Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. Projektijuht / Projekta vadītājs Arvi Tavast. Sõnaraamatu töörühm / Vārdnīcas darba grupa Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik, Anita Tannenberg. Eesti Keele Instituut / Igauņu valodas institūts. Eesti Keele Sihtasutus / Igauņu valodas fonds, 2015.
Naabrist on raske aru saada, kui sa ei kuule, mida ta ütleb, naaberrahvast on raske mõista, kui sa ei oska tema keelt. Aga keele omandamiseks on hädasti vaja sõnaraamatuid. Lätlasi ja eestlasi on siiani aidanud teineteisest ilma vahelträäkijateta aru saada Karl Abeni koostatud üsna tagasihoidlikud sõnaraamatud (niihästi läti-eesti kui ka eesti-läti), mis nägid ilmavalgust umbes pool sajandit tagasi. Euroopa Regionaalarengu Fondi Eesti-Läti programmi mõningasel rahalisel toel algas kolm aastat tagasi kaasaegsemate ja mahult ulatuslikumate sõnaraamatute koostamine ning tänavu ilmusidki mõlema suuna sõnaraamatud,(1) kusjuures mõlemad ka internetiversioonis.
Võtnud esimest korda kätte trükivärske läti-eesti sõnaraamatu (LES) ja seda sirvinud, jahmatas kõigepealt märksõnastik ise. Peaaegu igal leheküljel näeme – teinekord lausa ridamisi – sõnaartikleid, mida ei juhata sisse mitte märksõna ehk lemma funktsioonis esinev sõna, vaid sõnaühend, nt laika apstāklis, laika darbs, laika gaitā, laika gars, laika intervāls, laika kavēklis, laika kontrole, laika maiņa, laika norma, laika pārbaude, laika plūdums, laika prognoze, laika rats, laika rezerve, laika signāls, laika skaitīšana, laika sprīdis, laika trūkums, laika ziņā, laika ziņas, laika zobs, laika zudums. Lausa patt on raisata retsensiooniks võimaldatud ruumi nii paljude ühetaoliste näidetega, ent loend demonstreerib kujukalt, kui ebaratsionaalselt on sisustatud sõnaraamatu maht. Komponentide arvu poolest kuulub rekord „märksõnale” deniņu kaula aizauss paugura iekaisums. Nagu võib aru saada, on sellised sõnaartiklid tekkinud, kui viia mehaaniliselt pöördjärjestuses sisse algsete eesti sõnade läti sõnaühendilised tõlked (selle võtte alla ei käi siiski laika gaitā ’aja jooksul’). Sõnaraamatu kasutamine hõlbustuks, aga ühtlasi oleks tublisti kokku hoitud mahus, kui raskemini tõlgitavad sõnaühendid oleks jagatud põhisõnast lähtuvalt sõnaartikliteks (nt juba eespool nimetatud laika gaitā sobiks nii sõnaartiklisse laiks kui ka artiklisse gaita), nagu seda on tehtud varemgi tuhandetes kõikvõimalike keelte sõnaraamatutes, aga selle sõnaühendi tõlge, mis otse aritmeetiliselt kujuneb eraldi komponentide (sõnade) tõlkest (nt laika prognoze ilmaennustus = laiks 2. ilm + prognoze prognoos, ennustus), oleks usaldatud sõnaraamatu kasutaja tervele mõistusele. Ülearuste sõnaartiklite eredamaid näiteid on need neli: kakao pupa ’kakaouba’, kakao pupas ’kakaooad’, kakao pupiņa ’kakaouba’, kakao pupiņas ’kakaooad’, mis on lülitatud sõnaraamatusse lisaks sõnaartiklile kakao.
Pärast esmalehitsemist sõnaraamatu alguslehekülgedele tagasi pöördudes ei õnnestunud leida vastutava toimetaja nime; mustvalgel seisab üksnes projektijuhi Arvi Tavasti nimi, kes on olnud vastutav andmete esitamise struktuuri, koostamispõhimõtete ja automaatse maketeerimise eest. Niisiis ei ole sõnaraamatu koostamisel osalenud ühtki kogenud leksikograafi, kes olnuks ühtlasi hea läti keele tundja. Projekti konsultant leksikograaf Margit Langemetson nähtavasti peatähelepanu pööranud sõnaraamatu n-ö paremale poolele, st eesti tõlgetele, suutmata ometi enda kanda võtta vastutust ebatäpsuste ja pentsikuste eest sõnaraamatu vasakul, s.o läti poolel. Mõned näited. Sõnaartiklis acs 1) f (ačtele deminutiiv, ačele deminutiiv) ’silm’ (nägemiselund) on nimetatud stilistiliselt markeeritud deminutiivid, neile on loodud ka iseseisvad sõnaartiklid – küll ilma stiilimärgendita, mis olnuks ometi teretulnud –, kuid sõnaraamatus ei leidu stilistiliselt neutraalne, ent ebaregulaarne deminutiivtuletis actiņa, mis reeglipäratuna peaks tingimata sõnaraamatusse kuuluma. Sõnaartiklis cūciņa on 2. tähendusena toodud ’mumps, parotiit’, kuid puudub märgend, et sellisel juhul on läti sõna plurale tantum cūciņas(ainsuslikku kasutust võib vaid haruharva kuulda kõnekeeles). Läbinisti neutraalsele oskuskeelendile cukurrūpniecība’suhkrutööstus’ on lisatud ekslik märgend vananenud. Sõnal grožot ’ohjata’, p.o ’ohjama’ või parem ’(hobusele) ohje panema’ aga puudub märgend harv; et märgend on vajalik, võib veenduda läti kirjakeele sõnaraamatu („Latviešu literārās valodas vārdnīca”), suurima läti keele trükisõnaraamatu abil (jääb mulje, et LES-i autorid ei ole seda allikat kahjuks kasutanudki), uuemasse läti keele veebisõnaraamatusse MLVV („Mūsdienu latviešu valodas vārdnīca”) pole tegusõna grožot ülepea lülitatud, sest selle kasutus on üliharv. krievvalodīgs1) ’venekeelne (hrl Läti venekeelsete elanike kohta)’ – selles tähenduses esineb märksõna substantiveerunud adjektiivina ja realiseerub määratud lõpuga: krievvalodīgais. Raskesti mõistetav on märksõna vecmāma ’vanaema, isaema’ kirjakuju õigustus, ilmselt on sõna korpusesse sattunud ilukirjanduslikust tekstist, mille autor on soovinud edasi anda hälbivat hääldusvarianti; kummastav, et sõnal ei ole stiilimärgendit, samal ajal kui vecmamma ja vecāmamma on sellisega varustatud – mine tea kui põhjendatult: kõnekeelne. Sõnaartiklis velns ’kurat, sarvik’ on toodud harva kasutatud sünonüüm ragainis, kuid sõnaraamatusse pole mahtunud tavasünonüüm sātans. Et märgendiloend puudub, ei söanda ma kategooriliselt väita, ometi näib, et puudub märgend släng; sellele järeldusele sundis tõsiasi, et kõnekeelne on lisatud iseloomustama sõnu, mis tõepoolest kuuluvad kõnekeelsesse registrisse, nt sēžamvieta ’istmik, tagumik, taguots, perse’, kui ka vaieldamatuid slängisõnu, nagu štelle, mis ekslikult on saanud stiilimärgendi kõnekeelne; sellele kirjakeele seisukohast täiesti marginaalsele sõnale on üllatuslikult pühendatud ebaproportsionaalselt palju ruumi, esitledes seda kolme tähendusega: 1) kõnekeelne (darbs) töö, tegevus) 2) kõnekeelne (priekšmets, lieta, manta) ese, asi, objekt 3) kõnekeelne (situācija, stāvoklis) situatsioon, olukord. Õieti on kõnealune keelend läti slängikeeles registreeritud tervelt seitsmes tähenduses.(2) Viimaks siiski hoomasin märgendit släng märksõna šļuha 1) ’prostituut, … ’ juures, kus küll märksa kohasem olnuks stiilimärgend vulgaarne. žīds’heebrealane, juut’ iseloomustuseks toodud halvustav on ekslik, sellist käsitust surutakse peale kõrvalt, venekeelsete juutide poolt (sellest on muide kirjutanud Lätis sündinud Iisraeli publitsist Frank Gordon). Lisan siinkohal mõned sõnaraamatus puuduvad, kuid ometi olulised märksõnad: grezele ’krõnks, nõiamoor’, nelabais ’kurat’, nešķīstenis ’sindrinahk, reo, raisk’, žogmala ’aiaäärne’, žuburot ’oksi ajama, harunema’.
Sõnaraamatu positiivsemaks jooneks tuleb pidada juba nimetatud sünonüümide esitamist märksõnade juures. Selle üle, kui täpselt ühe või teise sünonüümi tähendus vastab märksõnale, võib vaielda, nagu seda näitab mis tahes sünonüümisõnaraamatu ainestik. Pisut imelik on aga see, et mõningate tegusõnade sünonüümideks on esitatud sama verbi eesliitega tuletised, nt špaktelēt (nošpaktelēt, aizšpaktelēt) ’pahteldama’.
Toomaks ülevaatlikumalt esile vaadeldava sõnaraamatu vajakajäämisi, võrrelgem seda mõne teise läti keele sõnaraamatuga. Kõrvutan siinkohal üht läti-eesti sõnaraamatusse lülitatud sõnaartiklit vastava sõnaartikliga enam-vähem sama mahuga (851 lk) läti-inglise sõnaraamatus:(3)
grozīties 1) (dīdīties, trīties) nihelema 2) keerlema, muutuma
grozīties 1. (mainīties) to change, to alter; g. uz labu – to change/alter for the better; g. uz sliktu – to change/alter for the worse; 2. (griezties) to turn; (no vieniem sāniem uz otriem) to toss about, to toss and turn; 3. (kustēties) to move, fidget; ◊ ap ko lieta grozās – what is it all about?; sarunas grozās ap jaunākajiem notikumiem – the conversation deals with the latest events; viņš grozās mākslinieku aprindās – he mixes/moves in literary circles, he rubs shoulders with writers; grozies kā gribi… – do whatever you want…
Kõrvutus osutab, et LES-is puuduvad täiesti sõna kasutusnäited, pole esitatud märksõnaga seotud püsiühendeid (fraseoloogiat) ega selliste sõnaühendite tõlkeid (mistõttu sõnaraamatu kasutaja ei saa ei sõnaartiklist acs ’silm’ ega sõnaartiklist pilns 1) ’täis…’ teada, kuidas mõista nt fraasi pilns kā acs ’silmini täis’; tõsi, sõna pilns juures on küll antud ka tähendus ’purjus’, mis on siiski mõnevõrra eksitav, sest väljaspool võrdlustarindit see ei realiseeru. On selge, et LES-is pole kasutatud kõiki võimalusi taotlemaks semantilise analüüsi sügavust.
Uue läti-eesti sõnaraamatu koostamisel on maksimaalselt kasutatud sõnaraamatu loomisprotsessi automatiseerimist tänapäevase tarkvara abil, mistõttu tulemust võib pidada eksperimentaalseks. Nagu teada, on eksperiment kasulik igal juhul, ka siis, kui tulemus ei vasta päriselt eksperimendi teostajate soovidele. Konkreetne eksperiment tõendab, et sõnaraamatu koostamine automatiseeritult (korpusel resp. paralleelsetel korpustel baseeruvalt) ei võimalda ilma kvalifitseeritud leksikograafide ajamahuka käsitööta praegu veel luua piisavalt heatasemelisi sõnaraamatuid (lisatagu, et see järeldus ei tugine üksnes LES-i analüüsile; sarnane kogemus on nt ka tšehhi kolleegidel, kes Michal Škrabali juhtimisel koostavad läti-tšehhi sõnaraamatut, toetudes paralleelsetele keelekorpustele). See on ilmselt halb sõnum, kuid hea uudis on see, et LES, ehkki leksikograafiliselt ebatäiuslik, vaieldamatult kergendab tänapäevaste läti tekstide tõlkimist eesti keelde, aga ka läti keele omandamist neil eestlastel, kel on huvi sügavamalt tutvuda lõunanaabrite keelega.
Lätikeelsest käsikirjast eestindanud Lembit Vaba
- Igauņu-latviešu vārdnīca. Eesti-läti sõnaraamat. Atbildīgais redaktors / Vastutav toimetaja Valts Ernštreits. Sastādītāji / Koostajad Valts Ernštreits, Marika Muzikante, Maima Grīnberga. Rīga: Latviešu valodas aģentūra, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015.
- Vt O. Bušs, V. Ernstsone, Latviešu valodas slenga vārdnīca. Norden AB 2006, lk 492–493.
- Jaunā latviešu-angļu vārdnīca.Toim A. Veisbergs. Rīga: EAI, 2000.
