Ajakirja Lähivõrdlusi. Lähivertailuja toimetuse eestvõttel ning Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi toel toimus 29. oktoobril Tallinna Ülikoolis konverents „Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 30”, millega tähistati väljaande tegevuse kolme aastakümne täitumist ja 25. numbri ilmumist. Ajakiri sai alguse Soome ja Eesti keeleteadlaste 1980. aastate ühisprojektist „Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus” ning ilmus Soome ja hiljem ka Eesti ülikoolide toimetiste sarjades. Alates 2010. aastast on tegemist Eesti Rakenduslingvistika Ühingu eelretsenseeritava teadusajakirjaga. Kolmekümne aasta jooksul on 168 autorit avaldanud ajakirjas kokku 264 artiklit kogumahus 4477 lehekülge, väljaandel on seni olnud 27 toimetajat.
Konverentsil kohtusid kolm põlvkonda: väljaande asutajad, praegused ning tulevased autorid ja toimetajad. Konverents algas Ida-Soome ülikooli lektori Hannu Remese meenutustega ajakirja algusaegadest. Edasi jätkus töö kahes sektsioonis, ühe keskmes eesti ja soome keele struktuuri võrdlus, teises sihtkeelte õppimine ja õpetamine. Esimeses sektsioonis võrreldi eesti ja soome keele vastastikmõjusid (Peep Nemvalts), sõnade küll ja kyllä (Auli Hakulinen ja Leelo Keevallik), ning ja ja sekä … että/ nii(hästi) … kui (ka) ülesandeid ja kasutust (Mati Hint), kvotatiive (Denys Teptiuk), ajametafoore (Tuomas Huumo), eesmärki väljendavaid konstruktsioone (Helen Plado ja Hanna Jokela), käsitleti infiniitkonstruktsioone edasijõudnud soome keele õppijate tekstides (Kirsti Siitonen) ja eesti keele süntaksi õpetamist 1820. aastate Tartu ülikoolis (Heli Laanekask). Keele õppimise ja õpetamise sektsioonis tutvustati soome keele õpetamise olukorda Eesti üldhariduskoolides (Tõnu Tender), eestikeelsete õppijate soome keele tasemeeksami (sm Yleiset kielitutkinnot) tulemusi (Sari Ahola ja Henna Tossavainen), algkooliõpilaste soome keele korpust „Long Second” (Annekatrin Kaivapalu, Maria Kela, Laura Kuusisto, Maili Nurme, Sara Routarinne, Elina Ronni ja Marjo Yli-Piipari), käsitleti immigrantide suhtlemist Soome Töötukassa (sm Työvoimatoimisto) ametnikega (Tarja Tanttu), rootsikeelsete soome keele õppijate keeleloomestrateegiaid (Tuija Määttä), eesti liikumisverbide omandamist (Liis Nelis), Facebooki rühma kui keeleõppe toetajat (Diana Maisla) ja vadja keele õpetamist (Heinike Heinsoo). Konverentsi lõpetas Riho Grünthali ettekanne „Lähedaste keelte ja murrete lülitumised lääne- meresoome keelealal”. Ajakirja tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper esitles ajakirja uut kodulehte http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/lahivordlusi/issue/archive, kust leiab digitaliseeritult kõik ajakirja numbrid alates esimesest. Ajakirja numbritega oli võimalus tutvuda ka näitusel.
Vahetult enne juubelikonverentsi ilmus väljaande 25. number. Seekordne Lähivõrdlusi. Lähivertailuja on tähtpäevanumbrina üles ehitatud pisut teisiti kui varasemad. Ajakiri algab meenutustega algaegadest, uurimisala arenemisest, soome-ugri keelte õppimise ja omandamise lisandumisest ajakirjas käsitletavate teemade hulka. Seda kõike meenutavad Mati Erelt, Valve-Liivi Kingissepp ja Hannu Remes. Näeme möödunud aastatest ka fotomeenutusi.
Artikleid on seekord viis. Johanna Laakso käsitleb soome-ugri keelte õppimist ning õpetamist eriti õppija identiteedi ja soome-ugri keelte õpetamisel lakkamatult esile tõusva „erilisuse” mõiste seisukohalt. Pirkko Muikku-Werner jätkab juba mitmes varasemas numbris käsitlemist leidnud teemat, uurides lähedase sugulaskeele mõistmist ehk keelesugulusel põhinevat retseptiivset mitmekeelsust. Seekordse artikli eesmärk on analüüsida, kuidas tähendusseosed on aluseks tundmatute sõnade tähendusest arusaamisele või selle äraarvamisele.
Pille Esloni ja Heleriin Paeoja artikkel nagu ka Jarmo H. Jantuneni ja Mare Kitsniku kirjutised põhinevad korpus-uuringutel. Eslon ja Paeoja analüüsivad eesti ilukirjanduskorpuse põhjal analüütiliste ja sünteetiliste verbipaaride kasutusmustreid ja -piiranguid. Analüüsi tulemused on rakendatavad tõlkimisel, keeleõppevahendite ja keele automaatanalüüsi arendamisel ning pakuvad uut teavet nii kirjeldavale kui ka teoreetilisele keeleuurimisele. Jantunen toob õppijakeele korpustel põhinevas astendussõnu käsitlevas uurimuses esile huvitava seiga: väljaspool Soomet soome keelt õppinud kasutavad paljusid erinevaid astendussõnu, samal ajal kui soomekeelses keskkonnas õppinud kasutavad peamiselt moeväljendeid ning nende astendussõnad varieeruvad vähem. Kitsnik käsitleb konditsionaali kasutust eesti B1- ja B2-taseme õppijakeele kirjalikes tekstides. Uurimistulemused näitavad, et eesti keele õppijate konditsionaali kasutamine on B2-tasemel võrreldes B1-tasemega sagedasem ja komplekssem. Samuti suureneb B2-tasemel keelekasutuse täpsus. Seega on konditsionaali kasutamine üks B-tasemeid eristav determinant.
Ajakiri Lähivõrdlusi. Lähivertailuja alustab uut eluetappi ja ootab tulevastesse numbritesse senisest veelgi enamaid soome-ugri sihtkeeli ning kontrastiivuuringuid käsitlevaid artikleid. Ajakirja 26. numbri artiklite esitamise tähtaeg on 21. märts 2016.
