PDF

The vernacular approach in Estonian language planning during the first decades of the 20th century

Views on the development of Estonian language planning

https://doi.org/10.54013/kk780a1

Keywords: Estonian language planning, language standardization, corpus planning, vernacular

The early 20th century brought an awareness of a dire need for the standardization of Estonian. The article discusses the trends and views characteristic of Estonian corpus planning at that time, focusing on the role of the approach based on actual language use, which is the most prominent principle in language planning in Estonia today. In the beginning of the last century, when most Estonians still spoke their local vernacular, it was known as the vernacular approach. Although the language reform initiated by Johannes Aavik and the language-regulation led by Johannes Voldemar Veski differed in many ways, they both found vernacular Estonian to be a source of inspiration as well as valuable material for enriching standard Estonian. Both agreed on the legitimacy of changing the vernacular elements (phonetics, morphology, syntax, as well as semantics of the elements) according to the needs of standard Estonian. Consequently, both of the dominant stances and practices of corpus planning of the time followed standardization from above, which is common for communities still in the process of creating their own language standard (see, e.g., Rutten, Vosters 2021). The opposing views were the natural development approach mainly represented by Jaan Jõgever and Kaarel Leetberg, and the democratic approach led by Andrus Saareste. Those two resisted (to different degrees, though) artificial systematization and intervention in the language, arguing that corpus planning of a language should be based on its usage, i.e., the vernacular. Thus, the latter trends supported standardization from below (see Elspaβ 2021). The article has two aims: to present the views of different language planners at the time by illustrating their ideas with abundant quotations, and to analyse the vernacular approach in their major works.

 

Helen Plado (b. 1981), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language, Lecturer of Estonian (Jakobi 2, 50090 Tartu), helen.plado@ut.ee

References

Aavik, Johannes 1913. Keele kaunima kõlavuse poole. Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse „Posti­mehe” kirjastus.

Aavik, Johannes 1915. Lühendatud laused. – Keeleline Kuukiri, nr 3–4, lk 43–48.

Aavik, Johannes 1916. Mis on keeleuuendus? Ta põhjendus ja ta programm. (Keelelise uuenduse kirjastik 14.) Tartu: Reform.

Aavik, Johannes 1920. Rahvamurded ja kirjakeel. Õigekeelsuse kysimus rahvamurdes ja kirja­keeles. (Keelelise uuenduse kirjastik 29.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Tallinn: A. Keisermann’i kirjastus.

Aavik, Johannes 1924a. Keeleuuenduse äärmised võimalused. (Keelelise uuenduse kirjastik 36.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1924b. Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhimõtted. (Keelelise uuenduse kirjastik 33.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.

Aavik, Johannes 1939. Eesti keele praegune seisund ja väljavaates. – Varamu, nr 7, lk 745–761.

Ehala, Martin 2013. Keele uuendamise piirid ja analoogia. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 9–29.
https://doi.org/10.3176/esa58.01

Elisto, Elmar 1949. Keelelisi küsimusi I. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus.

Elspaß, Stephan 2021. Language standardization in a view ‘from below’. – The Cam­bridge Handbook of Language Standardization. Toim Wendy Ayres-Bennett, John Bellamy. Cam­bridge: Cambridge University Press, lk 93−114.
https://doi.org/10.1017/9781108559249.004

Erelt, Pekka 1993. Johannes Aaviku keelehooldeaastad 1925–1936. – Keelereform ja raamat. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised III.) Koost ja toim Helgi Vihma. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, lk 26–30.

Erelt, Tiiu 1983. Andrus Saareste ja keelekorraldus. – Kirjakeel 1983. Tallinn: Valgus, lk 18–37.

Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Ferguson, Charles A. 1968. Language development. – Language Problems of Developing Nations. Toim Joshua A. Fishman, C. A. Ferguson, Jyotirindra Das Gupta. New York–London–Sydney–Toronto: John Wiley & Sons, lk 27–35.

Jõgever, Jaan 1913a. Kirjandusline ülevaade. Joh. Aavik. Keele kaunima kõlavuse poole. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 239–243.

Jõgever, Jaan 1913b. Õigekeelsus ja õigekiri. – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 289–303.

Jõgever, Jaan 1915. Mis me tahame. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 20–24.

Jüvä, Sullõv 2019. Vastne, rase, üsk ja nilbe: võro-eesti termini- ja sõnasegähisi. – Sõnavara- ja kirändüsküsümüisi võro ja kaŕala keelemailt. Sõnavara- ja kirjandusküsimusi võru ja karjala keelemailt. (Võro Instituudi toimõndusõq 34.) Toim J. Sullõv. Võru: Võro Instituut, lk 48–66.

Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost II. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Kull, Rein 1989. J. V. Veski ja markantne terminilooming. – Emakeele Seltsi aastaraamat 33 (1987). Keelest ja kultuuriloost. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 9–41.

Leetberg, Kaarel 1913. Keele rikastamisest. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 433–444.

Leetberg, Kaarel 1927. Äpardunud keeleuuendus. Rakvere: Ühistrükikoda Rakveres.

Lonn, Varje 1990. Saaremaa keel ja kirjakeel. – Keelereform ja raamat. Konverents 6.–8. detsembril 1990. Teesid. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, lk 32–33.

Mets, Helle 1970. Johannes Aavikust ja tema kunstlikest sõnadest. – Eesti keele ringi töid 2. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 5–34.

Nurkse, Rein 1932. Kaarel Leetberg 65-aastane. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 577–580.

Nurm, Ernst 1929. Vastuseks hr. J. V. Veski’le. – Eesti Keel, nr 5–6, lk 110–111.

Plado, Helen 2015. des– ja mata-konverbi kasutusest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aasta­raamat 60 (2014). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 196–218.
https://doi.org/10.3176/esa60.10

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Risberg, Lydia 2022. Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus. – ESUKA–JEFUL, kd 13, nr 2, lk 185–214.
https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06

Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 903–926.
https://doi.org/10.54013/kk766a4

Rutten, Gijsbert; Vosters, Rik 2021. Language standardization ‘from above’. − The Cam­bridge Handbook of Language Standardization. Toim Wendy Ayres-Bennett, John Bellamy. Cambridge: Cambridge University Press, lk 65−92.
https://doi.org/10.1017/9781108559249.003

Saaberk-Saareste, Andrus 1921. Murdesõnad Põhja-Eestist. Kirjakeeles tegelikuks tarvituseks. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.

Saareste, Andrus 1922a. Tegelikud õigekeelsuse määrused. Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse „Postimehe” kirjastus.

Saareste, Andrus 1922b. Järelmärkus ja vastus ja vastuse vastus (Lauri Kettuneni artiklile „Kaks õigekeelsuse raamatut”). – Eesti Keel, nr 3–4, lk 105–111.

Saareste, Andrus 1933a. Johannes Voldemar Veski. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 257–266.

Saareste, Andrus 1933b. Meie keele korraldamise põhimõtteist ja nende kohaldamisest. – Eesti Kirjandus, nr 9, lk 446–454.

Saareste, Andrus 1937. Eesti õigekeelsuse päevaküsimustest. Johannes Aaviku „Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika” ilmumise puhul. (Eesti keele arhiivi toimetised 9.) Tartu: E.K.-Ü. „Postimehe” Kirjastus.

Veski, Johannes Voldemar 1907. Üleskutse Eesti keele sõnade korraldamise asjus. – Päevaleht 26. IX, lk 1.

Veski, Johannes Voldemar 1912. Eesti kirjakeele reeglid. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastuse­ühisus.

Veski, Johannes Voldemar 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog, nr I, lk 99–120.

Veski, Johannes Voldemar 1914a. Eesti keele praegune arenemisjärg. – Eesti Kirjandus, nr 7, lk 169–176.

Veski, Johannes Voldemar 1914b. Eesti keele uuendamise asjus. – Eesti Kirjandus, nr 7, lk 182–184.

Veski, Johannes Voldemar 1914c. Eesti Kirjanduse Seltsi tegevus ja kavatsused. – Eesti Kirjandus, nr 5–6, lk 137–146.

Veski, Johannes Voldemar 1919. Paar avalikku küsimust J. Aavikule tema „Uute sõnade sõnastiku ilmumise puhul”. – Postimees 14. VI, lk 5–6.

Veski, Johannes Voldemar 1921. Eelmise kirjutise puhul. – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 254–255.

Veski, Johannes Voldemar 1922. Järelmärkused eelseisva kirjutuse kohta. – Postimees 30. XII, lk 4.

Veski, Johannes Voldemar 1923. Kas ’põletispuu’ või ’põletuspuu’? – Eesti Kirjandus, nr 5–6, lk 288.

Veski, Johannes Voldemar 1929. Sidesõnade ja ja ning asjus. – Eesti Keel, nr 5–6, lk 104–105.

Veski, Johannes Voldemar 1932. Märkmed eespool-esitatud uudissõnade kohta. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 610–611.

Veski, Johannes Voldemar 1933a. Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna viimaste otsuste kohta. – Eesti Kirjandus, nr 7, lk 334–339.

Veski, Johannes Voldemar 1933b. Need kolm vastust… – Eesti Keel, nr 1, lk 28–29.

Veski, Johannes Voldemar 1933c. Keelelist nipet-näpet. – Eesti Kirjandus, nr 7, lk 382–386.

Veski, Johannes Voldemar 1958 [1948]. Keelelisi töid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Viht, Annika; Habicht, Külli 2022. Baltisaksa periood eesti keele korralduses. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 1031–1049.
https://doi.org/10.54013/kk779a4