28. augustil 2015 tähistas Emakeele Selts koos Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudiga Tartus laulupeomuuseumis kõnekoosolekuga „Kõnekas aeg” seltsi juhatuse esimehe prof Helle Metslangi 65 aasta juubelit. Ettekandeid oli kolm.
Külli Habichti, Helle Metslangi ja Karl Pajusalu ühisettekande „Küsipartiklite arengutest Läänemere areaalis” anti ülevaade sellest, missugustest allikatest ja missuguste kasutusnihete kaudu arenevad tüüpiliselt küsipartiklid, ning siinsete arengute analoogidest teistes keeltes. Lähtuti eeldusest, et kui lähteallikast A tulemuseni B viiv grammatisatsioonitee on ühe keele põhjal leitud, siis võib oletada samalaadset mustrit ka muudes keeltes. Selleks vaadeldi Lääne-mere piirkonna teiste keelte küsipartiklite arengut. Räägiti koordinatiivsete partiklite alltüüpidest, subordinatiivsetest partiklitest, episteemilisest modaalsusest ning eriküsimustel põhinevate markerite kujunemisest ja kasutusest. Aluseks on vana kirjakeele korpuse, murdekorpuse, eesti kirjakeele 1890.−1990. aastate korpuse ja veebilehtede korpuse EtTenTen materjal. Kokkuvõttes tõdeti, et Läänemere areaali keeltes viimastel sajanditel kujunenud või kujunevate küsipartiklite allikad on 1) koordinatiivsed markerid: konjunktiivne, disjunktiivne ja adversatiivne rinnastus; 2) subordinatiivsed markerid, mille allikaks on alistav sidesõna kõrvallause insubordinatsiooni korral; 3) episteemilised markerid, mille allikaks on episteemilised partiklid; 4) asesõnalised markerid, mille allikaks on küsijätkude küsivad pronoomenid ja proadverbid. Samu allikaid leidub ka muudes keeltes. Balti areaalis on välja kujunenud ennekõike eraldaval ja ühendaval rinnastusel põhinevad küsimarkerid. Eesti keeles on küsipartiklitele omane positsioon lause perifeerias. Lauses vabalt liikuv element peab selleks omandama fikseerituse lause algusse, nagu on juhtunud partiklitega kas ja ega. Ka episteemilised partiklid kalduvad küsimuse vormistamisel paiknema lause alguses. Lause lõpus on aga tekkinud disjunktiivne partikkel või/vä; ka episteemilised partiklid võivad siirduda lause lõppu.
Renate Pajusalu, Maret Kaska, Birute Klaas-Langi, Karl Pajusalu, Anu Treikelderi ja Virve-Anneli Vihmani ühisettekande „Palved ja küsimused eesti, leedu, prantsuse, soome ja vene keeles” esitas Renate Pajusalu. Eri keeled ja kultuurid pehmendavad palvet erinevalt. Autorid lähtuvad Browni ja Levinsoni viisakusteooriast, mille järgi on tegemist sotsiaalset minapilti ohustava aktiga, mida on vaja pehmendada. Uuriti emakeelsete kõnelejate ettekujutust selle kohta, kuidas eri situatsioonides on asjakohane käituda. Lähemalt vaadeldi palvetes esinevate nn peaaktide iseloomulikke ja korduvaid mustreid. Uurimuses anti ette situatsioonid, mille lahenduseks pidi tekkima palve. Iga keele kohta oli 20 vastajat. Viie keele vastustes esitati palve põhiliselt üldküsilausena (kõige enam prantsuse keeles), samuti eriküsilausena (keeliti sarnane osakaal), käsklausena (kõige vähem soome keeles) ja väitlausena (kõige rohkem leedu keeles). Suuri erinevusi keelte vahel selles jaotuses siiski ei olnud. Konditsionaali esineb enim soome ja vene keeles. Eitust kasutatakse vene ja leedu keeles. Lähemalt uuriti pöördumisvorme eri situatsioonides.
Kõnekoosoleku lõpetas Miina Norviku ettekanne „Oleviku kaudu minevikust tulevikku”, mis põhines juubilar Helle Metslangi ja esineja enda artiklitel ajasuhete kohta. EKG järgi on aeg „grammatiline kategooria, mis lokaliseerib verbiga väljendatava tegevuse ja seega kogu lausega väljendatava sündmuse mingi tingliku ajalise lähtepunkti suhtes”. Esineja vaatles olevikkuning progressiivi, sh progressiivtarindit olema + mas-vorm. Minevikuvorme vaadeldi kooliõpilaste keelekasutuse ning eesti- ja ingliskeelsete ajalehtede võrguväljaannete näitel. Tuleviku väljendamise juures anti ülevaade eesti keeles toimunud muutustest ajavahemikus 1995–2005, kus saama-tuleviku kasutusala on pigem kitsenenud, peamiselt ühendis saab olema,ning levib hakkama-tulevik (tüüpilised ühendid: hakkab arutama/tegelema/uurima/sõitma/toimuma/kehtima/maksma). Põgusalt peatuti ka tulevikutarinditel läänemeresoome keeltes.
