat on „Juhatus metsa­wahtidelle ja neile, kes metsawahiks tahawad saada” (Lütkens 1884), kus lanki tähistatakse enamasti sõnaga raismik, vahel aga mõne pikema kirjeldava seletusega, nt raismikud (lk 21), tööd päris ehk puumetsas (raismikus) (lk 30), on üks puumets metsawahile raiumiseks kätte tähendatud (lk 31), wäljawedamine laastatud metsa jagudest (lk 40), puuraiumise tööd raismikudes (lk 75), puuraismikus (lk 76). Sama­sugune keelekasutus iseloomustab Martin Maurachi (1893) rööbiti saksa ja eesti keeles üllitatud tööd „Praktikaline metsaasjandus”, nt raismiku wastuwõtmine (lk 135), tulewale raismikule (lk 155) jne.

langi teadaolev esmanoteeringu aasta on 1898

Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus tähistavad lanki arvukad raiuma-verbiga seotud tuletised: raies-maa, raie tükk, raismik, raiendik, raiesmik, raiespik, raiestik, raisnik, raistik, raie, raiustik ’metsa-, raielank, koht, kus metsa raiutakse / Schlag (im Walde), Stelle, wo geholzt wird’, paĺgi-raismik ’raielank; soo-, metsaheinamaa / Balkenschlag, Balkengehege; Morastheuschlag, Waldheuschlag’ (Wiedemann 1973 [1893]: vg 921–922). Teadaolevalt esineb lank esmakordselt kirjasõnas ajakirjas Linda 1898. aastal ilmunud Johann Lille (Jürgensteini) järjejutus, kus räägitakse „agarast mehest ja kangest kauplejast” Ruusimäe Tiidust: Hiljem kauples ta, nagu jõud suurdus, linaseemnetega ja wiljaga, wiimaks kroonu metsalankidega, ja rikkus ei jäänud tulemata (Jürgenstein 1898). 1918. aastal ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat” (EKÕS) lanki veel ei noteeri, seitse aastat hiljem ilmuma hakanud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” esitleb aga lanki ja mitut sellest lähtunud tuletist kui metsanduse oskussõnu: lank (Schlag, лесосека), langiline, lank-põimenduse­käitus (Femelschlagbetrieb), metsalank (Schlag) (EÕS 1925: 359, 501), raielank (Gehau, Holzschlag) (EÕS 1930: 1002).

1922. aastal asutatud Akadeemiline Metsaselts on etendanud juhtivat osa eestikeelse metsandusterminoloogia loomisel ja korrastamisel. 1925. aastal avaldas seltsi oskussõnade komisjon, mille töös osales Johannes Voldemar Veski, ajakirjas Eesti Mets ulatusliku eesti-saksa metsandussõnade loendi, kus on esindatud lank – ­Schlag ja sellega tuletusseoses olevad langiajamine – Schlaganzeichnung, langi­arvestus – Schlagaufnahme, langihooldus – Schlagpflege, langikoristus – Schlagräumung, langi­puhastus – Schlagreinigung; tähelepanuväärne on tõik, et sks Schlag vaste on selles loendis lank kõrval ka raiestik (Metsanduslised oskussõnad 1925). Sõna lank kõrval kasutatakse 1920-ndatel ajakirja Eesti Mets tekstides üha kirjeldavaid väljendeid, nt enampakkumise teel saab paljaksraiumiseks müüdud [---] 12,39 tiinu 16 tükis; Endiste raiestikude ja lagendikude metsastamine jne (EM 1921, nr 1).

Vahetud etümoloogilised vasted teistes läänemeresoome keeltes puuduvad

Sõnal lank ei ole vahetuid etümoloogilisi vasteid teistes läänemeresoome keeltes. Eesti etümoloogiakirjanduses on lanki soovitud siduda langema-verbiga, eeldades tüves toimunud häälikumuutuse g > k kaudu uue lihttüve teket (nii Raun 1982: 70; Rätsep 1992: 373). Seda seisukohta refereerib ka etümoloogiasõnaraamat (ETY). EEW (4: 1229 sub lank³) ega Sõnaveeb langi etümoloogiat ei käsitle. Pakutud seletus on ebaveenev. Seda oletust ei toeta ei naabrus- ega kontaktkeelte asjaomase sõnavara tuletusseosed, vrd sm metsäpalsta (< metsä ’mets’ + palsta ’plats, maatükk’, hakkuu-alue < hakkuu ’metsaraie’, hakata ’raiuda’ + alue ’(maa)ala’), sks Schlag (< schlagen ’lööma, raiuma’), vn вырубка (< вы- ’välja’ + рубка ’raiumine, raie’, лесосека (< лес ’mets’ + сечь : сек- ’raiuma, lõikama’), lt cirsma (< cirst ’raiuma’), ld kirtavietė (< kirsti ’raiuma, lõikama’ + vieta ’koht’). Veelgi otsustavamalt räägib selle tõlgenduse vastu eesti murdeainestik, kus ulatusliku levilaga sõna lank kõrval on registreeritud ka plank : plangi ~ plangu (Kod Plt KJn Räp) ’raiutud või raiumisele määratud metsaosa; (Ran) põllu- või heinamaatükk’: `metsäs `aetasse `laŋŋi sihid `este `sisse, sie jääb järele ja sie jääb `laŋŋist [’langiks’] (Lüg), iga mees `ostis langi, üks `vartal maad mis sihidega piiratud oli (Var), ta `kaupleb langidega (Saa), [metsad] raiutakse maha siis plangu `kaupa (Juu), nüid mõedetasse neid jao tükkisi `plankide `viisi `väl´lä (KJn), vanast olliv laane ilma sihite, nüid om ta `lańke `kaupa, sihi sehen (Krk), lätsivä oma langi `pääle, nakassiva `niitma; aena langi olliva ja lina kidsuti langi `viisi (Ran). Sõna pole registreeritud metsavaesematelt Lääne-Eesti saartelt, samuti Lääne- ja Järvamaalt ega Põhja-Eesti rannikualalt. (Vt EMS; VMS) Lõunaeesti murdekeelest (Ote San Kan Krl Har Vas) registreeritud lang : langa ja HMd lang : langi ’põllu- või heinamaa riba’ (EMS) on ilmne lank-sõna tüvevariant, kus g on võinud üldistuda nõrgaastmelistest obliikvakäänetest. Sõnaalguline konsonantühend osutab ilmekalt, et kõne all on laen.

lank – samatüveline kui plank

Leian, et (raie)lank on samatüveline kui plank : plangu ~ plangi ’paks laud; plankaed, laudaed’ (EMS). Viimane on keskalamsaksa laen (< kasks planke ’paks laud, plank’), mis rööplaenuna esineb liivi ja soome keeles (vt täpsemalt ASL; samas rikkalikult asjaomast kirjandust). Oletan, et (raie)langi semantika on võrsunud laenualuse semantilise hargmiku tähendusliinist ’tara, piire’, mis eesti keelekontekstis on arenenud nii: ’tähistega piiritletud ala’ ⇒ ’metsaosa, mis postide ja sihtidega on piiritletud raiumiseks’ ⇒ ’maharaiutud metsaosa, raiesmik’, vrd kasks planken pl ’püstpalkidest tara / Pallisade, vallum’: up unsere planken ’meie piirides / innerhalb unser Grenzen’ (Schiller-Lübben) ja/või üsks Planke ’tarastamine, plankudest tara, piire / hölzerne Umzäunung, Einfriedung von [---] Planken’ (DWB).

Semantiliselt võiks sobiv laenualus olla sks Blänke f ’lagedaks raiutud ala metsas / ein kahler, abgetriebner platz im walde’, mis on tuletis adjektiivist blank ’särav, puhtusest läikiv, valge, paljas, lage (väli), alasti’ (DWB; Kluge 1989: 89), kuid häälikuliselt siiski mitte, liiati näikse Blänke olevat kitsa levikuga lokalism. Ometi pole välistatud, et sks blank (> ee plank : plangi ’rahatu, vaene, paljas’, mrd (p)lank : (p)langi ’paljas, lage, sile tasane’) on võinud kaasa rääkida lageraiet tähistama hakanud lank-sõna kujunemisele. Kõnealune adjektiiv on noteeritud Wiedemanni (1973 [1893]: vg 836) sõnaraamatus: plaŋk : plaŋgi (SO) ’viljatu, sigimatu / unfruchtbar’.

Vn пла́нка ’liist, plaat, põõn’ on samuti saksa laen: < sks Planke ’plank, paks laud, laudadest aed’ (Vasmer 3: 273). Ühe levikuandmeteta teate järgi on пла́нка tähendus vene murdekeeles ’piir’ (SRNG 25: 81).

Waldhofi lagendikud kui näide metsade laastavast majandamisest

Aastatel 1898–1915 tegutses Pärnus tollal maailma suurimate hulka kuuluv tsellu­loosivabrik Waldhof, Saksamaal asutatud suurfirma AG Zellstofffabrik Waldhof tütarfirma (Waldhof 1910; Meikar 2015), mille toorainega varustamiseks tehti Pärnu jõgikonna metsades (sh Orajõe, Häädemeeste, Tahkuranna ja Laiksaare valla metsades) laastavat raiet, tekkisid hiiglaslikud lageraielangid, mida rahvas hakkas kutsuma Waldhofi lagendikeks (Eesti metsad 1974: 47, 196, 218). Suur puiduvajadus tõstis kiiresti metsa hinda, mida metsateadlane Oskar Daniel on kirjeldanud nii:

Ka meil käis kullavihm üle metsade, kui Pärnu Valdhofi vabrik omad väravad avas. [---] Vähesed metsaomanikud suutsid kiusatusele vastu panna ja iseäranis need, kes alguses võrdlemisi odava hinnaga oma metsa maha müüsid, kratsisid kõrvatagust, kui mõne aasta jooksul hinnad mitmekordseks olid tõusnud. (Daniel 1923: 145–146)

Eespool nimetatud Johann Lille jututegelanegi rikastub metsaäriga. Pole juhus, et lankidest on juttu Pärnumaalt kirja pandud lugudes: sealne rahvas kas osaleb langiäris või peab metsavahiga kassi-hiiremängu, sest langile ei tohi minna. Neid lugusid on Häädemeeste kandist talletanud Emakeele Seltsi korrespondent Marta Mäesalu (1893–1984): metsa `oksjuń oĺli, `lankisi pakuti (VKM VIII: 49), nemad `tah´tsid [---] oma `lehmi salaja `lankis `sü̬ü̬ta ja mina oleks neil tüliks olnud, langiks nimetadi nu̬u̬rt oiu `metsa, sääl sai ainult salaja `käia (VKM VIII: 50); metsavaht olevat mitu korda keelanud marjulisi lanki marjule minemast, aga marjulised pole hoolinud ­[­­---]; külilankis ei lubatud marju korjata, kuna aga sääl kõige rohkem leidus, siis käisid inimesed sääl salaju (Loorits 1941: 34, 35).

Kirjeldatud ajajärku ja majandusolusid silmas pidades on usutav oletada, et just sellal hakkas raiumiseks mõeldud sihtidega piiritletud metsa tähistav lank eesti keeles laiemalt levima ja juurduma.

Vene murdekeelne ланка

Eesti metsadest Waldhofi tarbeks ei jätkunud, mistõttu suurem osa puitu tuli sisse vedada Venemaa Euroopa-osa kubermangudest. Vabriku metsaosakonnale allunud kontorid asusid Peterburis, Velikije Lukis, Arhangelskis jm (Meikar 2015: 538–539). Rostovi-Suzdali piirkonnas, mis hõlmab alasid endisest Jaroslavli ja Vladimiri kubermangust, kõneldud vene murdekeelest on registreeritud ланка : ланки ’raadatud metsamaa’ (SRNG 16: 256). Kui see pole jälg sinnakanti väljarännanud eesti asunikest (Jaroslavli kubermangu omaaegsete eesti asunduste kohta vt Nigol 1918: 35–36), võiks see olla kauge kaja Waldhofi kunagisest metsaärist sealmail.

Taas kord võib tõemeeli tõdeda, kui tõetruult sõna lugu peegeldab aega ja selle lugu.

Keeled, murded ja murrakud

ee = eesti keel; f = feminiin; Hargla; HMd = Harju-Madise; Juuru; Kanepi; kasks = kesk­alamsaksa keel; KJn = Kolga-Jaani; Kodavere; Krk = Karksi; Krl = Karula; ld = leedu keel; lt = läti keel; mrd = murdesõna; Lüganuse; Otepää; pl = pluural; Plt = Põltsamaa; Rannu; Räpina; Saarde; Sangaste; sks = saksa keel; sm = soome keel; SO = põhjaeesti keelega Tartumaa osa [lühend Wiedemanni sõnaraamatus]; Varbla; Vastseliina; vn = vene keel; (ü)sks = (ülem)saksa keel.

Lembit Vaba (snd 1945), PhD, Läti Teaduste Akadeemia välisliige, phorest45@gmail.com