• 1. detsembri teisipäevaseminaril Eesti Kirjandusmuuseumis pidas ettekande Aleksandra Arhipova, kes kõneles teemal „Folkloori eest vangi: anekdoodid, laulud ja kuuldused kohtuliku uurimise all Nõukogude Liidus ja tänapäeva Venemaal”. Ta keskendus folkloori ja võimu vahelistele suhetele aastail 1922–2015: mis toimus tsenseerimata pärimusega suure terrori perioodil, kuidas olukord muutus pärast Stalini surma ja mis toimub nüüdisajal. Nimelt on mitmed inimesed sattunud tagakiusamise alla pildilise folkloori postitamise eest internetis.
• 3. detsembril korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinnas konverentsi „Põimunud kirjandus. Kultuurilised, rahvuslikud ja žanrilised ristumised Eesti kirjakultuuri ajaloos”. Esinesid Jaan Undusk, Rein Veidemann, Rein Undusk, Anneli Mihkelev, Mirjam Hinrikus, Aare Pilv, Piret Kruuspere, Ulrike Plath, Linda Kaljundi, Eneken Laanes ja Aija Sakova-Merivee.
• 3.–4. detsembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar „Üki, kaki, kommi, nommi…”. Esinesid Merit Hallap („Kõne areng ja arendamine – võtmeisik lasteaiaõpetaja?”), Urmas Nemvalts („Pildikeel ja keelepilt lasteraamatutes”), Mare Kõiva („Numbrimaagia eesti rahvausundis”), Kärri Toomeos-Orglaan („Kolmest põrsakesest seitsme pöialpoisini: muinasjutud ja arvud”), Tiiu Jaago („Kolm on asja…: arvud regilaulus”) ja Piret Voolaid („Vanasõnade ja mõistatuste arvukirev maailm”). Teisel päeval toimusid mänguteemalised töötoad.
• 4.–5. detsembril korraldas Johannes Aaviku Selts Kuressaare Linnateatris konverentsi „Keeleuuendus ja kirjastamine”, mis oli pühendatud Johannes Aaviku 135. sünniaastapäevale. Avasõnavõtuga esines seltsi auesimees Helgi Vihma. Einar Kraut kõneles Aavikust kultuurse võõrnimehäälduse teerajajana (kirjastus Istandik ja „20 euroopa keelt”), Helgi Vihma Keelelisest Kuukirjast, Kaarina Rein tutvustas Aavikut Petroniuse uurijana. Peeter Tinitsa ettekandes sai kuulda sotsiolingvistilist refleksiooni aastate 1912–1920 keeledebattide juures, Peep Nemvalts arutles teemal „Tänapäeva keelekorraldus – uuendus või sabassörk?”. Teise päeva ettekandeid alustas Mati Hint („Keeleuuendus Johannes Aaviku rahvustunde motivaatorina”), järgnesid Hannu Remes („Sõnakimp kingituseks luuletajale”), Lembit Vaba („Läti trump Johannes Aaviku keeleuuendustöös”), Jaan Õispuu („Keeleuuendus ja keeleuuenduslik kirjastustegevus eesti ja karjala keele näitel”) ja Heinike Heinsoo („Kui kirjakeel alles algab. Aavikule mõeldes vadja kirjakeelest”).
• 11. detsembril korraldas Eesti Kirjanike Liit Tallinnas rahvusraamatukogus kirjanduskonverentsi „Paabeli raamatukogu. Aja vaim ja vari”. Indrek Ojam kõneles realismi varjuküljest, Maia Tammjärv uusolmest, Armin Kõomägi valetamisest ja varastamisest, Rebekka Lotman eesti viljakaimast, kuid samas tundmatust sonetikirjanikust August Pihlakust, Kristjan Haljak võrdles Michel Houellebecqi ja Charles Baudelaire’i kaht teost, Kätlin Kaldmaa tutvustas seksi kajastamist eesti kirjanduses paari teose näitel, Mait Vaik rääkis Leida Kibuvitsa „Soomustüdrukust”, Evelyn Fridolin fiktsiooni varjust aegruumis ja Jim Ashilevi ajastukohasest kirjandusest.
• 11. detsembril toimus Tartu Ülikoolis TÜ ja Tallinna Ülikooli tekstiuurijate aastalõpukonverents „Tekstipäev 2015”. Teemadest käsitleti üliõpilaste kirjakeeleoskust ja funktsionaalse keeleoskuse taset, põhikooli lõpukirjandite stiilivigu ning gümnaasiumiastme meediaõpetust, haridusliku erivajaduse kajastamist ajakirjanduses, sõnavabaduse diskursust veebiväljaannete näitel ning nn pehmeid uudiseid. Esinesid Krista Kerge, Kersti Lepajõe, Maarja-Liisa Vokksepp, Maigi Vija, Gerli Lokk, Riina Reinsalu, Katrin Aava, Halliki Põlda, Ingel Terasmees-Mellik, Ester Riispapp, Tiina Alekõrs, Joonas Kerge ja Katrin Haug.
• 11. detsembril korraldas Eesti keelenõukogu Tallinnas kirjanike majas keeleteavitusseminari. Asko Künnap kandis päeva alustuseks ette Jürgen Rooste väärkeelsed uudised. Martin Ehala kõneles eesti keele väärtustamisest, Annika Hussar isikunimedest, Jürgen Rooste arutles teemal „Kirjanik ja eesti keel”. Sektsioonis „Eesti keele erinäod” rääkis Rainer Kuuba võru keelest, Eino Pedanik murdekeelsetest uudistest ERR-is ja Adam Cullen eesti keelest välismaalase pilgu läbi.
• 12. detsembril korraldati Tartu Ülikoolis maailmakirjanduse professori Jüri Talveti sünnipäeva tähistuseks konverents „Maamesilasena maailmas – Jüri Talvet 70”. Esinejate hulgas oli Rein Veidemann, kes rääkis Talveti filoloogilisest teekonnast hispaaniakeelsest maailmast Eestisse ja tagasi, Peeter Torop kõneles Talveti fenomenist kultuurisemiootikas, nimiettekande „Maamesilasena maailmas” tegi Arne Merilai. Jüri Talvetist kui maailma luule tõlkijast andis ülevaate Lauri Pilter. Lisaks esinesid Kristi Viiding, Liina Lukas, Katre Talviste, Kadri Naanu, Marin Laak, Klaarika Kaldjärv, Leena Kurvet-Käosaar ja Tanar Kirs.
• 14. detsembril peeti Tallinnas kirjanike majas Arvo Valtoni 80. sünnipäeva tähistamiseks konverents „Arvo Valtoni lugeja”. Oma lugemiselamust vahendasid Jaanus Vaiksoo, Ivar Sild ja Tõnis Kahu. Arvo Valtoni tegevusest Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni juhina kõneles Mush Nadi.Juubilari tekste luges Tõnn Lamp.
• 16.–17. detsembril korraldati Eesti Kirjandusmuuseumis 59. Kreutzwaldi päevade konverents „Dialoogid – I. Kommunikatsioon, poliitika, tekstiloome”. Esimese päeva esimese poole ettekannetes olid vaatluse all keelenähtuste dialoogilisus ning kirjutajate suhted tekstide ja kultuurikontekstidega. Plenaarettekande „Igavene vigade parandus. Dialoog vigadega” pidas Tiit Hennoste. Esinesid Heete Sahkai, Liina Lindström, Renate Pajusalu. Järgmises sessioonis kõneles Epp Annus dialoogitusest, Katre Kikas Jakob Hurda ja Helene Maaseni dialoogist, Irina Belobrovtseva Marie Underist Boris Pasternaki tõlkijana, Peeter Olesk tekstoloogiast ning Janika Kronberg välitööde vajadusest. Teine päev keskendus tavamaailma ja virtuaalsuse sümboolsele ühendamisele, dialoogilisusele poliitika ja religiooni kontekstides. Üles astusid Liisi Laineste, Margit Sutrop, Triinu Ojamaa, Tõnno Jonuks, Atko Remmel, Mare Kõiva, Liina Lukas, Aado Lintrop, Urmas Sutrop, Mare Kalda ja Piret Voolaid.
• 17. detsembril peeti Tartus lõunaeesti ainelisele kultuurile pühendatud seminar „Muldhirrest kodolämmäni”, kus kõneldi seto palkehituse ajaloost, suitsusaunast ja saunakerise ehitusest, samuti tsässonate arhitektuurist ja Setomaast kui turismiobjektist. Esinesid Kalle Eller, Elvi Nassar, Külli Eichenbaum, Madis Rennu, Ahto Raudoja, Tapio Mäkeläinen ja Priit-Kalev Parts.
• 18. detsembril peeti Tartu Ülikoolis generatiivse grammatika grupi (GGG) 50. aastapäeva tähistamise konverents „GGG poolsajand”. Ettekanded olid jaotatud kahte plokki. Esimeses („GGG ja GGGlased tänase pilguga”) astusid üles Jüri Valge („Pool sajandit GGG sünnist”), Mati Erelt („GGG ja eesti keele süntaksi uurimine”), Mati Hint („GGG katkestuste kultuuri ajas”), Tiit-Rein Viitso („Keeleajalugu ja ajalugu”), Haldur Õim („Keel, keelevõime, keelekasutus, suhtlus. Uurimine, kirjeldamine, modelleerimine”), Arvo Krikmann („Sõnaus ja tema sõbrad”), Leo Võhandu („Linzbach, Rätsep ja Wu”), Mare Koit („Netikommentaatorite debatt ja selle automaatse analüüsi võimalused”), Tõnu Tamme, Addi Rull ja Leo Võhandu („Eesti põhiseaduse ja Huno Rätsepa raamatu koht eesti kirjandusmaastikul”). Helle Metslang tuvustas GGG veebilehte. Teine ettekandeplokk kandis pealkirja „GG ja muud suunad teel homsesse”, millele tegi sissejuhatuse Karl Pajusalu. Esinesid Merilin Miljan („Süntaksi formaalsed uurimismeetodid XXI sajandil”), Martin Aher, Renate Pajusalu („Formaalsemantika hetkeseis”), Külli Prillop („Generatiivsest fonoloogiast optimaalsusteooriani”), Martin Ehala, Kuldar Taveter („Eesti keelekeskkonna agendipõhine modelleerimine”).
