Keywords: corpus planning, language codification, Institute of Language and Literature, orthographic dictionary, Estonian Orthological Committee
As far as Estonian language planning is concerned, the 45 years after World War II, when Estonian was ruled by Soviet power, were not all of equal weight. The first post-war decade was spent in an effort to make Estonian a “Soviet” language by following the guidelines coming down from the leadership of the Academy of Sciences, the state publishing house and other government agencies. For the next quarter of a century, i.e., up to the late 1970s, Estonian corpus planning was the responsibility of conservative linguists, who believed that standard Estonian was ready, so that there was no reason to change its norms and only some lexical additions were in order. However, in addition to norm fixation the period started bringing usage recommendations and more attention came to be paid to language culture in general. In the 1970s–1980s, the emerging generation of language planners carried an understanding of standard language as a phenomenon in variation and change, and so the planners’ main responsibility was to monitor that change.
Reet Kasik (b. 1946), PhD, University of Tartu, Docent Emerita (Jakobi 2, 51005 Tartu), reet.kasik@ut.ee
References
Ahven, Eeva 2007. Pilk paberpeeglisse. Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947–1993. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Tiiu; Kull, Rein 1970a. Quo vadit eesti õigekeelsussõnaraamat. Sõnavalik, õigehääldus, õigekiri. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 79–89; nr 3, lk 147–160.
Erelt, Tiiu; Kull, Rein 1970b. Morfoloogia, kooliõpetus ja õigekeelsussõnaraamat. – Nõukogude Kool, nr 8, lk 583–589; nr 10, lk 735–739.
Kasik, Reet 2018. Eesti kirjakeele 100 aastat. – Akadeemia, nr 5, lk 809–819.
Kasik, Reet 2020. Eesti keelehoolde algusaegadest. – Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019. Tallinn: Eesti Keeletoimetajate Liit, lk 28–41.
Kask, Arnold 1965. Eesti kirjakeele arenemisest nõukogude perioodil. – Emakeele Seltsi aastaraamat 11 (1965). Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 3–21.
Kindlam, Ester 1976. Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus.
Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koost Tiiu Erelt, Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985.
Kull, Rein 1978. Saateks. – Henno Meriste, Sõnamerel seilates. Tallinn: Valgus, lk 5–6.
Laanekask, Heli 1973. Eduard Vilde romaani „Raudsed käed” tekstiajalugu. Diplomitöö. Tartu Riiklik Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/33947
Laanekask, Heli 1978. Kirjanduspärandi uustrükkide keelelisest redigeerimisest Eduard Vilde romaani „Raudsed käed” põhjal. – Sõnast tekstini. Toim Ülle Viks, Valdek Pall. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia, lk 149–157.
Leemets, Tiina 1988. Terminoloogia arendamine ENSV Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsioonis aastatel 1958–1988. Diplomitöö. Tartu Riiklik Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/83217
Liivaku, Uno 1969. Kuidas öelda teisiti. Valimik stamp- ja parasiitkeelendeid. Tallinn: Valgus.
Liivaku, Uno 1972. Kust king keelt pigistab. Tallinn: Valgus.
Liivaku, Uno; Meriste, Henno 1975. Kuidas seda tõlkida. Järeltormatusest eestinduseni. Tallinn: Valgus.
Lõokene, Mare 1971. Ajakirjanduskeel. Aktuaalseid keeleprobleeme Eesti NSV Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsioonis. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Meriste, Henno 1978. Sõnamerel seilates. Tallinn: Valgus.
Saari, Henn 1976. Keelehääling. Tallinn: Valgus.
Saari, Henn 2004. Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid” 1975–1999. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
