Keywords: standard language, language norm, codification, language change, orthology, orthography, Estonian ortographic dictionary ÕS
The article provides an insider’s personal view on the satus, composition and operating principles of the language committee of the Mother Tongue Society, and summarizes its decisions.
The language committee does not deal with language learning or teaching, nor with issues of language status: its sole concern is corpus planning. In an advanced democracy, the purpose of such activity is to guarantee, on the one hand, the comprehensibility of Estonian texts over time and all over Estonia and, on the other hand, the unambiguity and clarity of business communication at a certain point in time (for more details see, e.g., Kerge 2022: 33−46). This is how the ever changing language (note also the stylistic aspect!) is kept up to date by favouring and recommending some changes and holding back some others.
The committee understands standard language as an inevitable attribute of a democratic country, which is guaranteed by continuously updated dictionaries and grammars. Such updating entails a systematic study of texts with a view to picking out and analysing parallel signifiers (to ascertain which speech forms are more common, in what contexts they occur and to what extent), applying, if necessary, codification by establishing a preference of one parallel form over another as a denotational or interpretational option and/or giving some context-based recommendations for the parallel forms under discussion (this mainly concerns business communication) and, last but not least, conscious usage (drawing attention to standard language as a “no one’s language”, whose orthography and the stylistic nuances of whose speech forms need to be learnt at school, while the linguists’ recommendations should either be deliberately followed or deliberately ignored considering the optimal balance between the individuality and acceptability of expression). What can be codified is mainly orthography, sometimes also declension and conjugation, which may change due to phonological processes. The committee’s decisions and recommendations are always based on research, which in recent decades have largely benefitted from access to corpora and comparison of subcorpora.
The article is mainly focused on changes in the usage of standard Estonian, including online communication, in the 21st century, and discusses the relevant individual decisions.
Krista Kerge (b. 1952), PhD, Tallinn University, Professor Emerita (Narva mnt 27, 10120 Tallinn), krista.kerge@tlu.ee
References
VEEBIVARAD
Eesti õigekeelsuskäsiraamat 2019. Eesti Keele Instituut. https://keeleabi.eki.ee/viki
EKT39 = Riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia” projekti „E-keelenõu” annotatsioon. https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/ff5732b3-5e68-4cc0-98b0-86a0bdba069f
KIRJANDUS
Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire 2016. Eesti keele hääldus. (Eesti keele varamu 2.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
http://hdl.handle.net/10062/57960
Barlow, Michael; Kemmer, Suzanne (toim) 2000. Usage-Based Models of Language. Stanford, California: CSLI Publications.
EKKR = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997.
EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Mati 2006. Lause õigekeelsus. Juhatus ja harjutused. Tartu.
Erelt, Mati; Metslang, Helle 2017. Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
http://hdl.handle.net/10062/70510
Erelt, Tiiu 1995. Eesti ortograafia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Tiiu 2000. Mida tahab keelekorraldus. – Oma Keel, nr 1, lk 23–26.
Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu 1.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
http://hdl.handle.net/10062/50084
Kerge, Krista 1990. Liitsõna. Mõisteid ja seoseid. (Preprint KKI-51.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Kerge, Krista 2000. Kirjakeel ja igapäevakeel. – Eesti keele allkeeled. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Toim Tiit Hennoste. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 75–110.
Kerge, Krista 2003. Keele variatiivsus ja mine-tuletus allkeelte süntaktilise keerukuse tegurina. (Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 10.) Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus.
Kerge, Krista 2003. Keelenormi tänapäevane olemus. – Õiguskeel, nr 5, lk 26−34.
Kerge, Krista 2004a. Eesti kirjakeele mõtteruum. – Emakeele Seltsi aastaraamat 49 (2003). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Emakeele Selts, lk 7−22.
Kerge, Krista 2004b. Normi liigid ja sõnavaranorm. – Õiguskeel, nr 1, lk 11−20.
Kerge, Krista 2004c. Grammatika-, hääldus- ja kirjanorm. – Õiguskeel, nr 2, lk 26−34.
Kerge, Krista 2012a. Keelekorraldus: kas ka täna? – Sõnaga mõeldud mõte. Pühendusteos Tiiu Ereltile. (Eesti Keele Instituudi toimetised 14.) Toim Maire Raadik, Tiina Leemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 67−75.
Kerge, Krista 2012b. Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt. – Oma Keel, nr 2, lk 77–83.
Kerge, Krista 2022. Sõna, see piisake meres. Valik kirjutisi 1998–2019. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 80.) Tallinn: Emakeele Selts.
KT 1985 = Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koost Tiiu Erelt, Henn Saari. Tallinn: Valgus.
KT II = Kirjakeele teataja II. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused 1993–2000. Tallinn: Emakeele Selts, 2000.
Oja, Tõnis 2022. Kas globaliseerumine on läbi ning algas deglobaliseerumine? – Postimees 30. IV.
Oksaar, Els 1994. Emakeelte ja isamaade Euroopa. Aulaloeng 19. V 1993. Tartu: Tartu Ülikool.
Päll, Peeter 1998. Väliskohanimede õigekiri. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 411–426.
Päll, Peeter 2019. Pilk eesti kirjakeele korraldamise sajandile ja tänapäevale. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 107−111.
https://doi.org/10.54013/kk735a10
Raadik, Maire 2019. Emakeele Seltsi keeletoimkonna veerandsajand. – Oma Keel, nr 1, lk 54–67.
Viht, Annika; Habicht, Külli 2018. Eesti keele sõnamuutmine. (Eesti keele varamu 4.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
http://hdl.handle.net/10062/76416
VL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.
